← Eesti

1-15-8356/268

Obsah (11)§ 184§ 68§ 64§ 65§ 84§ 418§ 73§ 78§ 191§ 421§ 83

1-15-8356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8356 (14240101820) Kohtukoosseis Merit Bobrõšev,

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Anton Golovanovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi; Eduard Tok süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 418 lg 1 järgi; Y K süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav Maksim Golubev ik 38901243735; viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipidamiseelne elukoht: XXX, määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: - 07.07.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1 järgi,

§ 68

lg 1 alusel 2 aasta 11 kuu ja 28 päevase tingimisi vangistusega, katseajaga 3 aastat; kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2015, alates 22.04.2015 kohaldatud tõkendina vahistamist. Ljudmila Tšeussova Kaitsja Süüdistatav Anton Golovanov ik 38910212226; viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipidamiseelne elukoht: XXX, määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: - 08.11.2012 Viru Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 alusel

§ 64

lg 1 sätteid kohaldades 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 ja § 73 lg-te 1,2 ja alusel kuulus koheselt ära kandmisele 1 aasta ja 19 päeva pikkune 1 1-15-8356 Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg vangistus. Ülejäänud osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 11 päeva pikkust vangistust ei pööratud täitmisele tingimusel, et A. Golovanov ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2015, alates 22.04.2015 kohaldatud tõkendina vahistamist Sergei Belov Eduard Tok ik 38701113724; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; 20.04.2015-21.06.2016 kohaldatud tõkendina vahistamist, alates 15.06.2017 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, Silvi Erro YK kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel Oleg Gorshkalev 27.10.2015, 09.12.2015, 30.01.2017, 07.02.2017, 08.02.2017, 09.02.2017, 14.02.2017, 15.02.2017, 16.02.2017, 20.02.2017, 21.02.2017, 28.02.2017, 01.03.2017, 15.03.2017, 16.03.2017, 28.03.2017, 29.03.2017, 13.04.2017, 05.05.2017, 02.06.2017, 13.06.2017, 14.06.2017, 18.07.2017, 19.07.2017, 01.08.2017, 02.08.2017. RESOLUTSIOON Mõista Maksim Golubev õigeks osas, milles talle on ette heidetavaks narkootilise aine marihuaana omandamine ajavahemikul 2012 kevadest kuni maini 2013. Tunnistada Maksim Golubev süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.07.2010 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ning mõista Maksim Golubevile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda Maksim Golubevi karistusaja alguseks 20.04.2015. Maksim Golubevile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. 2 1-15-8356

831 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse kuriteoga saadud vara, s.o Maksim Golubevi raha summas 70 (seitsekümmend) eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole EE932200221023778606 AS-is Swedbank.

§ 84

alusel välja mõista Maksim Golubevilt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 13 730 (kolmteist tuhat seitsesada kolmkümmend) eurot. Kõnealuse nõude kohustub Maksim Golubev hüvitama KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel ositi, kohtuotsuse jõustumisest 2 (kahe) aasta jooksul. Esimesel 23 (kahekümne kolmel) kuul kohustub ta igakuiselt tasuma 572 (viissada seitsekümmend kaks) eurot ja ning viimasel, s.o 24-ndal kuul 574 (viissada seitsekümmend neli) eurot. Asenduskonfiskeerimisnõude kohustub Maksim Golubev täitma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066435 ning selgitus „Maksim Golubev, 1-15-8356, vara konfiskeerimise asendamine“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Maksim Golubevilt riigituludesse: - sundraha 1 175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; - kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasu summas 168 eurot ja ekspertiisitasud summas 1 516 eurot (ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280 eurot; ekspertiisi nr 15E-LÕX0118 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-AN0502 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 210 eurot; ekspertiisi nr 15E-LÕX0119 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0576 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 313,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE01174 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 85,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE1282 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 171 eurot) ehk menetluskulud kogusummas 1 684 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Maksim Golubev hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 2 859 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066406 ning selgitus „Maksim Golubev, 1-15-8356, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Anton Golovanov õigeks osas, milles talle on ette heidetavaks narkootilise aine marihuaana ja selle tasulisest edasi andmisest saadud rahaliste vahendite vedamine grupis Maksim Golubeviga 2013 mai kuust kuni 16.04.2014; XXX korterisse narkootilise aine marihuaana vedamine ja seal tarvitamine ning mootorsõidukis XXX registreerimismärgiga XXX narkootilise aine marihuaana hoidmine ja vedamine. 3 1-15-8356 Tunnistada Anton Golovanov süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva võrra ning mõista Anton Golovanovile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud ja 11 (üheteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda Anton Golovanovi karistusaja alguseks 20.04.2015. Anton Golovanovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Mõista Anton Golovanovilt riigituludesse: - sundraha 1 175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; - menetluskuluna ekspertiisitasu kogusummas 1 297,50 eurot (üks tuhat kakssada üheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) (ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280 eurot, ekspertiisi nr 15E-AN0502 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 210 eurot, ekspertiisi nr 15E-LÕX0119 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0576 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 313,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE01174 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 85,50 eurot). Anton Golovanovi kokkuleppel kaitsja kulud jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Anton Golovanovi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Anton Golovanov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 2 472,50 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066419 ning selgitus „Anton Golovanov, 1-15-8356, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada Eduard Tok süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tunnistada Eduard Tok süüdi

