Obsah (5)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-513 Määruse kuupäev 10. detsember 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.R.i ja E.P.i kaebus Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuari 2018. a

) § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad nõudsid kaebuses, et vastustaja annaks haldusakti, millega määrataks nendele hüvitised seoses volikogu esimehe ja vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega. Kaebajad 2 3-18-513 ei nõudnud hüvitisteks konkreetseid summasid, vaid leidsid, et hüvitiste suuruse osas on otsustusõigus vastustajal. Kadrina Vallavolikogu võttis

1. oktoobril 2018 vastu otsuse nr 63 „Hüvitiste maksmine seoses volituste tähtajalise lõppemisega“, mille kohaselt tuli J.R.ile maksta seoses volikogu esimehe volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses ning E.P.ile tuli maksta seoses vallavanema volituste tähtajalise lõppemisega hüvitist ühe kuu ametipalga ulatuses. Seega on kaebuses nõutud haldusakt antud. Menetlusosaliste selgituste kohaselt on hüvitised haldusakti alusel kaebajatele välja makstud. Kaebajad ei soovi menetluse jätkamist haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, vaid soovivad menetluse lõpetamist. Ka vastustaja on nõus menetluse lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus praeguse asja menetluse.
2. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebajad enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6).

See tähendab, et kaebajad ei saa uuesti esitada vaidlustatud otsuse tühistamise nõuet ega hüvitiste maksmise otsustamiseks kohustamise nõuet. 12. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv 30 eurot kaebajatele tagastada (

§ 104lõike 5 punkt 4).

Kaebajad soovisid, et menetluskulude katteks väljamõistetud summa kantaks E.P.i SEB Panga arvelduskontole EEXXXXX. Kohus järeldab sellest, et kaebajad soovivad ka riigilõivu kandmist samale kontole. Seetõttu kantakse 30 eurot E.P.i eelmainitud kontole. 13.

§ 108

lõige 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 13.

1. Kaebajate volitused volikogu esimehe ja vallavanemana lõppesid tähtaja möödumise tõttu
2. aasta sügisel. Kadrina Vallavolikogu otsustas
3. jaanuari
4. a istungil mitte vastu võtta otsuse eelnõud, mis nägi ette kaebajatele hüvitiste maksmise KOKS § 541 lõike 1 punkti 1 ja Kadrina valla põhimääruse § 19 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastustaja jäi ka vaidemenetluses selle juurde, et hüvitisi kaebajatele maksta ei tule. Pärast seda, kui kohus oli praeguses asjas kaebuse vastustajale kätte toimetanud, otsustas Kadrina Vallavolikogu
5. oktoobril 2018 (st umbes aasta pärast kaebajate volituste lõppemist) siiski kaebajatele hüvitisi maksta. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ilmselge, et kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda. 13.2.

§ 109

lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad palusid, et kohus mõistaks vastustajalt nende kasuks välja menetluskulud summas 554,16 eurot – kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 30 eurot ja lepingulise esindaja kulud 524,16 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu kohus vastustajalt välja ei mõista, vaid tagastab selle ise kaebajatele (vt käesoleva määruse punkt 12).

1. märtsi
2. a arve nr 21 kohaselt kulus kaebajate lepingulisel esindajal klientide esitatud materjalide läbivaatamiseks, juriidiliseks analüüsiks ja praeguse kaebuse koostamiseks 3 tundi 25 minutit ning selle teenuse tasuks oli koos käibemaksuga 374,40 eurot (tunnihind ilma käibemaksuta 96 eurot). Kohtu arvates on tegu vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kaebajate lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat 3 3-18-513 tasu − seega on see mõistlikus suuruses. Asja olemust ja tehtud toiminguid arvestades on kohtu hinnangul ka esindaja ajakulu põhjendatud.
3. oktoobri
4. a arve nr 94 kohaselt kulus kaebajate esindajal kohtu
5. septembri
6. a määruse läbivaatamiseks, klientidega läbirääkimiseks ja kohtule kirjaliku seisukoha koostamiseks ja esitamiseks 1 tund 30 minutit ning selle teenuse tasuks oli koos käibemaksuga 149,76 eurot. Arvel nimetatud kirjaliku seisukoha all tuleb asja materjalidest nähtuvalt mõista kaebajate
7. oktoobril 2018 kohtule esitatud seisukohta, mille kaebajad esitasid vastamaks
8. septembri
9. a määruses toodud kohtu küsimustele. Seisukoha esitamise ajal olid kaebajad juba kätte saanud vastuse kaebusele, millest nähtus, et kaebajad on kaebuse eesmärgi saavutanud: vastus toimetati kaebajate esindajale kätte
10. oktoobril 2018 kell 14.47 ja kaebajad esitasid seisukoha samal päeval kell 16.
11. See ei muuda aga asjaolu, et kohus oli kuu aega varem esitanud pooltele küsimusi ja määranud vastamiseks tähtaja, mis saabus samal päeval vastustaja vastuse kättesaamisega. Seisukoha koostamise kulusid tuleb nendel asjaoludel pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kokkuvõtlikult mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu summas 524,16 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4