) § 22 lg 13 alusel. 2. Vastustaja esitas 22.09.2016 „
lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord“ (Kord) § 6 lg 1 alusel piirnevate kinnisasjade omanikele ettepaneku maa erastamise taotluse esitamiseks hiljemalt 23.10.
lõike 13 alusel on väga spetsiifiline ja täpselt reguleeritud protseduur, kus kohalikul omavalitsusel on täita eelkõige abistav ja tehniline roll ning tal puudub iseseisev kaalutlusruum. Maad soovib erastamiseks anda riik ning erastamise kaudu omandada piirneva kinnistu omanik. Kohalik omavalitsus ei saa sellesse õigussuhtesse vahele segada ega hakata suunama või koguni muutma osapoolte (riik ja omanik) tahet. Nurme kinnistu omanikele oli tagatud kaebajaga võrdne võimalus erastamissoovi avaldada, kuid nad ei teinud seda ja minetasid lõplikult oma õiguse erastamisele. Kohalik omavalitsus ei tohi selles olukorras muutuda erapoolikuks. Mis 2
lõikest 13 on kohalikul omavalitsusel täita üksnes tehniline roll ja tal puudub erastamise eeltoiminguid tehes kaalutlusruum ja põhjus või alus erastamismenetlusse sekkuda. Korra § 2 lõike 2 kohaselt tuleb eeltoimingute läbi viimisel kõigi oluliste asjaoludega ja kolmandate isikute õiguste ja huvidega arvestada. Käesoleval juhul on erastamismenetluses tähtsust omav asjaolu kolmandate isikute vaba ja takistusteta juurdepääs oma kodule. Juurdepääsutee puhul on eelistatud kas munitsipaalmaa või jätkuvalt riigi omandis olev maa. Kohalik omavalitsus peab arvestama kõigi menetluse objektiga puutumuses olevate isikute huve ning vältima nende elukorralduse muutusi. Vastustaja leiab, et piiride kulgemise ettepanekus toodud piirides reformimata maa erastamine tagab nii kaebaja kui Nurme kinnistu omanike õigused ja vabadused- kaebaja saab piirneva maa erastada, samas säilib vaba juurdepääs Nurme kinnistule. Ehkki Nurme kinnistu omanik ei esitanud tähtaegselt avaldust maa erastamiseks, ei ole kaebajal siiski subjektiivset õigust nõuda kogu tuvastatud reformimata maa erastamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus pidada võimalikuks maa erastamist üksnes teatud ulatuses, suuruses ja piirides. Vastustaja ei saanud ette näha, et Nurme kinnistu omanikud lasevad mööda erastamiseks ettenähtud tähtaja, kuid samas ei saa vastustaja lasta tekkida olukorral, kus isik kaotab juurdepääsu oma kinnistule. Sellest tulenevalt tehti piiride kulgemise ettepanek, mis arvestab kõigi huve. Nagu vastustaja on korduvalt kaebajat teavitanud, siis jäetakse osa maast reformimata eesmärgiga see tulevikus taotleda munitsipaalomandisse ning liita Tõnuvälja teega. Vastustaja on lähtunud piiriettepaneku tegemisel üksnes juurdepääsuks vajaliku maa-ala suurusest ja ülejäänut on pakutud kaebajale liitmiseks. Mõiste ribasus on defineeritud
Seoses kaebaja poolt esitatud kohustamisnõudega märgib vastustaja, et kohus ei saa kohaliku omavalitsuse asemel hakata teostama kaalutlusõigust, määrates ära piiride kulgemise ettepaneku ja seeläbi täitma ülesandeid, mis on seaduse kohaselt pandud kohalikule omavalitsusele. Kolmanda isiku seisukoht 9. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu. Ta ei esitanud erastamise avaldust õigeaegselt, sest talle jäi juriidiline tekst ebaselgeks ja ta ei saanud täpselt aru. See ei tähenda, et ta ei oleks soovinud erastada. Tee on ainuke juurdepääs Nurme kinnistule, mida kolmas isik on talvel lahti lükanud ja parandanud. 3
lõikest 13, § 312 lõikest 1 ja Korra § 1 lõikest 2 tuleneb, et maa, mida saaks käsitada kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana, peab üldjuhul vastama järgmistele põhieeldustele: maatükk on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt ning on riba-, siilu- või muu ebakorrapärase kujuga ja iseseisva kasutusvõimaluseta, millest tulenevalt ei ole sellest maast võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja; maatükk ei kuulu omandisse andmisele muul