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (kohaldamisele kuulub miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 2 000 (kaks tuhat) eurot. 4 1-15-8356

§ 64

lg 2 alusel mõista Eduard Tokile liitkaristuseks 4 (nelja) aasta pikkune vangistus ja rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (kohaldamisele kuulub miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 2 000 (kaks tuhat) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.04.2015 kuni 21.06.2016 ehk 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 2 (kaks) päeva ja lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kahe) aasta 10 (kümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus ja rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (kohaldamisele kuulub miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 2 000 (kaks tuhat) eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata karistust, s.o 2 (kahe) aasta 10 (kümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust ning rahalist karistust 200 (kakssada) päevamäära, s.o summas 2 000 (kaks tuhat ükssada) eurot, ei pöörata täitmisele tingimusel, et Eduard Tok ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Eduard Tokile määratud 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.10.2017. Eduard Tokile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eduard Tokilt riigituludesse: - sundrahast 1/2 ehk 587,50 eurot (viissada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti); - kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasust s.o 270 eurost 1/2 ehk 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ning ekspertiisitasudest kogusummas 1 963,50 eurot 1/2 ehk 981,75 eurot (üheksasada kaheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend viis senti) (ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280; ekspertiisi nr 15E-LÕX0118 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15EGE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15EGE1282 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 171 eurot; ekspertiisi nr 15EGE0615 tegemisest tekkinud osaline kulu ehk 684 eurot, ekspertiisi nr 15E-TB0063 tegemisest tekkinud kulu 420 eurot) ehk menetluskulud kogusummas 1 116,75 eurot. Eduard Toki kokkuleppel kaitsja kulud jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Eduard Toki kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Eduard Tok hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1 704,25 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066422 ning selgitus „Eduard Tok, 1-15-8356, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta KrMS § 183 lg 1 ja § 180 lg 3 alusel riigi kanda: 5 1-15-8356 - - ekspertiisi nr 15E-GE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu, s.o 1 824 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0576 tegemisest tekkinud osaline kulu, s.o 1 197; ekspertiisi nr 15E-GE01174 tegemisest tekkinud osaline kulu, s.o 57 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0573 tegemisest tekkinud kulu 2 565 eurot, ekspertiisi nr 15E-GE1282 tegemisest tekkinud osaline kulu, s.o 171 eurot ja ekspertiisi nr 15E-AN0811 tegemisest tekkinud kulu summas 504 eurot, ekspertiisi nr 15E-GE0615 tegemisest tekkinud kulu 1 311 eurot, Eduard Tokiga seotud menetluskuludest 1 116,75 eurot; Y K seotud menetluskulud, s.o ekspertiisi nr 15E-AN0500 tegemisest tekkinud kulu) summas 756 eurot, ekspertiisi 15E-LÕX0120 tegemisest tekkinud kulu summas 95 eurot, ekspertiisi nr 15E-GE0573 tegemisest tekkinud kulu summas 2 565 eurot ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 72 eurot. Asitõendid: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas, konfiskeerida

§ 191

alusel ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel EKEIle; - püstol kaliibriga 9 mm P.A.K nr 031092 ja padrunisalv, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida

§ 421

ja

§ 83lg 2 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel vastavalt Kr

MS § 126 lg 3 p-le 4; - Maksim Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud märkmik, mobiiltelefon Nokia ning kaks paari võtmeid, mis on kohtule asitõenditena üle antud, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Maksim Golubevile; - Y K elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud märkmik, kolm pakki minigrip kilekotte ja üks lahtine minigrip kilekott, mis on kohtule asitõendina üle antud, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - korteri XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ning ekspertiisist tagastatud pakendid, seest fooliumiga must kilekott, pooleks lõigatud plastpudel, halli teibiga kaetud Maxima kilekott, kööginoa tera, svamm, maniküürkäärid, pudelikork ja digitaalkaalud, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - mootorsõiduki KIA läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiisist tagastatud plastpurk kirjaga Mentos, XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiisist tagastatud ajalehepaber, pooleks lõigatud plastpudel ning heleda värvusega riidetükk, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - korteri XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiisist tagastatud kosmeetikakott, kaks minigrip kilekotti, metallist karp, võtmehoidja ja kaks klaasist vesipiipu, mis on kohtule asitõenditena üle antud, milliste esemete valdaja/omanik ei ole teada, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - Y K elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ning ekspertiisist tagastatud klaaspurk, metallkarp, portsigar, plastkarp, kasutatud kindad, minigrip kilekotid, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - ülejäänud, isikute läbiläbivaatuste ja korterite läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud esemed (SIM-kaardid, SIMkaardi alused, võtmed, arvutiprotsessor), mis asuvad prokuratuuri/uurimisasutuses valduses, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vastavalt omandiõiguse ja/või valduse kuuluvusele Anton Golovanovile, Maksim Golubevile või Eduard Tokile. 6 1-15-8356 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse või määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist
  2. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse või osalise otsuse menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
  3. novembril
  4. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada kohtuotsusest eraldi, määruskaebemenetluses. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse menetluskulude vaidlustamiseks võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast, Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Süüdistus Muudetud süüdistuse järgi süüdistatakse Maksim Golubevi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, omandas alates 2012 kevadest kuni 20.04.2015 korduvalt täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses narkootilist ainet marihuaanat. Sellest osa tõi ja hoidis ta ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 erinevate partiide kaupa korduvalt ühiselt ja kooskõlastatult Eduard Tokiga XXX asuvas Eduard Toki elukohaks olevas korteris ning osa hoidis ajavahemikul 2015 aprilli algusest kuni 20.04.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Anton Golovanoviga XXX aadressil XXX asuvas ning Anton Golovanovi ja Maksim Golubevi ühises kasutuses kasutuses olevas korteris. Osa omandatud narkootilisest ainest marihuaanast Maksim Golubev hoidis, pakendas ja müüs erinevatele isikutele erinevates kohtades XXX, sealhulgas XXX asuvas Eduard Toki elukohas Eduard Toki teadmisel ning osa vedas vastavalt Anton Golovanoviga sõlmitud kokkuleppele Anton Golovanovi kasutuses olevate sõidukitega narkootilise aine ostjatele. Selle eest, et Eduard Tok ja Anton Golovanov lubasid Maksim Golubevil kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks nende kasutuses olnud kortereid, andis Maksim Golubev neile korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. Osa omandatud narkootilisest ainest müüs Maksim Golubev XXX erinevates kohtades edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele järgnevalt: - Maksim Golubev müüs XXX XXX 2013 suvel kahel korral 5 grammi kaupa marihuaanat hinnaga 20 eurot gramm, saades narkootilise aine müügist XXX kokku 200 eurot. - Maksim Golubev müüs Y K Narvas ajavahemikul 2013 maist kuni 16.04.2015 vähemalt 15 korda 30 grammi kaupa ja vähemalt 16 korda 20 grammi kaupa marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, hinnaga 14 eurot üks gramm, saades narkootilise aine müügist Y K kokku 10 780 eurot. Osa Maksim Golubevi poolt Y K müüdud narkootilisest ainest, s.o 17,56 g marihuaanat, hoidis Y K enda kasutuses olevas keldris XXX aadressil XXX, kust see 23.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Osa Maksim Golubevilt omandatud narkootilisest ainest, s.o minigrip kilekotti pakendatud 0,95 g marihuaanat kandis Y K endaga kaasas, kuni see temalt 23.04.2015 Narvas teostatud isiku läbivaatusel leiti ja ära võeti. Anton Golovanov, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Golubeviga, vedas Maksim Golubevi ja Maksim Golubevil kaasas olnud marihuaanat vähemalt 20-30 g kaupa ajavahemikul 2013 maist kuni 16.04.2015 Narvas korduvalt narkootilise aine üleandmiseks Y K ning Y K narkootiliste ainete müügist 7 1-15-8356 saadud raha kättesaamiseks Y K kokkusaamisele Narvas erinevatesse kohtadesse, sealhulgas Y K elukohta XXX, samuti XXX asuvasse Maksim Golubevi ja Eduard Toki kasutuses olevasse korterisse enda kasutuses olnud sõidukitega, sealhulgas sõidukitega XXX reg-nr XXX ja XXX reg nr-ga XXX, kusjuures Anton Golovanov oli Maksim Golubevi autoga sõidutades teadlik, et Maksim Golubev viib Y K Anton Golovanovi poolt juhitud ning tema kasutuses olnud autos suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ning Maksim Golubev sõidab Y K kohtumisele narkootiliste ainete müügist saadud raha kättesaamiseks. - Maksim Golubev müüs XXX aadressil XXX asuvas korteris 2014 detsembris 35 g marihuaanat ning ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 09.03.2015 vähemalt 4 korda 50 g kaupa marihuaanat hinnaga 12 eurot üks gramm, saades narkootilise aine müügist XXX kokku 2 820 eurot. Samuti andis Maksim Golubev ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 19.04.2015 Narvas XXX Narvas korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotte, milles oli kokku 887,9 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 16-17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Eduard Tok vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Eduard Toki elukohas kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotti, milles oli 86,3 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Anton Golovanov vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ajavahemikul 2015 aprilli algusest kuni 20.04.2015 ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Anton Golovanovi ja Maksim Golubevi ühises kasutuses olevas korteris kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, isikute grupis, pani Maksim Golubev toime

