KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2018 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5529 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi Mikhail GRIGORIEVI väärteoasi Karistusseadustiku §279 lg.1 ja §280 lg.1 järgi Mikhail GRIGORIEV sünd. 15.03.1985, isikukood 38503153734, elukoht xxx xx-xx Narva linn Ida-Virumaa, töökoht XX xxxxx Annika ELM Ida Prefektuuri liiklusgrupi välijuht Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika ELMI 11.10.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,005055 Mikhail GRIGORIEVI karistamise osas Karistusseadustiku §279 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot ja Karistusseadustiku §280 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot – tühistada ja asja menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Mikhail GRIGORIEVI kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško koostas 12.09.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1463450 Mikhail Grigorievi kohta selles, et viimane juhtis 11.09.2018 kell 13.18 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn – Narva maantee xxx-ndal kilomeetril mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juht esitas kontrollijale riikliku järelevalve takistamise eesmärgil valeandmeid, mis ei võimalda järelevalve täielikku teostamist. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artiklist 36 on digitaalse sõidumeerikuga sõidukit juhtiv juht kohustatud kontrollijale esitama juhikaardi ning kõik andmed jooksva ja eelnenud 28 päeva kohta. 11.09.2018 esitas juht kontrollijale juhikaardi, millele salvestatud andmete kohaselt puhkas juht järgnevatel aegadel: 27.08.2018 kella 08.48; 27.08.2018 kella 17.00; 28.08.2018 kella 11.27; 28.08.2018 kella 16.42 ja 31.08.2018 kella 10.
- Tegelikult tegeles juht nendel kuupäevadel ja kellaaegadel sõiduki juhtimisega ning puhkepause sellel ajal ei teinud. Seega on juht juhikaardile salvestanud ja haldusorganile esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, et seeläbi takistada riikliku järelevalve teostamist. Sellega pani Mikhail Grigoriev toime Karistusseadustiku §279 lg.1 ja §280 lg.1 sätestatud väärteod. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika Elmi 11.10.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,005055 määrati Mikhail Grigorievile Karistusseadustiku §279 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 € ja Karistusseadustiku §280 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 €. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik on 26.09.2018 esitanud taotluse, mida kohtuväline menetleja käsitleb vastulausena, kuid mida ei saa arvestada, kuna dokument on allkirjastamata, mistõttu taotluse esitaja isik ei ole üheselt tuvastatav. Vastulausena käsitletav taotlus on kohtuvälisele menetlejale saadetud e-posti aadressilt, mis on selgelt erinev menetlusaluse isiku poolt ülekuulamisel ja väärteoprotokolli koostamisel antud aadressist. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis, on seisukohal, et menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ette heidetud õigusvastane käitumine vastab Karistusseadustiku §279 lg.1 ja §280 lg.1 sätestatud süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning menetlusaluse isiku süü on tõendatud. Mikhail Grigoriev esitas 26.10.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada süütõendi puudumise põhjendusel. Kohtuistungist ei soovinud menetlusalune isik osa võtta. Kaebuse kohaselt ei takistanud menetlusalune isik riiklikku järelevalvet ja tema poolt olid esitatud järelevalve teostamiseks kõik vajalikud dokumendid. Samuti ei takistanud menetlusalune isik sõiduki läbivaatust ja sõidumeeriku kontrollimist. Autos on paigaldatud digitaalne sõidumeerik. Andmete kogumine, üleandmine ja hoidmine teostatakse sõidumeeriku poolt. Erinevused seadmega võivad olla tingitud seadme 2 ebakorrektsest tööst. Tööandja otsustas teha seadme tehnilise järelkontrolli. Vastavalt sõidumeeriku andmetele näidatud ajal menetlusalune isik puhkas, Politsei- ja Piirivalveameti töötajad oletavad, et ta töötas sel ajal, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Samuti puuduvad väärteoprotokolli lisalehel sõidumeeriku andmed ja sõiduki registreerimismärk. Seoses sellega avaldas menetlusalune isik kahtlust andmete õigsuses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika Elm oma 14.11.2018 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/238339 nõustus väärteoasja kohtuliku läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistuse suurus. Käesoleva liiklusjärelevalve teostamise käigus kontrollisid ametnikud digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõiduki juhi autojuhi kaardile salvestatud andmeid ning kontrolli tulemusel selgus, et juhi kaardile on salvestatud puhkepausid järgnevatele perioodidele: 27.08.2018 kell 08.30 – 08.45; 27.08.2018 kell 16.44 – 17.29; 28.08.2018 kell 11.12 – 11.43 ja 31.08.2018 kell 09.49 – 10.
