MENETLUSKULUD
MS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 20.07.2016 sõlmisid pooled suulise müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale MF rootorniiduki Z011-3 (edaspidi niiduk) ning kostja kohustus maksma selle eest tasu kokku 5400 eurot koos käibemaksuga. Hageja andis kostjale niiduki üle müügilepingu sõlmimise päeval hageja asukohas ning väljastas kostjale arve nr 1218. Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud, kuna on jätnud tasumata talle esitatud arve, mille järgi oli maksekuupäev 23.07.2016, seega muutus nõue sissenõutavaks 24.07.2016. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust võlaõigusseaduse (
) § 208 lg 1, § 76 lg-te 1 ja 3, § 82 lg-te 1 ja 7 ja § 100 alusel ning viivist tähtajaks tasumata arvelt
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause kohaselt seisuga 14.09.2016 summas 61,38 eurot, millele lisandub viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited (1.kd tl 42- 44; 69-72; 2.kd tl 117-119; 144-145) Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Nimelt hakkasid niidukil juba esmasel kasutamisel ilmnema erinevad vead ning kuna müüdud asja töökindlus ei vastanud vähemalgi määral kokkulepitule, taganes kostja 9 päeva hiljem, so 29.07.2016, müügilepingust. Hageja sai taganemisavalduse kätte ja veel 15.08.2016 kordas kostja hagejale, et ootab teda niidukile järele, kuid hageja ei ole tänase päevani niidukit kostja asukohast ära viinud ega ka palunud kostjapoolset transporti. Kostja viitab
lgle 1, mille alusel ei sõltu taganemisavalduse kehtivus teise lepingupoole nõusolekust ja hakkab kehtima siis, kui lepingupool on selle kätte saanud. Niiduk on ette nähtud kasutamiseks põllul niitmiseks, kuid kostjal ei olnud võimalik niidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kostjale on arusaamatu, mille alusel hageja üldse väidab, et kostja vajas niidukit kasutamiseks hooldamata heinamaal ega asjaolu, et kostja seda niidukit just hooldamata heinamaal kasutas. Mistahes takistusele otsasõit nagu väidab hageja on tõendamata. Koheselt, so kõigest pool tundi peale niidukiga töö alustamist, tuli kostjal juba korraldada niiduki remontimist, sest järjepanu purunes niidukil erinevaid osi (purunes ajamivõll, väändus raam, said kannatada ajamirihmad, purunes tagumine kannakinnitustoru, kardaanirist, toruvõll, kadus viimase sektsiooni kaitseplaat). Olukorras, kus ilmnes nii palju erinevaid puudusi lühikese aja jooksul, tuleb hagejal möönda, et tema poolt pakutud toode ei võimalda kasutamist põllumajanduslikus tootmises, millena seda müüdi. Niiduki puudused välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise, seega on tegemist lepingule mittevastava asja müümisega ning müüjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Järelikult on kostja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendina lepingust taganemist müüjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja väited nagu oleks kostja sõitnud kännu või kivi otsa, on valed. Kostja on olnud põllumajanduses tegev üle 14 2 2-16-13900 aasta ja omab seeläbi kogemusi erinevate põllutöömasinate kasutamisel ning kasutas vaidlusalust niidukit heaperemehelikult. Pealegi on sellist tüüpi niidukil kivikaitse, mis peaks takistuse otsa sõitmisel rakenduma. Hageja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes igapäevaselt tegeleb põllumajandusmasinate müügiga. Seega lasus müügilepingu sõlmimisel hagejal kohustus käituda hoolsalt, sh uurida välja ostja vajadused ning vastavalt
