) § 638 lg-s 1 sätestatud kohustusega. Nimelt on krediidiasutustel kohustus tagada makseasutustele juurdepääs maksekonto teenustele, et makseasutustel oleks oma klientidele võimalik takistamatult ja tõhusalt makseteenuseid osutada. Kostjal puudub alus lepingute ülesütlemiseks, mis ei oleks vastuolus
7.
Makseasutuseks on
§-s 5 nimetatud äriühingud, kellel on makseasutusena tegutsemise tegevusluba (
Hagejad on aga hagis selgelt märkinud, et makseasutuse tegevusluba on vaid hagejal I. Hagejatel II-IV makseasutuse tegevusluba ei ole. Seega tuleb hagejate II, III ja IV osas jätta hagi igal juhul läbi vaatamata, sest isegi kui eeldada hagejate väidete õigsust, ei ole hagejate II, III ja IV õiguste rikkumine võimalik (TsMS § 423 lg 2 p 1) ning hagi pole esitatud nende seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 423 lg 2 p 2). 8. Ka hageja I osas on hagi õiguslikult perspektiivitu, sest ainuüksi
lg 1 lugemiselgi on ilmselge, et see ei sätesta krediidiasutusele keeldu lõpetada makseasutusega sõlmitud arvelduskonto leping.
lg 1 näeb ette teatud nõuded krediidiasutuse tegevusele makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu võimaldamisel, milliste nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon (KAS § 96 lg 1), kellele krediidiasutus peab mh esitama makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu mittevõimaldamise põhjendused (
Seega tuleneb
§-st 638 üheselt, et makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu mittevõimaldamise põhjendusi kontrollib Finantsinspektsioon vastava menetluse raames (st see väljub tsiviilkohtu pädevusest). Seega isegi kui
lg 1 antud juhul kohalduks, saaks selle rikkumise tagajärjeks olla vaid Finantsinspektsiooni sanktsioonid, aga mitte tsiviilõigusliku tehingu tühisus. Finantsinspektsioon ei ole kostjale mistahes ettekirjutusi teinud. Hagejad on üritanud seega kõrvale hiilida oma õiguste kaitseks ja panga tegevuse üle järelevalve teostamiseks tegelikult ettenähtud protsessist ning saavutada tsiviilkohut lubamatult ära kasutades seda, mille osas on pädevus tegelikult Finantsinspektsioonil. Maakohtu määrused 9. Maakohus jättis 30. mai 2018. a määrusega hagi läbi vaatamata ja 7. juuni 2018. a täiendava määrusega menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. 10. Hagejad tuginevad nõude esitamisel
Nimetatud sätte kohaselt krediidiasutus peab tagama makseasutustele juurdepääsu maksekonto teenustele kooskõlas õigusaktidega ja tingimustel, mis peavad olema makseasutuste suhtes objektiivsed ja proportsionaalsed ning tagama nende võrdse kohtlemise. Selline juurdepääs peab olema piisavalt ulatuslik, et makseasutustel oleks võimalik osutada makseteenuseid oma klientidele takistamatult ja tõhusalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab krediidiasutus juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise põhjendused Finantsinspektsioonile. 11. Maakohus nõustus, et viidatud säte räägib makseasutustest ja makseasutus on hagiavalduse kohaselt ainult hageja I. Hagejad II, III ja IV on Finantsinspektsiooni juures registreeritud makseagendid, kellel makseasutuse tegevusluba ei ole. Eeldades hagiavalduses esitatud faktiliste väidete õigsust, ei ole maakohtu hinnangul hagejate II, III ja IV õiguste rikkumine võimalik, mistõttu jättis maakohus nende osas hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. 3
Hageja I esitatud asjaoludel ja kostja esitatud põhjendustel, ei ole hagejal I võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina välja toodud eesmärki ja maakohus jättis hageja I hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
lg 1.
kohaldub ka makseagenditele, kuna makseagendid on makseasutuste esindajad, kes võivad makseteenuseid osutada vaid makseasutuse nimel.
lg 1 järgi on makseagent volituse alusel tegutsev makseasutuse füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja, kes võib osutada makseasutuse nimel
Hageja I on makseasutus ning hagejad II-IV tema makseagendid, seega kohaldub
ka hagejatele II-IV.