–s sätestatud alusel ning maatükk on maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas liita piirneva kinnisasjaga. Põhjakuuse maaüksuse puhul on tegemist 818 m2 suuruse korrapärase kujuga maatükiga, millel paikneb tee ning mis on õigustatud subjektide puudumise tõttu jäänud maareformi käigus omandisse andmata. Suuremast osast Põhjakuuse maaüksusest on võimalik moodustada maakorralduse nõuetele vastava teemaana iseseisvalt kasutatava kinnisasja osana, mille kaudu oleks takistusteta tagatud juurdepääs Nurme kinnisasjale. Maakorralduse seaduse (MaaKS) § 5 lõikes 2 on sätestatud olulised maakorralduse nõuded, milleks mh on ka kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiridega arvestamine ning teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine. Käesolevas asjas on MaaKS § 5 lõike 2 rakendamisega saavutatav olukord, kus Nurme kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääs avalikult teelt. Ühe või teise maaüksuse maakorralduse nõuetele vastavuse üle ei saa otsustada üksnes erastatava maaüksuse tulevane omanik, vaid selle üle otsustamine on antud seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse. Tegu on omavalitsuse diskretsiooniga, mille kohtulik kontroll on piiratud. 12. Taotluse esitamine isiku poolt ega ka valla poolt esialgse asendiplaani saatmine ei tekita isikule subjektiivset õigust nõuda kogu soovitud või valla poolt välja selgitatud maa erastamist. Isikul, kes arvab, et tema kinnistuga piirneva maa puhul on tegemist
lõikes 13 nimetatud maaga, on õigus üksnes taotleda selle maa erastamist ning tema poolt esitatud taotlus on käsitatav vaid liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetlust algatava taotlusena. Kuivõrd
lõikes 13 nimetatud maa erastamise eeltoimingud teostab kohalik omavalitsus, siis kuulub erastamiseks taotletud maa
lõikes 13 ja Korra § 1 lõikes 2 nimetatud tunnustele vastavuse välja selgitamine kohaliku omavalitsuse pädevusse. Maavanem hindas loa andmise menetluses, kas Põhjakuuse maaüksus on käsitatav liitmiseks sobiva maana, kuid ei kinnitanud menetluse selles etapis, et kogu kõnealune maatükk tuleb liitmiseks sobiva maana erastada. Maavanem andis üksnes seisukoha, et see on tema arvates võimalik. Kohalikul omavalitsusel on ja peab olema kaalutlusruum, kas maaüksust saab erastada tervikuna või saab seda erastada üksnes osaliselt. Käesoleval juhul on vastustaja pärast maavanema loa saamist hinnanud olukorda uuesti ning kaalutluste põhjal leidnud, et Põhjakuuse maaüksusel asuv tee on vajalik avalikult kasutatavalt Tõnuvälja teelt Nurme kinnisasjale pääsemiseks. See tähendaks, et tegelikkuses tuleks erastamisest keelduda. 13. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetluses tehakse isikutele Korra § 6 lõike 1 kohaselt maa erastamise ettepanek. See on oma olemuselt asendiplaani saatmine kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu- ja maakorralduse nõuetest tulenevalt võimalik maad või selle osa liita. Kohalik omavalitsus võib juba asendiplaani saates olla seisukohal, et vaid osa taotletud maast saab erastada. Kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad saab erastada vaid juhul, kui see on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Vastustaja on menetlust läbi viies õigesti leidnud, et Nurme kinnisasjale viivat juurdepääsuteed ei ole otstarbekas ega mõistlik erastada Kuuse kinnisasja koosseisu. Üldjuhul pakutakse kohaliku omavalitsuse poolt omanikele ühiselt välja kogu väljaselgitatud maatükk. Samas võib teatud juhtudel pakutava maa hulgas olla ka sellist maad, mida ei saagi mõne maaüksuse 4
14. Kaebaja mõistab vääralt kohaliku omavalitsuse rolli kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamise menetluses. Kohalik omavalitsus teeb
Maa-ametil on erastamise korraldajana õigus ja kohustus kontrollida kohaliku omavalitsuse poolt välja selgitatud asjaolusid. Asjaolu, et Harju maavanem on varasemalt nõustunud Põhjakuuse maaüksuse suuremas ulatuses erastamisega, kui vastustaja seda võimalikuks peab, ei välista seda, et erastamise korraldaja asub hilisemalt teistsugusele seisukohale. Vastustaja poolt välja selgitatud ulatuses kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamine on otstarbekas ja kooskõlas õigusaktidega, sh maakorralduse nõuetega ja
KOHTU PÕHJENDUSED
lõige 13 sätestab, et kui era-, või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu- ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva 5
lg 1 sätestab, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitletakse üldjuhul riba-, siilu-, või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka.
