Obsah (7)

§ 163§ 153§ 23§ 150§ 30§ 171§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-14983 Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX pankrotimenetlus

) §-s 146 nimetatud väljamakseid ei teostatud. Jaotiste alusel väljamakseid ei teostatud. Pandiesemeid ei müüdud. Müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saada olevat vara ei tuvastatud. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud. Ajutise menetluse kulud on 720 eurot (sh käibemaks), halduri tehtud vajalikud kulutused on 783 eurot (sh käibemaks), millest 490,65 eurot bürookulud ja 292,50 eurot transpordi- ja sidekulud ning halduri töötasu on 720 eurot (sh käibemaks). Seega kokku on menetluskulud 2223 eurot (sh käibemaks). Kohtukulusid menetluses ei ole. 07.12.2017 võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte nõustuda võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 163lg 5 kohaselt.

Maakohtu määrus 3. Maakohus lõpetas 25.01.2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. Võlausaldajatel jäi

§ 153

lg l p-s 2 märgitud II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata järgnevalt: AS-il SEB Pank 3161,57 eurot, Maksu- ja Tolliametil (MTA) 103 677,37 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskusel 725,45 eurot ja kohtutäitur Hille Kudul 642,60 eurot. Kohus vabastas halduri tema kohustustest alates määruse jõustumisest ja määras halduri töötasuks 720 eurot (sh käibemaks), kinnitades pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulud 783 eurot (sh käibemaks). Kohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus määras, et lahendi jõustumisel tuleb tagastada MTA poolt pankrotimenetluse kulutuste katteks tasutud tagatise jääk 720 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt teatas kohus 14.12.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina 1000 eurot hiljemalt 08.01.2018. Pankrotimenetluse kulusid ei deponeeritud. Arvestades halduri aruannet ja eeltoodut kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu. Halduri tasu 720 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgnike huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri kutseoskustega ja tehtud töömahuga, vastates

§ 23lg-tele 1-3.

Pankrotimenetluse kulud tuleb kanda pankrotivarast (

§ 150lg 4).

21.11.2016 tasus võlausaldaja MTA pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi kontole 2000 eurot. Maakohtu 10.04.2017 määruse alusel tagastati kasutamata deposiit 1280 eurot. Tasutud tagatise jääk 720 eurot tuleb samuti MTA-le tagastada (

§ 30lg 4).

15.11.2016 esitas võlgnik avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. 07.12.2017 võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte nõustuda kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on Viljandi Maakohtu 28.03.2002 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XX süüdi tunnistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 148¹ (maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumine) lg 10 järgi, mis nägi ette karistuse KrK § 148¹ 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7 või 8. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam. Seega ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuna esineb kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolu (

§ 171lg 2 p 1).

Lisaks puudub võlgniku kohustustest vabastamise taotlusel edulootus. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku 108 206,99 eurot, sellest 103 677,37 eurot moodustab MTA nõue, mis tuleneb Viljandi Maakohtu 28.03.2002 otsusest. Seega moodustab peamise osa võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju 2 nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik on esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Eeltoodust tulenevalt jääb võlgniku avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ja kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Määruskaebus 4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik palub teha uue määruse, millega algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Maakohtu määrus pole kaevatud osas seaduslik ega põhjendatud. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millisele

§ 171lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolule maakohus tugineb.

Seadusega pole kooskõlas seisukoht, et sisuliselt on võlgnik esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda kriminaalasjas määratud karistusest. Tänaseks on KrK kaotanud oma kehtivuse, KrK § 1481 lg-tes 1, 2, 5, 8 ja 10 kirjeldatud kuriteod ei sisaldu karistusseadustikus (KarS). Tahtlus ja ettevaatamatus ei moodusta KarS-i kohaselt enam isiku süüd ega põhista tema karistamist. Vale on väide, et MTA nõue on võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue. Juriidilise isiku poolt vähemdeklareeritud käibemaksusummat ehk maksuvõlga ei saa võrdsustada riigile sellega tekitatud õigusvastase kahjuga. Maksuvõlg on maksukohustus, mida saab sisse nõuda maksumenetluses. Juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõlg ei ole käsitletav riigile tekkinud kahjuna. Maksumenetluses pole võlgnikult maksuvõlga nõutud. Kohus on 28.03.2002 võlgnikult välja mõistnud MTA maksunõude Y OÜ vastu ja võrdsustanud selle kuriteoga tekitatud kahjuga. Otsusest ei järeldu, et kui võlgnik oleks korralikult täitnud Y OÜ juhatuse liikme kohustusi, oleks riik teeninud käibemaksu näol 1 854 681 krooni. Pole välistatud, et olles tasunud maksuvõlast 21 532,22 + 9148,73 eurot on võlgnik solidaarvastutuse alusel hüvitanud MTA-le tulu, mis jäi riigil saamata ajal, kui võlgnik oli Y OÜ juhatuse liige. AS-i SEB Pank, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja kohtutäitur Hille Kudu nõuete näol ei saa olla tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjunõuetega, mistõttu nende nõuete osas oleks edasine kohustustest vabastamine vastavate alusel olemasolul eelduslikult võimalik. Edasine menetluse käik