lg 1 ei kohaldu mitte ainult maksekonto lepingu sõlmimisele, vaid sisaldab endas ka keeldu maksekonto lepingu alusetuks lõpetamiseks. 15. Hagi lahendades tuleb kohtul muuhulgas tõlgendada
lg 1 ning lahendada õiguslik küsimus, kas makseasutusele maksekonto teenustele ulatusliku juurdepääsu tagamine hõlmab ka kohustust maksekontode avamiseks makseagentidele, kes on makseasutuse esindajad. Kohus ei saa seda küsimust lahendada
MS § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata. Selle küsimuse lahendamine eeldab asja sisulist läbivaatamist, sh antud küsimuses hagejate seisukoha ärakuulamist, millist võimalust maakohus hagejatele enne vaidlustatava määruse tegemist ei andnud, rikkudes sellega ühtlasi oluliselt ka menetlusõigusenorme, mis viis tõenäoliselt ebaõige kohtulahendi tegemiseni. 16. Kuna
lg 1 kohta puudub Eestis senine kohtupraktika ning tegu on Euroopa Liidu direktiivist üle võetud sättega, on vaja põhjalikku õiguslikku hinnangut selle kohta, mida tähendab ulatuslik, takistamatu ja tõhus ligipääs maksekonto teenustele ning hagi tuleb läbi vaadata ka hagejate II-IV osas. Hagejad on seisukohal, et
lg 1 on krediidiasutuse jaoks erisätteks krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 suhtes, piirates krediidiasutuse õigust otsustada, kas ta soovib klienti teenindada, ja sellest tulenevalt ei olnud kostja poolne ilma põhjendusteta hagejate maksekontode lepingute ülesütlemine
17. Kuna
lg 1 on kehtestatud Euroopa Liidu õiguse alusel, täpsemalt Euroopa Liidu direktiivi 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul (PSD2) artikli 36 alusel, võib antud juhul tõusetuda ka küsimus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisest. Juhul, kui kohus kahtleb, kuidas
lg 1 ja PSD2 artiklit 36 tõlgendada, tuleb kohtul esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 alusel Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus. 18. Maakohus kohaldas valesti
MS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata, asudes ilmselgelt väärale seisukohale, et hagejal I ei ole kostja poolt lepingu rikkumise korral õigust pöörduda oma õiguste ja huvide kaitsmiseks tsiviilkohtusse. 19. Hagejad rõhutavad, et Finantsinspektsiooni võimalik järelevalvemenetlus ei asenda õigust pöörduda tsiviilkohtu poole. Samuti ei ole Finantsinspektsiooni järelevalvemenetlus kohustuslikuks eelmenetluseks tsiviilkohtule hagi esitamiseks. 4
lg 2 alusel järelevalvet Finantsinspektsioon, mis viitab haldusmenetlusele ning seetõttu ei saa hageja realiseerida enda õigusi tsiviilkohtumenetluse korras. Hagejate II-IV osas jättis kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 1 alusel põhjusel, et hagejad II-IV on makseagendid mitte makseasutused ja seepärast ei pea krediidiasutus
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega hagi läbivaatamata jätmisel hagejate II-IV osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagejate II-IV osas asja lahendades kohaldanud vääralt
-e sätteid. Maakohus leidis põhjendatult, et kuivõrd
lg-st 1 tulenevalt peab krediidiasutus tagama juurdepääsu maksekonto teenustele makseasutustele ja hagiavalduse kohaselt ei ole hagejad II-IV makseasutused vaid makseagendid, siis ei ole praegusel juhul hagis esile toodud asjaolude õigsust eeldades hagejate II-IV õiguste rikkumine võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate käsitlusega, mille kohaselt laieneb makseagentidest hagejatele II-IV
lg-st 1 tulenev õigus läbi selle, et makseasutusest hageja I tegevus on korraldatud läbi makseagentide.
lgst 1 tuleneb makseagendile üksnes õigus volituse alusel makseasutust esindada ja makseasutuse nimel makseteenuseid osutada. Kõnealust sätet ei saa tõlgendada selliselt, et makseagendile laienevad samaväärselt makseasutusele ettenähtud õigused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagis esile toodud õiguslikul alusel puudub hagejate II-IV nõudel pangateenuste lepingute ülesütlemise tühisuse ja lepingute kehtivuse tuvastamiseks perspektiiv. 26. Ringkonnakohus on eri meelt maakohtu määruse põhjendustega osas, milles hagi jäeti läbivaatamata hageja I osas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagejal I võimalik saavutada hagis välja toodud eesmärki, kuna makseasutusele maksekonto teenusele juurdepääsu võimaldamise nõuete täitmise üle teostab
Hageja I märgib määruskaebuses õigesti, et kui eraisikute vahel on lepingutest tekkinud vaidlus, ei asenda Finantsinspektsiooni võimalik järelevalvemenetlus hageja õigust pöörduda 5
lg 2 kohaselt esitab krediidiasutus maksekonto teenusele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise põhjendused Finantsinspektsioonile. Sätte sellisest sõnastusest võib järeldada üksnes seda, et Finantsinspektsioon võib vajadusel krediidiasutuse tegevuse üle järelevalvet teostada, kuid nimetatud sättest ei tulene maksekontolepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohustuslikku korda. Säte ei näe ette, et makseasutus peab pöörduma oma õiguste kaitseks Finantsinspektsiooni poole ning makseasutuse ja krediidiasutuse vahelised erimeelsused lahendab Finantsinspektsioon. Sellisele seisukohale on asunud mh ka Finantsinspektsioon (tl 102). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kuna maakohus ei saanud määruses märgitud põhjendustel hageja I hagi läbi vaatamata jätta, siis tuleb maakohtu määrus hageja I hagi läbi vaatamata jätmise osas tühistada ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule tagasi edasiseks menetlemiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.