lg-le 2 teavitada ostjat kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Ostja valis niiduki vastavalt enda teadmistele ja ostja poolt müüjale esitatud tehniliste andmete alusel, mis koosmõjus vastas ostja kasutusvajadustele. Puudused materjali tugevuses ei ole tuvastatavad välisel vaatlusel. Samuti ilmnes peale niiduki üleandmist, et niidukil puudub eestikeelne kasutusjuhend, niiduk ei ole müüja poolt kasutamiseks ette valmistatud ning alles niidukit kasutama asudes selgus, et selle töökindlus ei vasta mingil viisil müüja poolt esitletule ning tehniliste näitajate alusel oodatavale. Seega ilmnesid asja puudused peale asja valduse saamist. Hageja väide, et kostja on ise vastavalt oma teadmistele valinud niiduki ning seetõttu vastutab ka ainuisikuliselt ebakvaliteetse asja ostmise eest, ei ole mingil viisil seadusega kooskõlas. Kostja osundab
lg-le 1, mille järgi peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kuid käesoleval juhul on ilmne, et müüdud asi ei vasta vähimalgi määral keskmisele kvaliteedile, sh ei võimalda niiduki kvaliteet asja kasutamist tavapärasel põllumajanduslikul otstarbel. Olukorras, kus reaalsete puuduste ilmnemiseni oli ostuhetkest möödunud kõigest 8 päeva, millise ajavahemiku jooksul on müüja ostjale garantii korras ka osaliselt purunenud osi asendanud, saab teha järelduse, et asi ei ole kvaliteetne ehk mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (1.kd tl 54-58; 80-82; 2.kd tl 100-102; 140-142; 154-156) Et tugineda lepingust taganemisavalduse kehtivusele, pidanuks kostja lisaks taganemisavalduse kui taganemise formaalse nõude täitmisele tõendama ka taganemise materiaalsete eelduste täitmist, st hageja on lepingut oluliselt rikkunud, rikkumine (oluline puudus, mille eest hageja vastutab) ei tulenenud kostjast, kostja ei teadnud lepingu sõlmimisel puudustest ega pidanudki teadma ning kostja on andnud lepingu täitmiseks täiendava tähtaja, mis on möödunud edutult. Kuna käesolevas asjas ei ole ükski taganemise materiaalne eeldus täidetud ega tõendatud, polnud kostja õigustatud lepingust taganema ning taganemisavaldus on tühine. Kostja pikaajalise põllumajandusmasinate kasutamise kogemusega isikuna valis ise vastavalt oma vajadustele ja seadme tehnilistele näitajatele lepingu esemeks oleva niiduki hageja pakutavate seadmete hulgast välja. Hageja tutvustas kostjale niiduki tootmisvõimsust, tehnilisi omadusi ja -lahendusi. Üldjuhul eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja peab teadma ja suudab välise vaatluse ja tehniliste omaduste pinnalt kontrollida asja omadusi ning asja vastavust sihtotstarbele, milleks ostja seda vajab. Kostja ei avaldanud lepingu sõlmimise eel hagejale eseme suhtes hiljem selgunud spetsiifilist kasutussoovi. Nii ei avaldanud kostja hagejale teavet selle kohta, millises mahus kavatseb niidukit kasutada, samuti seda, et kavatseb seda kasutada hooldamata, takistusega kaetud põllul. Niiduki lepingutingimustele mittevastavus asja üleandmise hetkel ehk niiduki mittesobivus heina niitmiseks hooldatud heinamaal ei ole tõendamist leidnud, samuti pole esile toodud ega tõendatud ühtegi varjatud puudust, mida kostjal ei oleks olnud võimalik asja ülevaatamisel tuvastada ja millest ta ei oleks pidanud enne asja kasutamist hagejat teavitama. Seega vastas niiduk lepingutingimustele