lõikes 2 on sätestatud, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana ei käsitata maatükki, mis kuulub erastamisele muul
-is sätestatud alusel, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele. Liitmiseks sobiva maa erastamist reguleerib täpsemalt
Korra § 3 lg 5 kohaselt määrab valla- või linnavalitsus liitmiseks sobiva maa piirid otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid silmas pidades. Eeltoodud normidest järelduvalt saab liitmiseks sobiva maana käsitleda maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt. See on riba-, siilu- või muu ebakorrapärase kujuga ja iseseisva kasutusvõimaluseta, millest tulenevalt ei ole sellest võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja; maatükk ei kuulu erastamisele, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele ning see maatükk on planeeringu- ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas liita piirneva kinnisasjaga. 18. Vastustaja poolt algselt koostatud asendiplaanil kajastatud ja liitmiseks sobiva maana Maaametile ja Harju maavanemale edastatud maaüksus nimetusega „Kuuse-Nurme tee“ puhul on tegemist 818 m2 suuruse nelinurkse kujuga maatükiga, millel asendiplaani (tl 24 ja 29) kohaselt paikneb tee. Puudub vaidlus, et nimetatud tee on vajalik juurdepääsuks Nurme kinnistule ning et seda on ajalooliselt nimetatud otstarbel kasutatud. Seega tekiks kogu algsel asendiplaanil kajastatud maatüki liitmisel Kuuse kinnistuga olukord, kus kogu Nurme kinnistule juurdepääsuks vajaliku tee maa osa liidetakse Kuuse kinnistuga ning Nurme kinnistule pääsemiseks tuleks ületada Kuuse kinnistu. Kohus leiab, et Nurme kinnistu kasutamiseks vajaliku juurdepääsu tee liitmine Kuuse kinnistuga ei vasta MaaKS § 5 lg-s 2 sätestatud maakorralduse nõuetele, kuna liitmise tagajärjena ei ole enam tagatud otstarbekat juurdepääsu Nurme kinnistule. Nimetatu raskendab Nurme kinnistu otstarbekat kasutamist ja majandamist ning võib tekitada tulevikus asjatuid vaidlusi. Seega ei vastaks algsel asendiplaanil kajastatud ja Harju maavanemale ja Maa-ametile kooskõlastamiseks esitatud maaüksuse „Kuuse-Nurme tee“ piirid nende liitmisel Kuuse kinnistuga vähemalt osas, milles Kuuse kinnistuga liitmiseks sobiva maa piiridesse oleks jäänud Nurme kinnistule juurdepääsuks vajalik tee maa
lõikes 13 ja § 312 lõikes 1 ning Korra § 3 lõikes 5 lõikes sätestatud liitmiseks sobiva maa kriteeriumitele. Kogu maatüki Kuuse kinnistuga liitmise tagajärjel tekkiv olukord oleks planeeringu- ja maakorralduse nõuetega vastuolus ning ühtlasi vastuolus
lõikega 13, kuna Nurme kinnistule juurdepääsuks vajaliku tee maad ei ole planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas liita Kuuse kinnistuga. Liitmiseks sobiva maa erastamine on osa maareformist, mis tähendab, et ka liitmiseks sobiva maa erastamise tulemusena tekkiv olukord peab vastama planeeringu- ja maakorralduse nõuetele ning liitmine konkreetse kinnistuga peab olema otstarbekas, sh peab olema tagatud/säilima kinnisasjale otstarbekas juurdepääs. 19. Korra § 3 lõike 1 kohaselt algatab valla-või linnavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, lõike 5 kohaselt koostab kohalik omavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani.
lõikes 13 nimetatud maa erastamise eeltoimingute tegemine ning kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa välja selgitamine, sh otsustamine, kas taotleja poolt erastada soovitud maa erastamine on võimalik ja/või millistes piirides see on võimalik. Seega kuulub taotletud maa
lõikes 13 ja Korra § 1 lõikes 2 nimetatud tunnustele vastavuse väljaselgitamine kohaliku omavalitsuse ainupädevusse.
