Obsah (7)

§ 121§ 184§ 64§ 68§ 73§ 191§ 83

1-18-9058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9058 (18930000172) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistu

§ 121

lg 2 p 2, § 184 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Prokurör Süüdistatav Kaitsja Nikita Jastrebov isikukood 38504053722; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht x varem kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2018, s.o 1 päev Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.2018 RESOLUTSIOON Tunnistada Nikita Jastrebov süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Tunnistada Nikita Jastrebov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 algusel mõista Nikita Jastrebovile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 18.05.2018, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ärakandmata vangistuse täielikult täitmisele pööramata, kui Nikita Jastrebov ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-18-9058 Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 05.12.2018. Asitõendid: - Narkootiline aine (asub EKEI-s) – konfiskeerida

§ 191

alusel otsuse jõustumisel; - 2 kilepakendit (kriminaaltoimiku juures ümbrikus) – kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada vastavalt Kr

MS § 126 lg 3 p 4; - toimikus asuv DVD-R plaat audiosalvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel kokku 1544 eurot (sundraha 1 250 eurot ja muud menetluskulud, millest kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 150 eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud summas 60 eurot ning narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN0289 maksumus 84 eurot). Vabastada Nikita Jastrebov KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes riigi kanda osa sundrahast 250 euro ulatuses ja muud menetluskulud 294 euro ulatuses. Mõista Nikita Jastrebovilt riigituludesse välja menetluskuluna 1 000 (üks tuhat) eurot (so osa sundraha). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel kohustub Nikita Jastrebov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude summas 1 000 (üks tuhat) eurot ositi 3 (kolme) kuu jooksul, tasudes alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimese kahe kuu jooksul vähemalt 300 (kolmsada) eurot kuus ning kolmandal kuul 400 (nelisada) eurot maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700064216 ning selgitus „Nikita Jastrebov, 1-18-9058, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS 1. Nikita Jastrebov´it süüdistatakse selles, et ta 18.05.2018.a kella 14.18 paiku Narvas x asuvas korteris, olmetüli käigus haaras x Y J sõrmest kinni ja hakkas seda väänama, misjärel haaras Nikita Jastrebov Y J käega kaelast kinni, aga teise käega kattis Y J näo padjaga ning tegi mitu lööki vastu kannatanu näol olevat patja. Kui Y J tahtis korterist väljuda, siis Nikita Jastrebov haaras talt juustest kinni ning ei lasknud teda korterist välja. Sellise tegevusega tekitas Nikita Jastrebov x Y J füüsilist valu ja kehavigastusi – ülemisel huulel seest poolt verine marrastus, kaelal vasakul pool kriimustus ning näo paremal pool punetus. Sel moel pani Nikita Jastrebov toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kriminaalasjas nr 18930000172 alustati menetlust 17.07.2018.a

§ 184

lg 1 tunnustel seoses sellega, et 05.03.2018.a saabus läbi Tallinna Reisisadama D-terminali reisilaevaga 2 1-18-9058 Victoria I Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki sõiduauto Chevrolet, riikliku reg.märgiga x, mida juhtis Eesti Vabariigi kodanik Nikita Jastrebov. Tollikontrolli käigus leiti kõnesoleva sõiduauto keskkonsooli pealt metallist karp, milles olid sigaretid ja kilesse pakitud tükk pruuni taimse ainega. Seejärel suunati sõiduauto põhjalikumaks läbivaatuseks sõidukite läbivaatusangaari ning täiendava kontrolli käigus võttis Nikita Jastrebov seljakotis olevast plastikkarbist kilesse pakitud tüki pruuni taimse ainega. Tollikontrolli käigus avastatud ainetele tehti „Cannabis Test“ kiirtest, mis reageeris positiivselt ainele hašiš. Nikita Jastrebov kinnitas, et aine tükid kuuluvad talle. Üks aine tükk kaalus 0,6 g (kaal ilma pakendita) ja teine aine tükk kaalus 0,9 g (kaal ilma pakendita), seega ained kaalusid kokku 1,5 g. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN0289 kinnitab, et 05.03.2018.a kella 11.10 ja kella 12.00 vahelisel ajal toimunud läbivaatuse käigus leiti ja võeti ära Nikita Jastrebov´ilt 1,50 g kanepist valmistatud hašišit, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 34%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sisse-või väljaveoloa alusel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. Arvestades asjaolu, et ekspertide hinnangul piisab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o loetakse narkootilise aine suureks koguseks hašiši puhul 1 g narkootilist ainet, siis on tuvastatud, et Nikita Jastrebov käitles narkootilist ainet suures koguses. Seega Nikita Jastrebov´it süüdistatakse selles, et ta omandas eeluurimise käigus tuvastamata isikult Rootsi Kuningriigi territooriumil Malmö linnas vähemalt 1,50 g kanepist valmistatud narkootilist ainet hašišit tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 34%, mille toimetas Ravimiameti loata läbi Tallinna Reisisadama D-terminali reisilaevaga Victoria I Rootsi Kuningriigist Eesti Vabariiki, mil narkootiline aine 05.03.2018.a kella 11.10 ja 12.00 vahelisel ajal tolliläbivaatuse käigus Nikita Jastrebov´ilt leiti ja ära võeti. Sel moel pani Nikita Jastrebov oma tahtliku teoga toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Kooskõlas Nikita Jastrebovi, tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus N. Jastrebovi süüdimõistmist