Kostja on ilmselgelt kasutanud niidukit mittesihipäraselt, mistõttu on seadme osad pärast purunenud. Iga mõistlik ja hoolas põllumajanduses tegutsev isik teab, et niiduk sobib kasutamiseks vaid hooldatud st takistustevabal põllul heina niitmiseks. Kostja pidi väidetavat lepingurikkumist (spetsiifiliseks otstarbeks kasutamise võimatust) märkama juba enne lepingu sõlmimist niidukit välja valides, kuid hilisemalt selle kättesaamisel. Alates hetkest, mil asja ülevaatamine pidanuks toimuma, kuid enne kasutamist, loetakse ostja vähemalt teadma pidanuks sellistest väidetavatest puudustest, mille ta pidanuks käibes vajalikku hoolsust järgides asja ülevaatuse käigus avastama. 3 2-16-13900 Pärast kostja teavitust niiduki osade purunemise kohta informeeris hageja kostjat, et vigastused on ilmselgelt tekkinud asja mittesihtotstarbelisel kasutamisel, tõenäoliselt takistusele otsasõidu tagajärjel. Hageja asendas koheselt purunenud varuosad garantiikorras (tasuta) ja saatis pildid vigastustest ekspertiisi teostamiseks tootjale, kes tuvastas, et vigastused on tekkinud takistusele pealesõitmise tõttu. Seega on niiduki vigastused tekkinud silmnähtavalt kostja süül. Kostja väide, et niiduk oli selle üleandmisel puudustega ning selle kasutamisel ilmnesid puudused, on tõendamata. Puudusteks, mis saaksid olla üleandmise hetkel, on eelkõige materjali- või konstruktsiooniviga, kuid mitte hilisem väline mõjutus või lepingust taganeda soovivast poolest tulenev asjaolu. Kuigi hageja leiab, et niiduki osade kahjustused tekkisid kostja süül ning välise mõjutuse tagajärjel, mille eest hageja ei vastuta, on hageja enda kulul purunenud varuosad asendanud või asendamist pakkunud. Lisaks pole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega seadme parandamiseks. Kostjal puuduks alus lepingust taganemiseks ka juhul, kui kostja oleks hagejale täiendava tähtaja andnud, kuna hageja ei ole lepingu täitmisest kõrvale hoidnud ega keeldunud ehk tähtaeg poleks tulutult möödunud. Hageja leiab, et kostja viited
Arvestada tuleb eelkõige majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ostja kogemusi, eriteadmisi ja seda, millised on ostja mõistlikud võimalused vajalike teadmiste saamiseks. Samuti lasub ostjal kohustus hinnata, millised ohud võivad kaasneda ostetud asja kasutamisel talle huvipakkuval eesmärgil. Hageja teavitas eriteadmiste ja pikaajalise põllumajandusmasinate kasutamise kogemusega kostjat niiduki tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest ja tootmisvõimsusest, kostja hindas ise seadme vastavust enda kasutusvajadustele ning veendus, et seade on selleks sobiv ja tegemist on põllumajanduses kasutatava rootorniidukiga. Järelikult on hageja teavitamiskohustuse täitnud ning tal polnud kohustust kohapeal kontrollida, millistes tingimustes täpselt kostja seadet kasutama hakkab. Poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et hageja pidi kostjale seadme ette valmistama. Kostja ostis seadme sellisena ja sellises seisukorras nagu see hageja laoplatsil oli. Kostja vastupidised väited on ebaselged ja tõendamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg-st 2 tuleneb pooltele kohustus teavitada asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Samas tuleneb viidatud sättest, et poolt ei pea teavitama asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, samuti mitte kõigest, mida teine pool otsuse tegemiseks või tingimustest arusaamiseks võib vajada (Riigikohtu lahend 3-21-50-15 p 18).
lg 1 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja ei ole eitanud, et tutvus enne lepingu sõlmimist niidukiga hageja müügiplatsil ning oli teadlik selle tehnilistest omadustest, lahendustest, kasutusviisist ja tootmisvõimsusest. Sama kehtib niiduki sobivuse kohta spetsiifiliseks otstarbeks, kui kostja seda vajas, kuid antud juhul ei ole kostja ümber lükanud hageja väidet selle kohta, 4 2-16-13900 et lepingu sõlmimise eel oleks kostja hagejale avaldanud eseme suhtes spetsiifilist ostusoovi (
Seega ei saanud hageja teada, millises mahus kavatseb kostja niidukit kasutada. Seega ei saa hageja vastutada ka
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et üldjuhul eeldatakse, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja, eriti vastava valdkonna asjatundja, peab ja suudab välise vaatluse ja tehniliste omaduste pinnalt kontrollida asja omadusi ning asja vastavust sihtotstarbele, milleks ostja seda vajab. Kostja on tunnistanud, et hindas ise seadme sobivust enda kasutusvajadustele ning veendus, et seade on selleks sobiv ning tegemist on põllumajanduses kasutatava rootorniidukiga. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja andis kostjale niiduki kasutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi (1.kd 119-196), seda küll võõrkeelsena. Kostja oli teadlik, et seadmel puudub eestikeelne kasutusjuhend ning väheusutav on, et kostja ei saanud arvestades tema asjatundlikkust ja pikaajalist kogemust seadme visuaalse vaatluse, hageja selgituste ning võõrkeelse kastutusjuhendi ja varuosade tellimise kataloogi alusel aru seadme omadustest, kasutusotstarbest ja tehnilistest lahendustest. Seega oli kostja
lg 4 mõttes niiduki soetamisel teadlik selle tehnilistest lahendistest ja kasutusotstarbest, hageja on kohtu arvates oma teavitamiskohustuse täitnud ning hagejalt ei saa nõuda kohustust kontrollida, millistes tingimustes kostja täpselt kohustust täitma hakkab, samuti mis mahus ta seda teeb. 4.
lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuigi kostja on väitnud, et niiduki lepingutingimustele mittevastavus, so niiduki mittesobivus heina niitmiseks hooldatud heinamaal põllumajanduslikus tootmises, oli olemas juba niiduki juhusliku hävimise ja kahjustusemise riisiko ülemineku ajal, sest kuidas muidu oli võimalik, et asja puudused ilmnesid koheselt niidukit kasutama asudes, see tõendatud pole. Puudusteks, mis saaks olla eelkõige asja üleandmise hetkel, on materjali- või konstruktsiooniviga ning ainuüksi asjaolu, et hageja osad seadme varuosad garantiikorras välja vahetas, ei tõenda seadme materjali defekte ega tootmis- või konstruktsioonivigade olemasolu niiduki üleandmise hetkel. Seega puuduvad tõendid, et niidukil oleks olnud varjatud puudusi, mida ei oleks olnud võimalik tuvastada asja ülevaatamisel ja millest ta ei oleks pidanud enne asja kasutamist hagejat teavitama. Kostja on väitnud, et tal ei olnud võimalik kindlaks teha, millest nähtuvad konkreetse niiduki omadused, sh näiteks niidukil kivikaitse olemasolu, mille olemasolu hageja kostjale müümisel kinnitas ning on esitanud analoogse niiduki tutvustuse, millest nähtub, kui oluline ja suurt rõhku pannakse liikuva mehhanismi kaitsmisele takistuse eest (1.kd tl 96-109), kuid kivikaitse olulisust ei ole hageja vaidlustanudki. Seda, et kivikaitse oli olemas ja ka paaril korral rakendus, on tunnistanud kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V.J. Samas puuduvad tõendid, et pooltel oleks olnud kokkulepe täiendavate kaitsesüsteemide kohta ehk omistada niidukile omadusi, mida sellel dokumentide kohaselt ja visuaalselt tajutavalt ilmselgelt ei ole. 5.
lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ostja teavitama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning asja lepingutingimustele mittevastavust kirjeldama. Alates hetkest, mil kauba ülevaatamine pidanuks toimuma ehk seadme kättesaamise hetkest, kuid enne kasutamist, loetakse ostja vähemalt teadma pidanuks sellistest väidetavatest puudustest, mille ta pidanuks käibes vajalikku hoolsust järgides asja ülevaatuse käigus avastama. Kostja teavitas hagejat pärast niiduki kasutamist niiduki osade purunemisest ning taganes müügilepingust (1.kd tl 46-48). Tuginedes
lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on kostjat informeerinud, et vigastused on tekkinud asja mittesihipärasel kasutamisel, tõenäoliselt takistusele otsasõidu tagajärjel (1.kd tl 47). Hageja asendas koheselt purunenud varuosad garantiikorras ning saatis fotod vigastusest (1.kd tl 60-63) ekspertiisi teostamiseks seadme tootjale, kes tuvastas (1.kd tl 64-65), et vigastused on tekkinud kostja poolt takistusele pealesõitmise tõttu, mis põhjustas osa väljamurdumise. Purunenud osa põhjustas ajami blokeerimise, mistõttu sai kahjustusi ka lõiketera ja WOM võll. Ka saha ja tagatoe kahjustused on põhjustatud kokkupõrkest takistusega. Seega 5 2-16-13900 on tootja leidnud, et niiduki vigastused on tekkinud silmnähtavalt kostja süül. Kostja on eelpoolnimetatud tootja seisukoha vaidlustanud ja leidnud, et tootja seisukoha täpsustav selgitus (1.kd 84) tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on võõrkeelne. Hageja on antud võõrkeelse tõendi esitanud 23.01.2017 ning kostja pole sellele enne põhiistungit vastu vaielnud. TsMS § 33 lg 1 kohaselt tulnuks kostjal oma vastuväide võõrkeelsele tõendile esitada eelmenetluses, et kohus oleks saanud nõuda hagejalt selle tõlget eesti keelde. Kostja etteheited selle kohta nagu oleks viimatinimetatud tõendi näol tegemist vastavalt hageja 23.01.2017 vastusele (1.kd tl 80) hageja ehk seadme edasimüüja tõendiga, on hageja selgitanud, et tegemist on vastuses eksitusega ning ka vaidlusalusest tõendist nähtub selle esitamine tootja poolt. Seega leiab kohus, et kostja hilinenud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas on teostatud niidukile ekspertiis kohtu määramisel (2.kd tl 27-92), et selgitada välja, kas niiduk vastas üleandmise hetkel keskmisele kvaliteedile või seadme dokumentidest nähtuvatele omadustele ja kasutusotstarbele ning mis põhjustas niiduki osade purunemise. Ekspert on hinnanud kõnealust niidukit odavama klassi niidukiks ning see on varustatud kaitsesüsteemiga, mille eesmärk on takistusega kokkupõrkel kahjustuse vähendamine, mitte vältimine, mis iseenesest ei välista takistusega kokkupõrkel või takistusele peale sõidul seadme osade purunemist (vastus 4). Ekspert on selgitanud, et liigse koormuse korral maapinnale või rohumassi tihedusest tingitud takistuse tõttu võib niidukiga töötada ülekoormuskaitse rakendumise piiril, kusjuures kaitse veel ei rakendunud, kuid samas on liigselt koormatud niiduki raamkonstruktsioon. Seega ei pidanudki ülekoormuskaitse selle rakendumise piiril rakenduma ning kostja väide, et ülekoormuskaitse ei rakendunud piirsituatsioonis töötades valest seadistusest, on tõendamata. Ekspert on ka selgitanud seadmel ülekoormuskaitsme seadistamise võimaluse puudumist ning et see on tõenäoliselt seadistatud tootjatehases. Samas puuduvad tõendid nagu oleks tegemist tehase poolt liiga tugeva algseadistusega. Ekspertiisi käigus ei tuvastatud, et ülekoormuskaitse ei rakendunud olukorras, kus see oleks pidanud rakenduma. Ülekoormuskaitse rakendumist on kinnitanud ka tunnistaja V.J. Vastupidiselt kostjale on ekspert leidnud, et niiduk oli üleandmise hetkel sihtotstarbeliselt kasutatav, st sobiv heina niitmiseks hooldatud (takistustevabal) rohumaal. Niiduki osade purunemine on tingitud kas takistusega kokkupõrkest, takistusele pealesõidust, mittesihipärasest kasutamisest või valedest töövõtetest (elementaarsete kasutusnõuete mittejärgimine, kokkupõrge niidulatist pehmemast materjalist takistusega, liigsest survest maapinnale või rohumassi ummistusest, vastus 6), mitte aga seadmel lasuvatest puudustest nagu on väitnud kostja. Ainuüksi asjaolu, et niiduk loetud päevade jooksul purunes, ei anna alust järeldada niiduki lepingule mittevastavust. Ekspert on välja toonud, et niiduki kasutamisel on eiratud elementaarseid ja tootjapoolseid kasutus-, ohutus- ja hooldusnõudeid, mis on toonud kaasa niiduki osade purunemise. Seega nähtub ekspertiisiaktist, et seadme osade purunemine on põhjustatud kostjast tulenevatel asjaoludel, milleks on tegevus, tegevusetus ja väline mõjutus. Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla eksperti järeldused, ühtivad need tootja järeldustega. Ekspert on selgitanud, et elementaarseid kasutus-, ohutus- ja hooldusnõudeid tuleb täita kõikide seadmete kasutamisel ning nimetatud nõuded on erinevatel seadmetel sarnased, mistõttu ei saa kostja ka väita, et ei olnud nõuetest teadlik või ei saanud aru. Lisaks on ekspertiisi käigus leidnud tõendamist, et tegemist on odavama klassi niidukiga, mis erineb kordades kallimatest niidukitest, muuhulgas konstruktsiooni osade, materjalide omaduste, kaitsesüsteemide ja tooteinfo poolest (vastus 2). Niiduki kasutusjuhendist nähtub, et masina kasutusjuhend on niiduki oluline osa ning seda tuleb hoolikalt lugeda (vastus 5). Kostja on hagejale ette heitnud, et puudus eestikeelne juhend, samas ei takistanud eestikeelse juhendi puudumine ka kostjat niidukit ostmast, seega ei pidanud kostja eestikeelse juhendi olemasolu vajalikuks. Kostja teadis oma ala asjatundjana, mida ta ostab ning kuidas seadet kasutatakse ning puuduvad tõendid, et ta oleks küsinud hagejalt ostmisel eestikeelset juhendit. Asjakohane on eksperdi seisukoht, et kui kostja ei saanud seadme kasutamise nõuetest aru, oleks ta pidanud viivitamatult pöörduma hageja poole ja seadet mitte kasutama. Tunnistaja V.J on küll väitnud, et pöördus oma tööandja poole sooviga saada eestikeelset kasutusjuhendit, kuid seonduvalt kivikaitsega ja kostja pole väitnud, et oleks hagejalt selgitust küsinud olukorras, kus puudus eestikeelne kasutusjuhend. 6 2-16-13900 Kuigi tunnistaja V.J ütluste kohaselt kasutas ta niidukit vastavalt selle otstarbele ning täitis ka vajalikke hooldusnõudeid, ei ole tunnistaja ütlused kooskõlas eksperdi ja tootja arvamusega ning on kohtu arvates väheusutavad. Arvestades kostja pikaajalist kogemust sarnaste niidukite kasutamisel ja professionaalsust, mida kostja seaduslik esindaja kinnitas ka kohtuistungil, saab niiduki kasutamist elementaarseid ohutus-, kasutus- ja hooldusnõudeid eirates pidada vähemalt hooletuks. Hagejal polnud kohustust pärast niiduki kostjale üleandmist seda töökorda seada ja polte kontrollida, vastav kohustus lasub eksperdi arvamuse kohaselt seadme kasutajal (vastus 12). Enne niiduki käivitamist tuleb kasutusjuhendi kohaselt alati kontrollida muuhulgas poltliidete, lõiketerade ja niidulati olukorda, kuid ekspert tuvastas ketastel terade puudumise. Samuti tulnuks igakordselt peale töö lõpetamist niiduk puhastada kõrgsurve veega, mis oli tegemata ning kostja selgitused terade puudumise, samuti niiduki puhastamata jätmise kohta on väheveenvad. Seadme vastupidavus on seotud kasutustingimustega ning hageja ei saa vastutada mittesihipärasest ja hooletust kasutamisest tingitud negatiivsete tagajärgede