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Anton Golovanovi süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Golubeviga, käitles korduvalt suures koguses s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses narkootilist ainet marihuaanat järgnevalt: Maksim Golubev müüs Y K Narvas ajavahemikul 2013 maist kuni 16.04.2015 vähemalt 15 korda 30 grammi kaupa ja vähemalt 16 korda 20 grammi kaupa marihuaanat hinnaga 14 eurot ühe grammi eest saades narkootilise aine müügist Y K kokku 10 780 eurot. Osa Maksim Golubevi poolt Y K müüdud narkootilisest ainest, s.o 17,56 g marihuaanat, hoidis Y K enda kasutuses olevas keldris XXX, kust see 23.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Osa Maksim Golubevilt omandatud narkootilisest ainest, s.o minigrip kilekotti pakendatud 0,95 g marihuaanat kandis Y K endaga kaasas, kuni see temalt 23.04.2015 Narvas teostatud isiku läbivaatusel leiti ja ära võeti. Anton Golovanov, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Golubeviga, vedas Maksim Golubevi ja Maksim Golubevil kaasas olnud marihuaanat vähemalt 20-30 g kaupa ajavahemikul 2013 maist kuni 16.04.2015 Narvas korduvalt narkootilise aine üleandmiseks Y K ning Y K narkootiliste ainete müügist saadud raha kättesaamiseks Y K kokkusaamisele Narvas erinevatesse kohtadesse, sealhulgas Y K elukohta XXX, samuti Narvas aadressile XXX asuvasse Maksim Golubevi ja Eduard Toki kasutuses olevasse korterisse enda kasutuses olnud sõidukitega, sealhulgas sõidukitega XXX reg-nr XXX, XXX reg-nr XXX, kusjuures Anton Golovanov oli Maksim Golubevi autoga sõidutades teadlik, et Maksim Golubev viib Y K Anton Golovanovi poolt juhitud ning tema kasutuses olnud autos suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ning Maksim Golubev sõidab Y K kohtumisele narkootiliste ainete müügist saadud raha kättesaamiseks. 8 1-15-8356 Maksim Golubev andis Anton Golovanovile korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat selle eest, et Anton Golovanov vedas Maksim Golubevi ja Maksim Golubevil kaasas olnud narkootilist ainet enda kasutuses olnud sõidukitega kohtumistele Y K . Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotti, milles oli 86,3 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Anton Golovanov vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Anton Golovanovi ja Maksim Golubevi ühises kasutuses olevas korteris kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Selle eest, et Anton Golovanov lubas Maksim Golubevil kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks XXX asuvat korterit, andis Maksim Golubev temale korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. Osa Maksim Golubevilt saadud marihuaanast tarvitas Anton Golovanov XXX asuvas korteris, osa s.o 0,26 g marihuaana ja tubaka segu hoidis Anton Golovanov enda kasutuses olevas korteris XXX ajalehe tüki peal, kust see 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti, osa viis Anton Golovanov enda kasutuses olevasse korterisseXXX, kus ta saadud marihuaana peenestas ning seda tarvitas. Anton Golovanovi kasutuses olevas korteris XXX teostatud läbiotsimisel 28.04.2015 leiti ja võeti ära muuhulgas kosmeetikakott, milles oli 0,04 g marihuaana ja tubaka segu, samuti THC jälgedega 2 minigrip kilekotti, metallist karp, võtmehoidja ja 2 vesipiipu. Osa Maksim Golubevilt saadud marihuaanast hoidis ja vedas Anton Golovanov enda kasutuses olnud sõidukis XXX reg-nr XXX kuni 20.04.2015 selles sõidukis Narvas teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära muuhulgas THC jälgedega plastpurk kirjaga Mentos, milles omakorda oli kilekott THC jälgedega. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo ning isikute grupis, pani Anton Golovanov toime

