1-18-5176/26

1 Kriminaalasi nr 1-18-5176 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5176 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Arsentievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR ARSENTIEV, isikukood 36404122213, Venemaa Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.05.2018 ja lõpp 20.04.2019 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR ARSENTIEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Arsentievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Arsentiev kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 26.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5176 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.01.2017 otsusega mõistetud karistuse - 8 kuud ja 28 päeva vangistust ehk 268 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusest arvati maha Viru Maakohtu 24.01.2017 otsuse järgi osaliselt äratehtud 183 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 kuud ja 3 päeva 2 vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuulub 10 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Kõik kuriteod on toime pandud lähedaste isikute suhtes - elukaaslased ja laps. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, mille tõttu isik käitub agressiivselt. Isikul on alla aastane karistus, millest lähtuvalt ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav ei ole läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi temast mitteolenevatel põhjustel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Aleksandr Arsentiev soovib tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta aadressil xxxx. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on sotsiaalpinnaga. Korter on ühetoaline. Üürileping on sõlmitud kinnipeetavaga. Enne kinnipidamist elas isik selles korteris üksinda. Kommunaalvõlgu korteril ei ole, toa eest maksab isiku ema. 19.07.2018 toimus vestlus välismaalaste koordinaatoriga selgitamaks välja isiku suhted Eestis ja kodakondsusjärgses riigis. Rahvastikuregistri andmetel omab isik sissekirjutust aadressil xxxx, kuid reaalselt elas ta aadressil xxxx koos S R. Nii elamisloakaart kui ka kehtiv VF pass asuvad aadressil xxxx (ema elukoha aadress). Ajavahemikul veebruar-mai 2018 oli isik seoses töövõimetusega (olevat olnud operatsioon) kodus. Kinnipeetav omab keskeriharidust ja keevitaja kutset. 20.07.2018 edastati PPA-le isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse tegemise ettepanek. Eesti keelt isik ei valda. Enesetäiendamisse ja haridusse suhtub isik positiivselt. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetava ema sõnul oli poja sissetulekuks enne vangistust igakuiselt makstav töövõimetuspension, mida kinnitas ka kinnipeetav ise. Isikul on võimalus vabanemisel taastada pension. Ema sõnul kinnipeetava elukaaslane töötab, olles väidetavalt nõus kinnipeetavat vajadusel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Kinnipeetava ema N A on xxxx. Vajadusel on ema valmis võimaldama pojale elamise ja söögi. Vangla andmeil ei ole isikul maksmata haginõudeid, kui siis ainult kohtuotsusest tulenev nõue. Kinnipeetav töötas enne vangistust üle aasta firmas xxxx, peale mida läks tööle teise firmasse, kuna töö lõppes. Reaalselt ei saanud uues firmas töötada, kuna sai infarkti, mida ravis ning oli tööst eemal. Kinnipeetava sõnul töötas ta ametlikult. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema N A, vend V A, poeg D A (kelle suhtes sooritas
3. aastal isikuvastase kuriteo) ning elukaaslane S R (kelle suhtes pani toime
4. aastal isikuvastase kuriteo). Elukaaslasega on isik enda sõnul koos olnud umbes kümme aastat. Ema väitel on isikute omavahelised suhted head. Praegune kuritegu on sooritatud A L (väidab, et on tema sõber) suhtes, kes kohtuotsuse andmetel on isiku elukaaslane. Kokkusaamise teel suhtleb kinnipeetav venna V A ja oma elukaaslase S R. 20.09.2018 vestluses kinnipeetava emaga ilmnes, et Aleksandr Arsentiev on koju oodatud tema poolt. Kinnipeetava süüteod näitavad, et ta on riskeeriva ning hoolimatu elustiiliga, mõtleb ainult endale ega arvesta teistega. Isikut on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise eest ning kõigist kolmest kohtuotsusest tuleneb, et ta oli kuriteo toimepanemise hetkel alkoholijoobes. Samuti on isikut väärteokorras karistatud AS rikkumise eest kahel korral 25.04.2009 ja 25.07.
5. Vanglas ei ole kinnipeetav viibinud psühhiaatri vastuvõtul seoses alkoholiprobleemi hindamisega, mistõttu lähtutakse olemasolevatest andmetest. Isiku sõnul 3 tal alkoholiga probleeme ei ole. Narkootikume isik ei tarvita.
6. aastal oli kinnipeetaval infarkt. Isiku sõnul on tal tromb, ta vajab operatsiooni. Varasemalt on tehtud juba operatsioon seoses trombiga. Isik on käitunud impulsiivselt, kui on tarvitanud alkoholi. Ta ei mõtle tegude tagajärgedele, vaid lähtub oma vajadustest. Kinnipeetav ei oska lahendada probleeme seaduskuulekalt, võib nende tekkimisel kasutada vägivalda. Ta ei mõista teiste seisukohti, arvab, et tema seisukohad on need õiged, võib sundida vägivallaga oma seisukohti peale. Eesmärgiks on isikul minna arsti juurde, saada terveks ning siis tööle, et aidata lähedasi. Kuritegelikke hoiakuid ei ole täheldatud. Kinnipeetav suhtub ametnikesse neutraalselt, probleeme esinenud ei ole. Isik on kriminaalhooldusel olnud kahel korral ning mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Kuna isik on korduvalt toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, siis ei ole ta motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Kinnipeetava puhul seisneb oht kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi, millest tulenevalt tekib konflikt ja mille käigus ta võib kasutada vägivalda pereliikmete suhtes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Arsentievi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 20.04.2019, kuid mitte vähem kui 6 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni katseaja lõpuni. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Arsentievile KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus. Aleksandr Arsentiev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei tea, kui kaugel on menetlus tema riigist väljasaatmise osas. Ta on otsustanud vabanemisel arsti poole pöörduda, et enam mitte alkoholi tarvitada. Varem ta seda teinud ei ole, sest oli tööga hõivatud. Tal on vaja läbida meditsiinilised uuringud, mille käigus otsustatakse teise operatsiooni vajadus. Üks operatsioon on juba toimunud. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel 2 korral. Kriminaalhooldusel olles ei ole ta alati toime pannud uusi kuritegusid. See kuritegu, mille eest ta praegu karistust kannab, on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kui kohus ta vabastab, on ta valmis täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta on teadvustanud endale oma tegevusi ja teinud kõik selleks, et edaspidi sellist asja enam ei juhtuks. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Arsentievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Arsentievi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Arsentiev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda vaatamata sellele, et ta viibib vangistuses 4 esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude laad on jäänud samaks, sest kõik kuriteod on kehalised väärkohtlemised, mis on toime pandud lähedaste isikute suhtes. Kuritegude toimepanemisi on kõikidel kordadel soodustanud alkoholi tarvitamine ning sellega kaasnev agressiivsus. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning tal on vabanemisel kindel elukoht sotsiaalkorteris, kus ta elas ka enne vangistust. Kuigi kuritegude toimepanemine ei ole seotud isiku majandusliku toimetulekuga, puudub tal vabanemisel garanteeritud töökoht ning kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulekuks. Enne vangistust sai kinnipeetav töövõimetuspensioni, mis on tal vabanemisel võimalik taastada. Lisaks on elukaaslane ja ema nõus kinnipeetavat vajadusel aitama. Kuna isik on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles, siis esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Väärib märkimist, et kinnipeetav pani katseajal ja viimati üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mistõttu karistused liideti. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Aleksandr Arsentievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik