← Eesti

2-18-6817/17

2-18-6817 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-6817 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva linna (Nar

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ja 9998,68 euro maksmist. Lisaks üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse tasumise nõudele on hageja esitanud viivise nõude. Hageja viitab üürilepingu p-le 3.7., milles pooled on kokku leppinud, et kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma üürileandjale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Hageja väitel seisuga

  1. juuni 2016 moodustas kostja võlgnevus viivise osas 3666,14 eurot. Perioodil
  2. juuli 2016 kuni
  3. aprill 2018 moodustab viivisevõlgnevus 6689,12 eurot (kokku viivis 10 355,26 eurot). Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet kostja suhtes kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.t 9998,68 euroni. Kostja esitas vastuväite viivise osas ja palub kohtul vähendada viiviste summat mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel. Viivise vähendamisel palub kostja kohut arvestada kohustuse täitmise ulatust, hageja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kahju puudumine hagejal võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks on hageja viivitanud kohtu poole pöördumisega ja venitanud võla sissenõudmisega. Hageja tegevus ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Vaidlust ei ole, et üürilepingu p 3.
  4. on pooled kokku leppinud, et kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma üürileandjale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Kostja viivise arvutamise tähtaja ega viivise summa aritmeetilise arvutamise osas vastuväiteid ei esitanud.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et viivist saab lugeda leppetrahviga sarnaseks õiguskaitsevahendiks ning seega kohalduvad viivisele ka leppetrahvi reguleerivad sätted.

§ 162

lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võib kostja nõuda viivise vähendamist sarnaselt leppetrahvile. Kohus tuvastas, et hageja on omal algatusel vähendanud viivist põhinõude suuruseni. Kohus on seisukohal, et viivis, mis ei ole suurem põhinõudest, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei pea hageja sellisel juhul tõendama endal kahju tekkimist. Hageja peab tõendama kahju tekkimist vaid juhul, kui hageja soovib viivist suuremas summas kui seda on põhinõue. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega väiteid selle kohta, et kostja majanduslik olukord ei võimaldaks viivist tasuda. Ka ei ole kostja tõendanud ega esitanud väiteid selle kohta, et kostja oleks lepingut täitnud sellises ulatuses, mis annaks põhjust lepingus kokku lepitud viivise vähendamiseks. Kostja ei vaidle, et 6