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eduard Tokki süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, vastavalt Maksim Golubeviga sõlmitud kokkuleppele hoidis ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Golubeviga korduvalt enda elukohaks olevas korteris XXX suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses, narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksim Golubev oli omandanud täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ning toonud ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 erinevate partiide kaupa korduvalt Eduard Toki korterisse. Osa omandatud narkootilisest ainest marihuaanast Maksim Golubev pakendas ja müüs erinevatele isikutele XXX asuvas Eduard Toki elukohas Eduard Toki teadmisel. Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotte, milles oli kokku 887,9 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 16-17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Eduard Tok vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Eduard Toki elukohas kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Selle eest, et Eduard Tok lubas Maksim Golubevil kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks enda kasutuses olnud korterit XXX, andis Maksim Golubev temale korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. 9 1-15-8356 Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo ja isikute grupis, pani Eduard Tok toime

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Eduard Tokki

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, omamata tulirelva ja laskemoona soetamisluba ja relvaluba, rikkudes relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ainult relvasoetamisluba annab selle omanikule õiguse relva ja laskemoona soetamiseks ja relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relvaluba annab õiguse relva ja laskemoona hoidmiseks, omandas täpselt tuvastamata kuupäeval 2015 alguses täpselt tuvastamata isikult ja kohas ümberehitatud laskekõlbliku tulirelvade hulka kuuluva tõenäoliselt signaalpüstolist kaliiber 9 mm P.A.K nr 031092 ümberehitatud püstoli koos kolme laskekõlbliku 9 mm kaliibriga tulirelva padruniga. Omandatud laskekõlblikku tulirelvade hulka kuuluvat püstolit koos padrunitega hoidis Eduard Tok enda elukohas XXX asuvas korteris kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani Eduard Tok toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus, tutvunud ja analüüsinud kohtus uuritud tõendeid, asub seisukohale, et E. Toki suhtes esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud, M. Golubevi ja A. Golovanovi suhtes tuleb süüdistus lugeda põhjendatuks osaliselt. Kuna kaitsepool on vastustanud erinevate menetlustoimingute läbiviimise õiguspärasust, selle kaudu saadud tõendite lubatavust ning usaldusväärsust, siis käsitleb kohus kohtuotsuse esimeses osas menetlusõiguslikke küsimusi niipalju, kui neid on võimalik materiaalõiguse küsimusest eraldiseisvalt käsitleda (I), teises osas annab kohus hinnangu süüdistuse põhjendatusele (II) ning kohtuotsuse kolmandas osas käsitleb kohus süüdistatavatele mõistetavat karistust, sh konfiskeerimist, menetluskulusid ja kujundab seisukoha asitõendite osas (III). I
  2. Kaitsepoole hinnangul on kriminaalmenetluse alustamine olnud põhjendamatu, kuna kriminaalmenetlust alustati ebaseaduslikult kogutud jälitusinfo alusel. Kohtu hinnangul on kaitsepoole väide paljasõnaline ja meelevaldne. Kohtuliku uurimise käigus ei esitatud ega uuritud tõendeid, mis viitaksid asjaolule, et kriminaalmenetluse alustamise tingis ebaseaduslikult kogutud jälitusinfo. Seega põhineb kaitsepoole väide kohtus uurimata tõenditel. Samuti märgib kohus, et KrMS § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte, mille kohaselt kohustuvad uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kriminaalmenetlust toimetama. Fraas „kuriteo asjaolude ilmnemisel“ tähendab, et esinema peavad KrMS § 193 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetluse ajend ja alus. Aluse ja ajendi esinemist kontrollib vastavalt KrMS § 193 lg-s 1 nimetatud pädevusele kas prokuratuur või uurimisasutus ning olukorras, kus pädeva menetleja poolt sedastatakse kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolu, siis kriminaalmenetlust ka alustatakse. Ühtlasi selgitab kohus, et kriminaalmenetluse alustamise staadiumis rakendub ka in dubio pro duriore põhimõte, mis kohustab kriminaalmenetluse alustamise staadiumis tõusetunud kahtlused tõlgendama kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
