lg 4 alusel hagejale tekitatud kahju 12 140 eurot, mis koosneb kostjale makstud tasust tööde ja materjali eest – 3141 eurot, Donleon OÜ-le makstud värvi soetamise kulu 4752 eurot, kulutused sisetööde tegemiseks, mille vajadus ilmnes pärast fassaaditööde tegemist – kokku summas 3527 eurot (2028 + 1499) ja kulutused ekspertiishinnangu andmiseks 720 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus tema vastu esitatud hagiga. Kostja leiab, et tema poolt teostatud termoisolatsiooni värvimistööd vastavad värvimistööde spetsifikatsiooni tehnilistele nõuetele kooskõlas hinnapakkumisega, hageja poolt määratud mahus ja hageja poolt aktsepteeritud materjali kogusega tehniliselt võimaliku maksimaalse kvaliteediga. Sealjuures võttis hageja isiklikult vastu kõik põhilised teostatud tööde etapid: pinna puhastuse, fassaadi renoveerimise enda poolt määratud mahus, termovärvi Bronya Facade esmase ja lõppkihi. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tõend, so fassaadi viimistluse audit, tuleb jätta tähelepanuta, kuna auditi koostaja ei oma ühtki kehtivat värvimistööde inspekteerimise pädevust tunnustavat dokumendi/sertifikaati. Auditis ei ole välja toodud ühtegi viidet, standardit või reeglit, millest on lähtutud värvimistööde kvaliteedi määramisel. Samuti pole välja toodud, milliseid mõõteriistu on kasutatud ja nende sertifitseerimistunnistusi. Bronya Facade tehniline dokumentatsioon, mis oli hagejale edastatud värvi tarnija poolt enne tööde tellimist, on eeskätt informatiivne materjal tellijale, milliseid operatsioone on vaja tellida. Kostja leiab, et hageja poolt oli tellitud konkreetselt värvimistööd, mitte hoone ehituslike konstruktsioonide, vuukide remont. Kostja leiab, et auditi teostaja on segamini ajanud värskele betoonile ja vanale silikaatkivi pinnale esitatavad nõuded, samuti pole suudetud tõlgendada pinna ettevalmistamise nõudeid spetsifikatsioonis. Kuna tegemist oli avariiliste vuukidega, mille remonti ei tellitud ja üldpinna suurest karedusest, kohati üle 1,50 mm, osutus reaalne kaetava pinna suurus „Dead Volume“ tagajärjel vähemalt 20-30% suuremaks. Hoonesiseste kahjudega seonduvalt vaidleb kostja vastu sellele nagu oleks seinte pesemisel turbo-otsikuga vesi seinast läbi tunginud. Kui oleks tegemist sissevoolamisega, oleks seintel näha ka konkreetsed voolamisjäljed. Samuti on auditi koostaja jätnud tähelepanuta, et hoonet köetakse 2 2-16-108476 ebakorrapäraselt ning niiskunud plekid esitatud fotodel on jäljed ebaõige hoone ekspluateerimise tagajärjel tekkivast kondentsist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et MP hagi Kalaia Goatings Service OÜ vastu on põhjendatud osaliselt. 2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel sõlmiti suuline leping, mille sisuks oli kostja poolt xxxxxxxxxx kinnistul asuva fassaadpinna värvimine Bronya Facade ja dekoratiivvärviga vastavalt Bronya termoisolatsiooni paigalduse juhendile (1.kd 146); vastavalt poolte poolt kokkulepitule esitas kostja hagejale hinnapakkumise tööde kogumaksumusega 2837 eurot (1.kd tl 140-142); Bronya Facade värvi hankis hageja töödeldava pinna suurusele vastavalt (tellis Donleon OÜ-lt 360 l ja kostjalt täiendavalt 60 l), ka hankis kostja dekoratiivvärvi; kostja teostas töid 2015 septembrist novembri lõpuni. Pooled vaidlevad selle üle: kas kostja pidi tegema ka fassaadi renoveerimistöid ning kui pidi, siis millises ulatuses; kas tööd on tehtud kvaliteetselt või mitte; kas kostja on oma tegevuse/tegevusetusega põhjustanud kahju. 3. Eelnevast lähtudes sõlmisid pooled töövõtulepingu. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt
lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
§-st 635 tulenevalt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega teenuse osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Töövõtulepingu ese ehk töövõtja võlgnetav sooritus on vastava teenuse lõpp-produkt e tulemus. Töö on tehtud ja töövõtja põhikohustus täidetud, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud. Kuivõrd töövõtuleping on konkreetse tulemuse saavutamisele suunatud leping, siis vastutab töövõtja silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava töö eest.
lg-st 1 tuleneb, et töö peab vastama lepingutingimustele.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele 4 2-16-108476 vastava kvaliteediga.
lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Vastavalt 04.02.2016 viimistluse auditile olid augud ja praod hoone värvitud fassaadkattes ning vuukides ja kivides. Hoone fassaadi katmisel kasutatud Bronya Facade kihipaksus ei vasta hinnapakkumises kokkulepitule, milleks on 1,5 mm. Reaalselt mõõdetud kihipaksused on vahemikus 0,4 - 0,75. Ka on tuvastatud dekoratiivvärvi Sando F pragunemine ja koorumine ning koorumisel on kolm põhjust: Sando F halb nake Bronya Facadega, Sando F ja Bronya Facade erineva veeauru juhtivus ning Sando F ja Bronya Facade temperatuuri muutuste mõjul toimiv erinev paisumine ja kahanemine (1.kd tl 150-151; 152-153). Kostja on esitanud hulgaliselt fotosid (2.kd tl 102-141; 180-188), kuid mida konkreetse fotoga soovitakse tõendada, jääb selgusetuks. Ka ei ole kostja poolt esitatud fotodelt (2.kd tl 145-146; 154160) võimalik tuvastada kus ja millel need on tehtud ning kohus jätab need tähelepanuta. Kostja on 07.12.2017 ja 13.12.2017 esitanud täiendavaid vastuväiteid hagile ja täiendusi varem viidatud standarditele, kuid kuna need on esitatud pärast asja sisulise arutamise lõppemist ja pärast kohtuvaidlust, tuleb need jätta tähelepanuta. 6.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vaidlust ei ole, et tööd kestsid 2015 novembri lõpuni, seepärast ei ole kohtu arvates ületatud ka mõistlik aeg, mil hageja kostjale tööde mittekvaliteetsusest 16.12.2015 teatas (1.kd tl 130), nõudes makstud raha tagasi. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja on oma rahulolematust väljendanud juba 30.11.2015 (2.kd tl 161-163). Kuna kostja kulutusi ei hüvitanud ega teinud ka lepingutingimustele vastavaid töid, on hagejal õigus muuhulgas tuginedes
Tulenevalt
lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud hageja kahju, mis ta on kandnud kostjale makstud töötasu ning materjali eest. Kostja on nõustunud hagejapoolsete maksetega 2989 eurot (1.kd tl 120-121) ning hageja on ülejäänud nõudest loobunud. Lisaks on tõendatud hageja kahju, mis ta on maksnud Donleon OÜ-le Bronya Facade eest arve alusel summas 4752 eurot (1.kd tl 122). Ka on hageja nõudnud kostjalt siseviimistluse taastamisega seotud kulusid kokku summas 3527 eurot, mis ta on tasunud arvete alusel MLT Ehitus OÜ-le ja Kodustuudio OÜ-le (1.kd tl 123-124). Nimetatud kahjunõude sisuks on kulutused kahjustatud seinakatte eemaldusele ja põrandalaudadele, mis hagiavalduse kohaselt said kahjustada sadevete sissetungimise tõttu.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul on küll auditiga tuvastatud sademete läbitungimine fassaadist, kuid selgusetuks jääb selle seos kostja tegevuse/tegevusetusega, kuna tunnistajad EA ja RN on kirjeldanud põranda ja seina osalist kummisolekut juba 01.oktoobril 2015, samas ei näinud nad veeloike ega veeniresid. Ka hageja on ise möönnud, et põranda kummisolekut esines juba enne kostja tööde algust ning tunnistab, et soojustamata majja parketi panek ei ole hea mõte. Kuigi hageja on esitanud fotod kahjustuste kohta august kuni detsember 2015 (2.kd tl 31-39), ei tõenda need seotust kostjapoolse kahju tekitamisega, mistõttu leiab kohus, et siseruumides tekkinud kahjustus just kostja tegevuse tõttu pole leidnud tõendamist ning tuleb jätta rahuldamata. 5 2-16-108476 Hageja on esitanud kahjunõudena OÜ Park Projekt OÜ teenustasu nõude 720 eurot hoone fassaadtööde auditi andmiseks (1.kd tl 127).
alusel hüvitatavaks kahjuks võib
lg 3 kohaselt olla otsene kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma nii otsest kahju kui ka kohtumenetluse eelse kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist, eeldusel, et need on vajalikud ja mõistlikud. 7. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele summas 8461 (2989 + 4752 + 720) eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt nõudest 69,7 % ulatuses, tuleb selles ulatuses jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks tähtaegselt ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks makstud riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtutoimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on hagejat esindanud Kristi Hunt Mafilda OÜ kaudu, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Õigusabi osutati hinnaga 80 eurot tund, lisaks käibemaks. TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Samas on Riigikohus 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kohus andis kostjale tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks seitsme päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest. Kostja on hageja menetluskuludele vastu vaielnud ja leidnud, et hageja kulutused on alusetud ja ka tõendamata. Kohus on juba selgitanud, miks tuleb auditi tegija seisukohti arvestada tõendina ning seega on põhjendatud ka sellega seotud menetluskulud, so arve nr 349 summas 459.60 eurot asja läbivaatamise kuluna TsMS § 143 p 2 järgi. 6 2-16-108476 Hageja on maksnud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 600 eurot ja kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku summas 1520 eurot, lisaks käibemaks (kohtueelseid kulusid kohus ei ole arvestanud). TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja on 01.12.2017 menetluskulude nimekirja esitades vastava kinnituse andnud. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, selle lisade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, arvestades tsiviilasja keerukusastet, hageja esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu 16 tunni ulatuses tunnihindega 80 eurot summas 1280 eurot. Põhjendatuks ei pea kohus Mafilda OÜ arvet nr 429 29.11.2017 (mitte 29.10.2017) toimunud kohtuistungi ettevalmistuse kohta, kuna hageja esindaja kohtuistungil ei osalenud ega ole tekkinud kulusid põhjendanud. Menetluskulude nimekirjas esitatud hoone fassaaditööde auditi kulu nõude summas 720 eurot on kohus rahuldanud
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 2595,60 eurot, millest riigilõiv on 600 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu 1536 eurot (koos käibemaksuga) ja asja läbivaatamise kulud 459,60 eurot. Kuna nimetatud kuudest jääb 69,7% kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1809,10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2018 otsusega RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.