← Eesti

3-18-1348/10

Obsah (6)§ 5§ 45§ 38§ 121§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1348 Haldusasi J.I. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.

) § 38 lg-ga 4 ja § 45 lg-ga 2, miks on tuvastamisnõude menetlemine tema õiguste kaitseks vajalik. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et eesmärgipärane nõue haldusakti kõrvaltingimuse vaidlustamiseks on tühistamisnõue ning ka praegusel juhul tulnuks kaebajal elamisloa kõrvaltingimust (Eestisse elama asumise kohustus) vaidlustada tühistamisnõudega. Kohus juhtis 11.09.2018 kohtumääruses kaebaja tähelepanu, et otsuse kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamine ei lõpeta selle kehtivust ning ka õigusvastaseks tunnistatud kõrvaltingimus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Haldusakti kõrvaltingimust saab samuti vaidlustada tühistamisnõudega
  2. Halduskohtul on volitus tühistada haldusakti osadena ka selle kõrvaltingimusi (

§ 5lg 1 p 1).

Seetõttu ei pea kohus kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõuet jätkuvalt eesmärgipäraseks. 6. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45

lg 2).

§ 38

lg 1 p 5 kohaselt märgitakse kaebuses nõue vastavalt

§-le 37. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb täiendavalt selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

  1. Kaebaja on põhjendanud tuvastamisnõude esitamist 21.09.2018 avalduses järgmiselt. Tuvastamiskaebuse esitamisel tugineb kaebaja preventiivsele huvile, sest kaebajal on põhjust arvata, et järgmise elamisloa taotluse lahendamisel asub PPA rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu ja ebamõistlikult raske. Juba praegu teab kaebaja, et äritegevuse tõttu puudub tal võimalus 100%liselt elamiseks Eestis, sest ta peab teistes riikides viibima seoses äritegevuse arendamisega ja äriprojekti elluviimisega. Kõrvaltingimusest võib järeldada, et on keelatud igasugune pikaajaline reisimine või töötamine välismaal või ettevõtlusega tegelemine. See piirang oleks ebaõiglane ja ebaproportsionaalne ning diskrimineeriv, võrreldes näiteks Eesti kodaniku võimalustega. Kodanik võib pikaajaliselt reisida, tegeleda ettevõtlusega ja töötada välismaal. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Piirangu problemaatika on oluline just välismaalase passi omaniku puhul. Pass on välja antud Eesti Vabariigi poolt ja see on ainuke reisidokument ning teist ei ole võimalik saada. Kaebaja arvates vastutab Eesti Vabariik inimõiguste põhimõtetest tulenevalt ilma kodakondsuseta isiku eest ja peab kaitsma selle isiku õigusi.
  2. Kohus rõhutas ka juba 11.09.2018 kohtumääruses, et tuvastamiskaebust ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusakti kõrvaltingimuse õigusvastasuses. Samuti seda, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav üksnes seetõttu, et isik on mööda lasknud tühistamisnõude kui kõige tõhusama nõude esitamise tähtaja. Kohus on 30.08.2018 ja 11.09.2018 menetlusdokumentides selgitanud, et kaebus on esitatud tühistamisnõude 10päevast tähtaega (VMS § 222 lg 1) rikkudes ja andnud tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ja ennistamise mõjuvate põhjuste esitamiseks. Kaebaja soovib jätkuvalt esitada tuvastamisnõuet. Kohtupraktikas on preventiivset huvi tuvastamisnõude lubatavuse eeldusena tunnustatud erandlikel juhtudel. Ennetavat tuvastamiskaebust õiguste rikkumise kordumise ohu korral on kohtupraktika aktsepteerinud, kui isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 31 Vt ka A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 358 ja
  3. 2

(3)3-18-1348 17-749, p 11 ja seal viidatud lahendid). Praegusel juhul ei saa rääkida õiguste rikkumise kordumisest olukorras, kus kaebaja on jätnud õigeaegselt tühistamisnõudega oma väidetavalt rikutud õigused kaitsmata. Nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei kõrvaldaks õigusvastasuse tuvastamine haldusakti kõrvaltingimuses määratletud kohustust ega välistaks selle kohustuse täitmist. Vaidlustatud kõrvaltingimust sisaldavas otsuses on PPA viidanud VMS § 2102 lg-le 1, mille p 1 kohaselt on püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa üheks lisatingimuseks, et välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat. Samuti on viidatud alustele, millest tulenevalt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et kui kaebaja ei täida vaidlustatud kõrvaltingimust, võidakse talle tulevikus keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest. Samas ei oleks tegemist õiguste korduva rikkumisega, mille kaitseks saaks preventiivse huvi argumendil esitada tuvastamisnõuet. Tähtajalise elamisloa andmine/pikendamine on igakordne kaalutlusotsus. Kui kaebajale keeldutakse tähtajalise elamisloa pikendamisest põhjusel, et ta ei ole täitnud tähtajalise elamisloa kõrvaltingimust (Eestis elamise kohustus vastavalt VMS § 2102 lg-le 1), on tegemist juba uue haldusaktiga, mida saab seadusega sätestatud korras vaidlustada, sh vaielda selle üle, kas Eestis elamise kohutus oli nõuetekohaselt täidetud. 9.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus PPA 01.06.2018 otsuse nr 1038385053/TE kõrvaltingimuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. 10. Eelnevata arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

11. Kuna kohus ei pea tuvastamisnõuet praegusel juhul lubatavaks, puudub kohtul võimalus ka võtta seisukoht kaebaja poolt viidatud normide põhiseaduspärasuse osas (vastavus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttele). Põhiseadusest ega välismaalaste staatuse õiguslikust regulatsioonist ei järeldu, et elamisluba taotlevale välismaalasele peaksid olema tagatud kõik Eesti kodanikuga võrdväärsed õigused. 12.

§ 108lg-st 4 tulenevalt kannab kaebaja kaebuse tagastamise korral menetluskulud.

Kaebaja enda menetluskulud jäävad seega tema kanda. Kuigi PPA on vastanud senises menetluses kohtunõutele, ei pea kohus otstarbekaks tema võimalike menetluskulude väljaselgitamist, kuna väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-31-73-16, p 48 ja viidatud lahendid) kohaselt ei kuuluks need kaebajalt väljamõistmisele. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus tagastab kaebuse

§ 121

teise lõike alusel (

§ 104lg 5 p 2). Ka see kulu jääb seega kaebaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.