  3. Kaitsepoole väite kohaselt on kohus A. Golovanovi lepingulise kaitsja taandamisega põhjendamatult piiranud A. Golovanovi kaitseõigust. Lisaks on välja toodud, et kohus tagastas viimase kaitsja kaitseakti põhjendamatult. 10 1-15-8356 3.
  4. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et A. Golovanovi kokkuleppel kaitsja taandamise tingis kaitsja lubamatu käitumine kinnipidamisasutuses ehk kaitsja taandamine oli põhjuslikus seoses tema enda tegevusega. Kuna kohus on oma seisukohad kaitsja taandamise küsimuses kajastanud vastavas kohtumääruses (kd IV tl 27-30), siis ei pea kohus vajalikuks kõnealuste seisukohtade kordamist. 3.
  5. Samuti leiab kohus, et kaitsja taandamisega ei ole piiratud A. Golovanovi kaitseõiguse teostamist. 08.02.2017 toimunud kohtuistungil kontrollis kohus nii A. Golovanovilt kui tema kaitsjalt S. Belovilt, kas kaitse ettevalmistamiseks olnud aeg on olnud piisav. Sellele vastas kaitsja S. Belov jaatavalt (kd IV, tl 61). Kuna A. Golovanov märkis, et uue kaitsjaga ta isiklikult kohtunud pole, siis küsis kohus A. Golovanovilt, kas ta taotleb kaitsjaga kohtumiseks vaheaega. Sellele vastas A. Golonov jaatavalt. Kuna 08.02.2017 esinesid täiendavad põhjused, mis kohtuistungit läbi viia ei võimaldanud (M. Golubevi tervislik seisund), siis tegi kohus vaheaja ning jätkas istungiga järgmisel päeval ehk 09.02.2017 (kd IV, tl 65). 09.02.2017 toimunud kohtuistungil ei esitatud A. Golovanov ega tema kaitsja taotlusi istungi edasilükkamiseks. Seega järeldub, et A. Golovanov ja tema kaitsja pidasid nende käsutuses olnud ajavahemikku piisavaks, et sellega tagada kohane kaitseõiguse realiseerimine kohtuliku arutamise käigus. 3.
  6. Seonduvalt viimase kaitsja ehk S. Belovi kaitseakti tagastamisega selgitab kohus, et kohtule kaitseakti esitamise tähtaega reguleerib KrMS § 227 lg 1, mille kohaselt tuleb kaitseakt esitada kohtule kolm tööpäeva enne eelistungit. Kuna S. Belovi kaitseakt esitati viidatud tähtaega rikkuvalt, siis puudus kohtul menetlusõiguslik alus A. Golovanovi uue kaitsja ehk S. Belovi kaitseakti vastuvõtmiseks. Tuleb ka märkida, et kriminaalmenetluse seadustik lähtub põhimõttest, et sama kaitsja teostab kaitseõigust kuni asja lõpliku lahendini (vt ka KrMS § 45 lg 7), mistõttu ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik antud juhul tekkinud olukorda ehk kaitsja vahetumist ega anna ka õiguslikku alust uue kaitseakti esitamiseks. Seega on alust pöörduda analoogia korras riigi õigusabi seaduse §-s 20 sätestatu juurde, mis reguleerib riigi õigusabi osutaja vahetumist ja mille neljanda lõike esimene lause sätestab, et riigi õigusabi osutaja vahetamisel jätkab uus riigi õigusabi osutaja isikule õigusteenuse osutamist sealt kus see senisel riigi õigusabi osutajal pooleli jäi. Seega sai S. Belovi A. Golovanovi kaitsjana jätkata sealt, kus senisel kaitsja õigusabi osutamine pooleli jäi. 3.
  7. Kohus märgib ka, et kui nn uus kaitsja peab vajalikuks varasemalt esitatud kaitseaktist erinevate tõendite esitamist, on see võimalik KrMS § 297 alusel. Selliselt on toimitud ka vaatlusaluse kriminaalasja raames ning A. Golovanovi kaitsjal S. Belovil on olnud võimalik ja ta on esitanud algsetes kaitseaktides loetlemata/nimetamata tõendeid KrMS §-le 297 tuginedes.
  8. Kaitsepoole hinnangul on esitatud süüdistus puudulik, kuna süüdistust ei ole seostatud konkreetse materiaalõiguse normiga. Samuti on kaitsepoole hinnangul menetlusõigust rikutud sellega, et süüdistuse muutmise järgselt ei võimaldanud kohus süüdistatavatele muudetud süüdistuse osas seisukohtade avaldamist. 4.1.

