2-18-111961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. detsember 2018 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-111961 Tsiviila

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 20.11.

1. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.

1. Hagiavalduse lisa 1 kohaselt AS-i Xxxx ja J V (kostja) sõlmisid 12.06.2015 õppelepingu nr 151025708/tal. Õppelepingu punktist 3.
2. tulenevalt kostja asus õppima ärijuhtimise õppekavale ja ettevõtte juhtimise erialale ning punkti 3.
3. kohaselt õppemaht on 180 ainepunkti, mis jaotub kuuele õppesemestrile. 12.02.2016 esitas kostja õppeasutusele avalduse akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 22.02.2016, mille põhjendas lapsehoolduspuhkusele mineku vajadusega. Pooltel ei ole vaidlust kostja poolt õppelaenulepingu sõlmimise ja õppekava täima asumise ning õppeasutuse poolt kostjale akadeemilise puhkuse võimaldamise üle.
4. Hageja väidab, et kostja jätkas õpinguid 2016/2017 õppeaastal ja on jätnud tasumata õppeasutuse poolt pärast akadeemilise õppepuhkust, s.o ajavahemikus 04.02.2017 - 07.05.2017 esitatud arved summas 1 350 eurot. Kostja aga väidab, et: 1) tegelikult ta pole alates 02.09.2016 õpingutele tagasi asunud; 2) ta mitte ainult 2016.a sügissemestril, vaid üldse kogu õppimise aja jooksul ühtegi õppeainet sooritanud; 3) kostja pole õppeasutuselt 2017.a kevadsemestri eest arveid kätte saanud; 4) õppeasutusel oli kohustus kostjat õppekava mittetäitmise ja õppetööle mitteasumise tõttu eksmatrikuleerida õppeasutuse algatusel. 4

§ 438

lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva otsuse tegemisel analüüsib kohus, kas esinevad alused hagiavalduse rahuldamiseks või kas kostja vaidleb nõudele põhjendatult vastu. 22.

5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja vastuväitele, et kostja ei ole alates 02.09.2016 tagasi õppima asunud ning et 2016/217 sügissemestril ta pole ühtegi õppeinet õppinud ega ühtegi ainepunkti sooritanud.

§ 231

lg 2 esimesest lausest tulenevalt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult ei ole kostja alates septembrist 2016 Xxxx õpinguid jätkanud.
2. Õppelepingu punktist 3.
3. kohaselt tuli kostjal igas semestrist sooritada õpinguid 30 ainepunkti ulatuses. Tasemeõppekorraldust Xxxx reguleeris tema poolt vastavalt lepingu punktile 2.
4. kehtestatud ja lepingu lahutamatuks osaks olev õppekorralduseeskiri, mille punkti 115 alapunkti 2 kohaselt eksmatrikuleerimine õppeasutuse algatusel võib toimuda suure õppevõlgnevuse korral, kui on sooritamata rohkem kui 50% õppekoormusest. Kostja vastuse juurde lisatud 28.09.2018 Xxxx tõendi nr 10.1.1/15745 kohaselt kostja ei sooritanud õpingute ajal ühtegi ainet positiivsele tulemusele.
5. Tüüptingimuste mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) 35, mille lg 1 tulenevalt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Maakohus nõustub kostja põhjendustega, et õppekorralduseeskiri on kostjaga sõlmitud õppelepingu tüüptingimus. Kuigi haridusautusel ei olnud kohustust kostjat eksmatrikuleerida, arvestades, et kostja ei asunud 2016/2017 õppeaastal õpinguid jätkama ja 2015/2016 õppeaastal tegelikult kostja ühtegi ainet ei sooritanud, tuleks kostja eksmatrikuleerida õppeasutuse algatusel 2016/2017 õppeaasta alguses. Õppekorralduseeskirjas sisalduv tüüptingimus, mis vaatamata õppekava mittetäitmisele ja õpingute mittejätkamisele võimaldab õppeasutusel esitada arved õppemaksu tasumiseks, tuleb tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks. See, et endine võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu hagejale, et välista kostja vastuväited hageja nõudele, sest VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi rahuldamata. 25.

§ 405

lg 1 p 9 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käeolevas vaidluses on hagi hinnaks 1 558.29 eurot. Seega ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada. 5

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 27. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 28.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 05.10.2017 esitanud kohtule vastuse hagiavalduse, sisuliselt 2 lk.

1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja tasu kostja vastuse esitamise eest 159.60 eurot (1.33 eurot x 100) + 20 %, mis kuulub väljamõistmisele hagejalt.
3. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6