(9)2-18-6817 kostja on lepingu täitmiseks maksnud vaid ühe korra 1000 eurot, mis moodustab kogu võlgnevusest ligikaudu 10%. Leping oli poolte vahel sõlmitud
  1. septembril 2013,
  2. märtsiks 2015 moodustas üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 6738,97 eurot. Kostja tasus 1000 eurot, ülejäänud osas on kostja jätnud kõik poolte vahel kokku lepitud maksegraafikud täitmata. Lisaks on kostja jätnud täielikult maksmata ka jooksvad maksed. Seisuga
  3. aprill 2016 suurenes kostja võlgnevus 11 910,98 euroni. Võlgnevuse tõttu ütles hageja
  4. juunist 2016 üürilepingu üles. Üürilepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja jooksul suurenes võlgnevus veelgi ja seisuga üürilepingu ülesütlemise ajaks moodustas võlgnevus kokku 13 664,82 eurot. Kohus järeldab, et kostja ei ole üürilepingust tulenevat raha maksmise kohustust pikema aja jooksul kohaselt täitnud, täitmise ulatus kolme aasta jooksul on ligikaudu 10% ning seetõttu ei ole põhjendatud viivise vähendamine. Kostja väide, et hageja on viivitanud kohtu poole pöördumisega ja sellega põhjustanud viivise nõude suurenemise, on kohtu arvates põhjendatud. Hageja ütles lepingu üles alates
  5. juunist
  6. Seisuga
  7. juuni 2016 moodustas kostja võlgnevus viivise osas 3666,14 eurot, s.o viivis 3666,14 eurot arvestati lepingu kehtivuse ajal. Hageja esitatud viivise arvestusest nähtub, et
  8. juulist 2016 kuni
  9. detsember 2016 on lisandunud viivist 1839,75 eurot; 2017 aastal lisandunud viivis moodustab 3649.52 eurot;
  10. jaanuarist 2018 kuni hagi esitamiseni
  11. aprillil 2018 on arvestatud viivist 1199,84 eurot. Perioodil
  12. juuli 2016 kuni
  13. aprill 2018 suurenes viivisevõlgnevus 6689,12 euroni, kokku moodustas hageja poolt kostjale arvestatud viivis 10 355,26 eurot. Hageja esitatud tõenditest selgub, et hageja on aktiivselt nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist kuni
  14. aasta
  15. juunini, mis oli kostjale antud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks arvel nr R
  16. Alates juulist 2016 kuni hagi esitamiseni
  17. aprillil 2018, s.o üks aasta ja üheksa kuud ei võtnud hageja midagi ette, et nõuda kostjalt kohustuse täitmist, samal ajal jätkas hageja kostjale viivise arvestamist. Lisaks olid hagejale ka teada asjaolud, et kostja ei ole ligikaudu kolme eelneva aasta kestel lepingut kohaselt täitnud ega hagejale raha maksnud. Kohus järeldab, et hagejal ei olnud mingit takistust esitada lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise nõue juba
  18. aastal. Hageja poolt nõude esitamine peale ühe aasta ja üheksa kuu möödumist lepingu ülesütlemisest ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole väitnud, et nõude esitamise viivitamise põhjustasid kostja tegevusest või tegevusetusest lähtunud asjaolud. Nõude esitamisega viivitamine, kui selleks puudus objektiivne põhjus ja seda olukorras, kus oli ette nähtav kostjale viivise suurenemisest rahaliste kohustuste suurenemine, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2) lubatav käitumine, kuna selline käitumine toob kaasa kostjale kahju tekkimise suureneva viivise näol, mis ei ole enam põhjendatud hageja huvide kaitsega. Hageja oleks saanud kostja kahju vähendada hagi varasema esitamisega, hageja seda mingil põhjusel ei teinud. Kohus asub seisukohale, et hagi hageja nõude maksmapanekuks oleks pidanud olema esitatud kostja vastu hiljemalt
  19. aasta jooksul ehk siis samal aastal kui leping üles öeldi. Hagejal oleks hagi esitamiseks olnud aega kuus kuud, mis oleks olnud piisav tähtaeg. Tuleb arvestada ka, tegemist et ei olnud keerulise vaidlusega, milles hagi esitamine vajaks pikemat tähtaega.

§ 162lg 1 vähendab kohus viivise mõistliku suuruseni.

Kohus vähendab hageja poolt kostjale arvestatud viivist

  1. ja
  2. aastal arvestatud viivise osas. Kohus on seisukohal, et viivis kuni
  3. juuni 2016, kokku 3666,14 eurot on põhjendatud, samuti on põhjendatud viivis kuni
  4. detsember 2016 kokku 1839,75 eurot. Viivised
  5. aasta eest 3649,52 eurot ja viivised
  6. aasta eest 1199,84 eurot ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kokku tuleb 7

