← Eesti

2-18-12516/13

Obsah (7)§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 190

2-18-12516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12516 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE

  1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Axxxxx Kxxxxx (hageja) esitas 22.08.2018 kohtule hagiavalduse Kxxx-Exxxx Nxxxxxxx (kostja) vastu 381,60 euro nõudes. Tartu Maakohus andis hagejale 10.10.2018.a määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest pooles ulatuses, s.o 50 eurot ulatuses. Kohus kohustas hagejat tasuma 50 eurot kolme osamaksega (
  2. oktoobriks 2018 10 eurot,
  3. novembriks 2018 20 eurot ja
  4. detsembriks 2018 20 eurot). Kohus võttis hagi 12.10.2018.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 24.10.2018. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal laenas hageja kostjale ajavahemikus 03.08.2017-24.01.2018 väikeste summade kaupa raha. Raha küsis kostja erinevatel põhjustel nagu nt arvete maksmine, lõunasöögi raha vmt. Hageja palus kostjal laenatud raha tagasi maksta. Kostja lubas korduvalt seda teha, kuid pole siiani võlga tagastanud. Hageja nõuab kostjalt perioodil 03.08.201724.01.2018 laenatud 381,60 euro tagastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse 2 2-18-12516 rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 381,60 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 30 eurot, viimase osamakse (20 eurot) tähtaeg on 20.12.2018. Hageja kohustus tasuma riigilõivu pooles ulatuses, s.o 50 eurot. Ülejäänud osas, s.o 50 euro ulatuses, vabastas kohus hageja 10.10.2018.a määrusega riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Käesolevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja poolt juba tasutud 30 eurot tuleb kostjal hüvitada hagejale ning riigilõiv summas 50 eurot, mille maksmisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud, tuleb kostjal tasuda riigi tuludesse. Lisaks tuleb kostjal tasuda riigi tuludesse 20 eurot riigilõivu, mille tasumise tähtaeg hagejal käesoleva otsuse tegemise ajaks ei ole saabunud. Hageja eest kannab selle kulu seega kostja. Kostjal tuleb riigituludesse välja mõista kokku 70 eurot. Kohus selgitab hagejale, et viimast osamakset summas 20 eurot ei pea hageja enam riigile tasuma, sest nimetatud summa on kohus otse välja mõistnud kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.