lg 12 ega selle alusel kehtestatud Kord ei anna isikule subjektiivset nõudeõigust maa erastamiseks tema poolt soovitud ulatuses, vaid õiguse erastamisavalduse menetlemisele. Seega ei tekitanud asjaolu, et vastustaja poolt koostati algselt maaüksuse asendiplaan „Kuuse-Nurme tee“ ning edastati see Harju maavanemale ja Maa-ametile kooskõlastamiseks, kaebajale veel ootust, et tal on õigus erastada maatükk asendiplaanil toodud ulatuses. Erastamise eeltoimingute tegemise pädevuse andmine kohalikule omavalitsusele on ka põhjendatud, kuivõrd kohalik omavalitsus tunneb kohalikke olusid kõige paremini ning teab ja oskab välja selgitada ning menetluses arvesse võtta kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Praegusel juhul on asjas tähtsust omavaks asjaoluks Nurme kinnistu omanike vaba ja takistusteta juurdepääs oma kodule. Puudub vaidlus selles, et vastustaja oli asendiplaani koostades teadlik asjaolust, et erastada soovitud „Kuuse-Nurme tee“ maaüksusel paikneb juurdepääsutee Nurme kinnistule, mis ei ole avalik tee. Vastustaja on sellele üheselt viidanud Harju maavanemale ja Maa-ametile edastatud loataotlustes. Tee on kajastatud ka maaüksuse „Kuuse-Nurme tee“ asendiplaanil. Seega pidi kohalik omavalitsus liitmiseks sobiva maa erastamise menetluses nimetatud juurdepääsu vajadusega arvestama ning ei saanud kolmandate isikute õigusi eirata. 20. Õige on kaebaja väide, mille kohaselt edastas vastustaja Harju maavanemale ning Maaametile kooskõlastamiseks maaüksuse „Kuuse-Nurme tee“ asendiplaani, mille piiridesse oli arvatud ka kõnealune juurdepääsutee Nurme kinnistule. Maa-amet on oma 30.06.2016 ja 31.08.2016 kirjaga teatanud, et Maa-amet ei ole huvitatud pöördumises esitatud maaüksuse riigi omandisse jätmisest (tl 32). Harju maavanem on andnud loa maatükkide omandamiseks oma 26.09.2016 korralduses nr 2205-k (tl 38). Kuni 31.12.2017 sai liitmiseks sobiva maa erastamine toimuda
Alles peale maavanema loa saamist edastab valla- või linnavalitsus
lg 4 järgi liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõigile piirnevate kinnisasjade omanikele. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-09) on leitud, et maavanema loa andmisest keeldumine tähendab igal juhul liitmiseks sobiva maa erastamise menetluse lõppemist ning tegemist on erastamismenetlust lõpetava haldusaktiga. Peale loa andmisest keeldumist ei ole kohalikul omavalitsusel enam pädevust erastamistoimingutega jätkamiseks. 21. Eeltoodust ei saa kohtu hinnangul aga järeldada, et kohalikul omavalitsusel puuduks peale maavanemalt loa saamist pädevus ja õiguslik võimalus liitmiseks sobiva maa piiride muutmiseks. Tulenevalt
lõikest 3 ei ole kohalikul omavalitsusel küll pädevust erastatava maa piire märkimisväärselt laiendada (osaliselt tuleb ka sellise võimaluse olemasolu tunnistada, kuivõrd Korra § 4 lg 1 kohaselt edastatakse maavanemale liitmiseks sobiva maa ligikaudne suurus), kuivõrd sellisel juhul kuuluks erastamisele maa, mille osas puudub maavanema luba. Samas ei tulene Korra ega
ülesehitusest põhimõtet, mille kohaselt puudub kohalikul omavalitsusel peale maavanemalt loa saamist õiguslik võimalus liitmiseks sobiva maa piire vähendada. Kohtu hinnangul tuleneb vastav kohaliku omavalitsuse õigus üheselt Korra regulatsioonist. Korra § 6 kohaselt hakkab kohalik omavalitsus alles peale maavanema loa saamist selgitama välja erastamisest huvitatud piirnevate kinnisasjade omanike ringi, kelle omandis oleva 7
regulatsioonist ei tulene, et maavanema loataotluses esitatud ja liitmiseks sobiva maana erastamisele kuuluva maatüki piirid peaksid olema kattuvad. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on vaidluse lahendamisel olnud erapoolik ning eelistanud Nurme kinnistu omanike õigusi kaebaja õigustele. Vastustaja on kohustatud menetluse läbiviimisel lähtuma kõigi puudutatud isikute õigustest ja huvidest ning on seda ka teinud. Iseenesest ei ilmnenud asja menetluses vastuolu kaebaja ja Nurme kinnistu omanike vahel seoses juurdepääsutee kasutamisega. Nimetatu ei tähenda aga et vastav vastuolu ei võiks tekkida tulevikus ja olukorras, kus tee oleks arvatud Kuuse kinnistu koosseisu. Samuti on võimalik ka kinnistu omanike vahetumine, mis tähendab seda, et algsed heanaaberlikud suhted võivad muutuda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.