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotleb prokurör N. Jastrebovi süüdimõistmist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.05.2018, s.o 1 päev ja ärakandmata karistuseks lugeda 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jätta

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata.

Asitõendid: Narkootiline aine, mis asub EKEI-s kuulub

§ 191

alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele; 2 kilepakendit, mis asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikusse pakendatuna kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg 1 alusel konfiskeerimisele ja hävitamisele vastavalt Kr

MS § 126 lg 3 p 4 ning toimikus asuv DVD-R plaat audiosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. N. Jastrebovilt 3 1-18-9058 kuulub väljamõistmisele ka menetluskulu, s.o sundraha summas 1000 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada N. Jastrebov osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes menetluskulud kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud, narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN0289 maksumus 84 eurot ja osa sundraha summas 250 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel kohustub N. Jastrebov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 1 000 eurot ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimese kahe kuu jooksul vähemalt 300 eurot kuus ning kolmandal kuul 400 eurot.

1. 04.12.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Pooled olid ühel meelel selleski, et kohtulikul arutamisel tekkinud kaitsekulud tuleb jätta riigi kanda. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
5. Kohtuistungil andsid nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas ja millistele põhjustele tuginedes lepiti kokku, et N. Jastrebovilt tuleks mõista menetluskulud välja üksnes osaliselt, jättes seejuures riigi kanda ka osa sundrahast. Läbirääkimiste käik ja tulemus on kohtule osas jälgitav ja argumendid mõistetavad. Ei saa öelda, et menetluskulude jaotus oleks otseselt seadusega vastuolus. Kohus võtab arvesse, et süüdistatava peres kasvab kaks väikest last, kellest üks on alles 3-nädalane ning süüdistatav on pere ainus ülalpidaja; samuti mõistab kohus prokuröri kaalutlusi, mis puudutavad selle kuriteo toimepanemise asjaolusid, millest tulenevalt on sundraha 1250, mitte aga 750 eurot. Kohus arvestab ka seda, et kõnealusel juhul mõjuks suurema hulga menetluskulude väljamõistmine mõneti negatiivselt kannatanu elukvaliteedile, arvestades, et kannatanu on süüdistatava abikaasa ja tal pole eraldi sissetulekut. Kuigi KrMS § 248 lg 1 p 3 võimaldab kohtul kokkuleppemenetlusest keelduda ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastada, kui kohtul tekivad kahtlused käesoleva seadustiku §-st 306 lähtudes, siis kohtul õnnestus antud asjas ja sellel konkreetsel juhul kummutada oma kahtlused KrMS § 306 lg 1 p 14 küsimuses (so kelle kanda jäävad menetluskulud). Siiski peab kohus vajalikuks rõhutada, et käsitleb antud juhtumit erandlikuna. See, kui riik jätab mõistliku sissetulekuga süüdistatava menetluskulud – eeskätt sundraha – osaliseltki enda kanda, peaks olema reeglina välistatud, sest see muudaks KrMS § 180 lg 3 teises lauses öeldu sisutühjaks.
6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Ka menetluskulude küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele ning jätta seejuures kohtumenetluses tekkinud kaitsekulud riigi kanda. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4