1-17-4413/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4413 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Šijani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JEVGENI ŠIJAN, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 38612012237, Karistuse kandmise algus 10.11.2016 ja lõpp 10.11.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.11.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JEVGENI ŠIJAN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Šijanile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Šijani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 22.06.2017 otsusega tunnistati Jevgeni Šijan süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.11.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Šijani vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui vabaneb elektroonilise valve alla, siis esialgu on kodus ja siis läheb tööle. Praegu ei ole tal töökohta, kuid tal on võimalik ennast Töötukassas arvele võtta ja selle kaudu töö leida. Vangis tahtis eriala õppima minna, kuid talle öeldi ära. Enne vangistust töötas koristajana ja õmblejana. Praegusel ajal ta ka töötab vanglas õmblejana. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 4 kehtivat kriminaalkaristust, millest saab järeldada, et varasemad karistused ei ole avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju ega hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, varem on toime pannud varavastaseid kuritegusid, seega on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuriteod on olnud ette planeeritud ja nende toimepanemisi on soodustanud narkootiliste ainete tarvitamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et kinnipeetav ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuses on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, Corrigo tugigrupis, AN tugigrupis ning koerateraapias. Samuti on ta vestelnud kriminaalse suhtlusringkonna mõjust käitumisele ning alates 21.08.2018 läbib riigikeele A1 taseme õpet. Kinnipeetav osaleb ka vangla tööhõives, töötades alates 15.12.2017 majandustöödel õmblejana. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus hakkab elama koos vanematega. Samas puudub tal garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust elatus ta narkootiliste ainete müügist saadud rahalistest vahenditest. Seega pani kinnipeetav kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuivõrd tal puudus enne vangistust ametlik töökoht ja sissetulek. Kinnipeetaval on ka tasumata rahalisi nõudeid 2 8200 euro ulatuses, mis tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjub. Kuigi vanemad on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama, esineb kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk kindla töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu. Kinnipeetava tutvusringkonda võib kuuluda ka kriminaalse taustaga isikuid, kes talle võivad negatiivset mõju avaldama hakata, käesolev kuritegu on toime pandud koos endise elukaaslasega. Kuigi varasemad varavastased kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles, ei ole tal alkoholisõltuvust diagnoositud ning enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Käesoleval ajal paikneb kinnipeetav enda soovil vangla SRS osakonnas. Sellest saab järeldada, et kinnipeetav omab motivatsiooni oma sõltuvusega tegelemiseks ning sellest vabanemiseks, kuid kohtu hinnangul ei maanda see uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd isik on ka varem olnud narkosõltuvuse ravil, saades metadooni asendusravi, kuid varem ei ole ravi vajalikku mõju avaldanud ning isik on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Kuivõrd kinnipeetav on varem kriminaalhooldaja käitumiskontrollile olnud allutatud, kuid katseajal on talle esitatud kahtlustus uue kuriteo toimepanemises ning pani toime väärteo NPALS alusel, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus varem ei ole käitumiskontroll ja katseaeg positiivset mõju avaldanud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb mõningaid positiivseid asjaolusid, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Šijani vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3