(9)2-18-6817 kostjal tasuda hagejale viivist 5505,89 eurot (3666,14+1839,75) perioodi eest kuni hagi esitamiseni
  1. aprillil
  2. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 9998,68 eurot ja viivise kuni
  3. aprillini 2018 summas 5505,89 eurot. Viivise osas summas 4492,79 eurot jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus jätab TsMS § 329-331 alusel tähelepanuta kostja
  4. novembri 2018 E-kirjas esitatud vastuväite remondi tegemise ja maksumuse kohta, kuna vastuväide on esitatud peale kohtu poolt kohtuistungil antud tähtaja möödumist, vastuväide on vormiliste puudustega, s.o vene keeles ja allkirjastamata dokumendis. Kostja ei ole märkinud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud vastuväidet tähtajaks esitatud. Kostja ei ole ka varem menetluses sellisele vastuväitele tuginenud ega esitanud ka ühtegi tõendit sellise väite tõendamiseks. Vastuväite puuduste kõrvaldamine ja hagejalt selle kohta seisukoha saamine põhjustaks tsiviilasja menetluse lahendamisse viibimist, kuna lahendi avalikult teatavaks tegemise tähtaeg
  5. november 2018 tuleks edasi lükata. Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 9998,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 9998,68 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1; § 133 lg 1 ja lg 2 ja § 134 lg 1 on hagihind 19 997,36 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt 78% ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja enda kanda, kostja menetluskulud jäävad 22% ulatuses hageja kanda ja 78% ulatuses tema enda kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 177 lg1 p 1 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab oma menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 750 eurot ning õigusabi kulud 1300 eurot. Õigusabi osutaja tunni hind 100 eurot, õigusabi osutamisele kulus kokku 13 tundi, millest hagiavalduse esitamine 5 tundi,
  6. juuli 2018.a seisukoha esitamine 5 tundi,
  7. oktoobri 2018 kohtuistung 1 tund ja
  8. novembri 2018 seisukoha esitamine 2 tundi. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisale 1 tasutakse hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot riigilõivu 750 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulu, riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 750 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Lähtuvalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 8
(9)2-18-6817 Kohus tuvastas, et hageja esindajaks tsiviilasja menetluses oli vandeadvokaadi abi ehk TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud tingimustele vastav isik. Õigusabi osutaja ühe tunni tasu 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Hageja esindaja tööle kulunud aja osas leiab kohus, et 13 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu, seda tuleb vähendada. Hagiavaldus on esitatud üürilepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks, seega tavapärasest lihtsam vaidlus, kostja põhinõudele vastu ei vaielnud. Hagiavalduses on asjaolusid kirja pandud ühel leheküljel põhinõude osas ja poolel leheküljel viiviste osas, ülejäänud osa hagiavaldusest moodustab seadustest kopeeritud tekst. Viiviste arvestus on tehtud Internetis vabalt kättesaadavat viivisekalkulaatorit kasutades. Kohus järeldab, et hageja poolt märgitud hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg viis tundi on üle hinnatud. Kohus leiab, et sellise hagiavalduse koostamiseks advokaadi poolt saab kuluda maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja märgib, et
  1. juuli 2018 seisukoha esitamisele kulus samuti viis tundi. Kohus ei nõustu hageja nimetatud ajakuluga. Hageja
  2. juuli 2018 seisukoht sisaldab kolm lehekülge põhjendavat teksti, millest ligikaudu pool on kopeeritud Riigikohtu lahenditest, uusi faktilisi asjaolusid esitatud ei ole. Kohus leiab, et sellise vastuse koostamiseks advokaadi poolt saab kuluda maksimaalselt 1,5 tundi. Hageja nimetab
  3. oktoobri 2018 kohtuistungi ajaks 1 tund. Kohtuistungi protokollist tuvastas kohus, et kohtuistung algas kell 14.00 ja lõppes kell 14.30, seega kestis kohtuistung 30 minutit. Kohus loeb kohtuistungile kulunud aja põhjendatuks poole tunni ulatuses. Hageja nimetab
  4. novembri 2018 seisukoha esitamisele kulunud ajaks 2 tundi. Kohus ei nõustu hageja nimetatud ajakuluga. Hageja
  5. novembri 2018 seisukoht on vormistatud viiel leheküljel, millest üks lehekülg on menetlusosaliste andmed ja viimane lehekülg menetluskulude nimekiri, seega kolm lehekülge põhjendavat teksti. Samas on põhjendav tekst suures osas kattuv hageja
  6. juuli 2018 seisukoha ja hagiavalduse tekstiga. Kohus leiab, et sellise dokumendi koostamiseks kulub vandeadvokaadil maksimaalselt üks tund. Kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hageja õigusabi osutamisele 4,5 tundi, mis tunnitasu 100 eurot puhul teeb õigusabi osutamise kuluks kokku 450 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1200 eurot, millest 78% ehk 936 eurot jääb kostja kanda ja 22% ehk 264 eurot jääb hageja enda kanda. Kuna kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ja kohtul ei olnud tsiviilasja materjalidest võimalik kostja menetluskulusid tuvastada, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja menetluskulude nõuded ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud kokku 936 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.