- Seega antud ajavahemikel juhikaardile salvestatud andmete kohaselt pidi juht väidetavalt puhkama, mis tähendab, et ta ei tegele nimetatud sõiduki juhtimisega. Kohtuväline menetleja on kindlal seisukohal, et tegelikult juht eelnimetatud aegadel puhkepause täies ulatuses ehk katkematult ei teinud, vaid tegeles tegelikult sõiduki juhtimisega, sest Sillamäe sadama peapääsla turvakaamerate salvestuste kohaselt sõidab juht sama autorongiga järgnevatel aegadel: 27.08.2018 kell 08.48; 27.08.2018 kell 17.00; 28.08.2018 kell 11.27 ja 31.08.2018 kell 10.
- Seega on juht salvestanud juhikaardile tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning seda just täpselt nendel aegadel, kui tal oli hädavajalik teha puhkepause. Sõidumeeriku andmete põhjal on juht paljudel kuupäevadel teinud puhkepause kahes osas ning just nende pauside ajal on fikseeritud ka sõiduki liikumine. Sõidumeerikusse on sisestatud ainult menetlusaluse isiku juhikaart ning seetõttu on välistatud ka mõne teise isiku poolt võimalik sõiduki juhtimine antud ajavahemikel. Ebausutav ja tõendamata on menetlusaluse isiku lihtsõnaline viide sellele, et sõidumeerik ei toiminud korrektselt. Menetlusalune isik ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit selle kohta, et selline järelkontroll tehti, kas selle tegi pädev kontrollija ja milline oli kontrolli tulemus. Juhul, kui sõidumeerik ei oleks korrakohaselt toimunud, oleks juht pidanud seda koheselt juba esimesel korral märkama ning tagama selle korrakohase toimimise, mis tähendab, et juht ei oleks tohtinud mittetoimiva meerikuga sõitu jätkata. Tegelikult oli meeriku võimalik rike välistatud juba kontrollimise hetkel 11.09.2018 liiklusjärelevalve teostaja poolt. Sõidumeeriku korrakohase toimimise kontroll ja võimalik rikete välistamine on liiklusjärelevalve teostaja esmane ülesanne ning iga kontrolli osa. Samuti kontrollitakse, kas sõidumeerik on taadeldud ja kõik vajalikud ühendused plommitud. Käesoleval juhul välistati kõik meeriku võimalikud mittekorrakohased toimimised. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et menetleja otsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. kohtuvälise 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse kohtuistungist ta osa võtta ei soovi. isiku poolt esitatud kaebusest, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 14.11.2018 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/23833-9 Viru Maakohtu 08.11.2018 päringule nr.4-18-5529 nähtub, et kohtuvälise menetleja esindaja nõustub väärteoasja kohtuliku läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §87 arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt. ka Riigikohtu 02.01.2009 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-73-08 ja 26.09.2014 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43-14). Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.1 p.1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Käesolevas väärteoasjas koostati väärteoprotokoll menetlusaluse isiku kohta selles, et (tsitaadi algus): juht esitas kontrollijale riikliku järelevalve takistamise eesmärgil valeandmeid, mis ei võimalda järelevalve täielikku teostamist. 11.09.2018 esitas juht kontrollijale juhikaardi, millele salvestatud andmete kohaselt puhkas juht järgnevatel aegadel: 27.08.2018 kella 08.48; 27.08.2018 kella 17.00; 28.08.2018 kella 11.27; 28.08.2018 kella 16.42 ja 31.08.2018 kella 10.
- Tegelikult tegeles juht nendel kuupäevadel ja kellaaegadel sõiduki juhtimisega ning puhkepause sellel ajal ei teinud (tsitaadi lõpp). Maakohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist puudulikult vormistatud väärteoprotokolliga. Nimetatud väärteoprotokollist ei ole kuidagi võimalik tuvastada, missugustel ajavahemikel juht puhkas ja missuguste tõendite alusel on tuvastatud, et ta seda ei teinud ning jätkas sõiduki juhtimist. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise abil saab hinnata, kas tegemist on väärteo toimepanemisega. Võrdselt on oluline, et väärteoprotokolli põhiosas oleks märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht. Käesolevas väärteoasjas ei ole need tingimused täidetud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega peab kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja tagama, et maakohtule esitatud 4 väärteoprotokoll võimaldab faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab. Käesoleval juhul ei ole maakohtul sellist hinnangut võimalik anda. Oma 14.11.2018 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/23833-9 maakohtu päringule märkis kohtuväline menetleja, et (tsitaadi algus): juhi kaardile on salvestatud puhkepausid järgnevatele perioodidele: 27.08.2018 kell 08.30 – 08.45; 27.08.2018 kell 16.44 – 17.29; 28.08.2018 kell 11.12 – 11.43 ja 31.08.2018 kell 09.49 – 10.05, kuid tegelikult juht eelnimetatud aegadel puhkepause täies ulatuses ehk katkematult ei teinud, vaid tegeles tegelikult sõiduki juhtimisega, sest Sillamäe sadama peapääsla turvakaamerate salvestuste kohaselt sõidab juht sama autorongiga järgnevatel aegadel: 27.08.2018 kell 08.48; 27.08.2018 kell 17.00; 28.08.2018 kell 11.27 ja 31.08.2018 kell 10.00 (tsitaadi lõpp). Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §68 lg.2 kui tõendusteavet tuleb täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. See tähendab, et kõik muudatused tuleb teha kohtuvälises menetluses, järgides sealjuures printsiipi, et menetlusalusel isikul on õigus teada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse. See hõlmab nii faktilisi asjaolusid (s.h. kellaaegu) kui ka süüstavaid tõendeid. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli kantud andmeid. Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtumenetluses väärteoasja kohtuliku uurimise käigus ei ole võimalik, kuna rikub muuhulgas ka menetlusaluse isiku kaitseõigust. Käesolevas väärteoasjas on aga kohtuväline menetleja asunud just kohtumenetluses oma kirjalikus vastuses tooduga täiendama varasemalt puudulikult vormistatud väärteoprotokolli. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu ka asjaolule, et väärteoprotokollis on teokirjeldus esitatud umbisikulises vormis, mistõttu seosed menetlusaluse isiku ning juhi ja juhikaardi vahel ei ole üheselt mõistetavad. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §73 lg.1 p.1, 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Seega lahendab kohtuväline menetleja alles otsuse tegemisel lõplikult küsimused sellest, kas väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Sarnaselt kohtule on Väärteomenetluse seadustiku §87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja kolme lausega põhjendanud vastulause mittearvestamist, samas kui kogu karistusotsust on põhjendatud vaid ühe lausega (tsitaadi algus): Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis, on seisukohal, et menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ette heidetud õigusvastane käitumine vastab Karistusseadustiku §279 lg.1 ja §280 lg.1 sätestatud süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning menetlusaluse isiku süü on tõendatud (tsitaadi lõpp). Antud kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu kuidagi, missuguste tõendite alusel tuli kohtuväline menetleja seisukohale, et väärtegu on toime pandud; et nimetatud väärteo 5 pani toime just menetlusalune isik; et tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga; missuguseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid on tuvastatud ning arvestatud; millistel põhjendustel on määratud rahatrahvi suurus. Kohtuvälise menetleja otsuses on kirjas lause (tsitaadi algus): Väärteo toimepanemine on tõendatud: menetlusaluse isiku ütlused, tunnistajate ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, väljavõtted autojuhi kaardilt ning andmebaasist, karistusregistri väljavõte, taotlus, vastus taotlusele, e-kiri, vastus e-kirjale (tsitaadi lõpp). Samas puuduvad antud otsuses igasugused andmed, viited ja põhjendused selles osas, missugune on menetlusaluse isiku seisukoht väärteoprotokollis esitatud süüdistusele; missuguste tunnistajate ütlusi arvestati, kas need olid süüstavad või õigustavad; nende ütluste arvestamise/mittearvestamise põhjendused; missugust asitõendit vaatlusprotokollis uuriti ja millised on sellest tehtud järeldused; missugused andmed on saadud karistusregistri väljavõttest ja mis neist järeldub; missugune on kohtuvälise menetleja hinnang tõendite kogumi osas. Täiesti arusaamatud on viited umbisikulistele taotlustele ja e-kirjadele – kes need esitas, mis oli nende sisu, kes neile vastas ja mis oli vastuste sisu ning kuidas on need seotud käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusega. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas jätnud otsuse koostamisel konkreetsed tõendid nimetamata ja eraldi hindamata, põhjendused välja toomata ning tõenditevahelised seosed välja toomata ja võimalikud vastuolud kõrvaldamata. Kohtuväline menetleja on oma 14.11.2018 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/23833-9 maakohtu päringule märkinud (tsitaadi algus): Menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistuse suurus (tsitaadi lõpp). Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et see ei ole õige. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad igasugused põhjendused menetlusaluse isiku süü tõendatuse kohta ning samuti ei ole ühegi asjaoluga põhjendatud karistuse suurust. Maakohus märkis eespool, et vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Erandiks on juhud, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne väärteomenetlust välistava asjaolu, millisel juhul võib ta kohtuotsuses jätta Väärteomenetluse seadustiku §133 p.2 – 10 loetletud küsimused käsitlemata. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist eelnimetatud erandiga. Kuna käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll koostatud puudustega, mistõttu on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja sealttulenevat kaitseõigust ja selle väärteoprotokolli parandamine kohtumenetluses ei ole seaduse kohaselt võimalik ning kohtuvälise menetleja otsus on täielikult põhjendamata ja maakohus ei saa asuda kohtuvälise menetleja asemel seda tegema, siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja sellest tulenevalt ei pea maakohus vajalikuks hinnata menetlusaluse isiku kaebuse väiteid sisuliselt. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Oma kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist süütõendi puudumise tõttu. Kuna kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada 6 menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. otsuse tühistamise osas. menetlusaluse isiku kaebus (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7