1. Puudutatud isikud AS SEB Pank ja MTA paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 25.01.2018 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ning põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 3
4. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustas määruskaebusest nähtuvalt maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik ei vaidlusta määrust pankrotimenetluse lõpetamise, pankrotihalduri halduri kohustustest vabastamise ja kulude kinnitamise ega pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi tagastamise osas. Kohtumäärus on selles osas jõustunud.
5. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või KarS §-des 380-381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises. Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-60-13, p 10; 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud

§ 171lg 2 p-des 1–5.

11. Seoses kaebuse etteheidetega, et maakohtu määrusest ei selgu, millisele

§ 171lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolule maakohus tugineb ning, et Kr

K § 1481 lg-tes 1, 2, 5, 8 ja 10 kirjeldatud kuriteod ei sisaldu karistusseadustikus (KarS), mistõttu võlgniku karistamine ei ole enam põhistatud, märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik tunnistati Viljandi Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XX süüdi KrK § 148¹ (maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumine) lg 10 järgi. Tegemist on maksukuriteoga. Alates 01.09.2002 oli võlgniku KrK § 1481 lg 10 kohane tegu kuriteona karistatav KarS § 386 lg 1 järgi ja alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 2 järgi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-83-10). Lisaks tuleneb ülalviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendist nr 3-2-1-60-13 (vt p-d 2, 9 ja 10), et

§ 171lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos, sh Kr

K § 1481 alusel. Seega tuleb lähtuda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel asjaolust, et võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos Viljandi Maakohtu 28.03.2002 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XX. 12.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused.

1. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et MTA nõude puhul ei ole tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Vaidlus puudub selles, et pankrotimenetluses esitatud MTA nõue summas 103 677,37 eurot tuleneb kriminaalasjas nr XXX-XXXX esitatud kahju hüvitamise tsiviilhagi rahuldamisest Viljandi Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega, millega mõisteti võlgnik süüdi tegevuse eest, mille tulemusel jäi maksud riigile laekumata. Seejuures nähtub viidatud otsusest, et võlgniku karistust kergendati, kuna võlgniku käitumises esines puhtsüdamlik kahetsus koos süü ülestunnistamisega, ta näitas koheselt ülesse koostöövalmidust eeluurimisel ja tema poolt antud olulised tõendid viisid toimepandud kuriteo tehiolude väljaselgitamiseni ning teiste Kriminaalpolitsei menetluses olevate kuritegude avastamiseni (I kd, tl 8-24). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (vt nt 4 Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-11, p 21; 3-3-1-62-06, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei lõpeks võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel MTA nõue kui õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka kaebuse väited, mille kohaselt AS-i SEB Pank, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja kohtutäitur Hille Kudu nõuete näol ei ole tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjunõuetega, mistõttu oleks nende nõuete osas kohustustest vabastamise menetluse algatamine võimalik. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kuna peamise osa võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest moodustab õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral, siis ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotlusel edulootust. Kohtul on

§ 171

lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-155-16, p 16; 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Praegusel juhul tuvastas maakohus, et MTA nõude osas, mis moodustab võlgniku kogukohustustest peamise osa, s.o ca 96%, esinevad

§ 171

lg 2 p 1 kohaldamise eeldused, ning otsustas, arvestades MTA nõude suurust, jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus pidas eeltoodud asjaolu piisavaks võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus seejuures kaalutlusõiguse piire ega rikkunud muul viisil menetlus- või materiaalõigust.

1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Võlgniku määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 5