eest. Kuigi kostja on väitnud kokkulepet hagejaga keevitamise kohta, viimane seda ei kinnita ning väidab, et see tühistaks seadme garantii. Ekspertiisi käigus tuvastati, et kostja on peale müügilepingu sõlmimist ja seadme üleandmist modifitseerinud ning asjatundmatult remontinud, rikkudes garantiieeskirja, mis tõi kaasa seadme ulatuslikud kahjustused. Niiduki ajamivõlli, kardaaniristi, toruvõlli ja reduktorit hoidva plaadi ja tagumise kannakinnitustoru purunemist konstruktsiooniveast tingituna ei olnud eksperdil võimalik seetõttu resoluutselt tuvastada (vastused 7, 8, 9, 10, 11). Samas puuduvad ka tõendid, mis annaksid alust väita niidukil konstruktsioonivea esinemist. Kuigi niiduki kasutusjuhendist tuleneb, et see on kasutusvalmis, ei vabasta see kasutajat masina kontrollimisest pärast selle tarnimist ja enne kasutuselevõttu ning seetõttu ei ole kostja vastavad etteheited ka asjakohased. Ekspert on selgitanud, et on hinnangu andmisel arvestanud konkreetse niiduki ülevaatuse hetkel tuvastatud tehnilist olukorda, seadme omadusi, võimalikku kasutusviisi ning analoogseid töökorras seadmeid, mistõttu kostja etteheited selle kohta, et eksperdi hinnang niiduki purunemise kohta on antud purunenud seadmele, mitte töökorras seadmele, on asjakohatu. 6.
§-dest 222 ja 223 tuleneb, et ostja võib esitada müüja vastu üldjuhul vaid lepingu täitmise nõude, so asja parandamine või selle asendamine. Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui müüja on oluliselt rikkunud lepingut ning rikkumine ei ole kõrvaldatav või täiendava mõistliku tähtaja möödudes kõrvaldatud. Kostja on leidnud, et antud juhul on tegemist sellise olulise müügilepingulise kokkuleppe rikkumisega, mille puhul asja parandamine või asendamine ei olnud enam mõistlik. Kuigi vastavalt tootja ning eksperdi arvamusele tekkisid niiduki osade kahjustused kostja süül ning välise mõjutuse tagajärjel, on hageja purunenud varuosad omal kulul asendanud või asendamist pakkunud. Lisaks pole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega seadme parandamiseks, mis tuleneb
Õige on hageja seisukoht, et kostjal puudub alus lepingust taganemiseks ka juhul, kui kostja oleks hagejale täiendava tähtaja andnud, sest hageja ei ole lepingu täitmisest kõrvale hoidnud ega keeldunud, kuna asja lepingutingimustele mittevastavuse selle üleandmise hetkel ega hagejapoolne lepingurikkumine, seda enam oluline rikkumine, pole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Tõendatud on, et niiduk vastas keskmisele kvaliteedile, dokumentidest nähtuvatele omadustele, oli sihtotstarbeliselt kasutatav ning selle osade purunemine oli tingitud kostjast tulenevatest asjaoludest, mistõttu on lepingust taganemisavaldus tühine.
lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Seega ei vastuta hageja niiduki võimaliku mittesobivuse eest otstarbeks, milleks kostja seda kasutada soovis, kuna kostja pole vastavat informatsiooni hagejale avaldanud ning teadis või pidi teadma niiduki vastuvõtmisel selle omadusi ja fakti, et tegemist on odavama klassi niidukiga. Seega pole käesolevas asjas hagejapoolset olulist lepingurikkumist tuvastatud ega tõendatud, mistõttu on taganemisavaldus tühine. 7 2-16-13900 Eeltoodust lähtudes on kostjal alusetult täitmata
lg-st 1 tulenev kohustus tasuda ostetud niiduki eest 5400 eurot.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata talle esitatud arve (1.kd tl 5), rikkudes raha maksmise kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Et kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla nõudes on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid 14.09.2016 seisuga summas 61,38 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.