§ 184

sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Viidatud sõnastuses jõustus kõnealune norm 01.01.2015. Seadusandja seletuskirja kohaselt tingis muudatuse asjaolu, et NPALS § 2 p 3 annab käitlemise mõiste ammendava narkootilise aine käitlemise loetelu: narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiitrakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 554 SE). St, et seadusandja tahteks on olnud siduda

§-s 184 sätestatud üldnimetus käitlemine NPALS § 2 p-s 3 toodud loeteluga. 11 1-15-8356 4.2. Kohus märgib, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piirid, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa ning kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust. Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus (RKKKo nr 3-1-1-83-11 p 10). Kohtu hinnangul vastab prokuratuuri koostatud süüdistusakt täielikult osutatud nõuetele. Süüdistuses on esitatud piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on aluseks isikute vastutusele võtmiseks

§ 184lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest.

Süüdistuses on konkreetselt määratletud konkreetsele isikule tehtav karistusõiguslik etteheide, see milles ühe või teise isiku tegu on realiseerunud ning seejuures on tehtud viide ka blanketsele normile. Seega on süüdistus isikute kaitseõiguse tagamiseks piisavalt selge. 4.

  1. Põhjendamatuks tuleb lugeda kaitsepoole väide, et süüdistuse muutmise järgselt pole kohus võimaldanud süüdistatavatel ja nende kaitsjatel oma seisukohtade avaldamist. Antud kriminaalasja vaatas kohus läbi üldmenetluse regulatsiooni kohaselt, millele rakendub KrMS §-s 14 sätestatu. St, et kohtumenetluses täidavad süüdistuse ja kaitsefunktsiooni ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Nn võistlevuse põhimõttega kaasneb seegi, et kohus ei saa kohtumenetluse pooltele ette kirjutada või öelda, milliseid tõendeid neil tuleb esitada või kas nad soovivad oma seisukohti millegagi täiendada. Võistlevuse põhimõtte kohaselt otsustavad kohtumenetluse pooled iseseisvalt ehk kohtust sõltumatult, kas nad taotlevad täiendavate kohtulike menetlustoimingute tegemist või mitte. Kui kaitsepool leiab, et süüdistuse muutmise järgselt pole neil soovi oma seisukohti täiendada ega taotle ka täiendavate toimingute tegemist (nt süüdistatavate täiendavat küsitlemist), siis on kohus sellega seotud. Tooduga haakuvalt on alust osutada 14.06.2017 kohtuistungi protokollile (kd V, tl 181 pö), kui kohus selgitas, et kriminaalasja arutamine jätkub muudetud süüdistuse järgi ning küsis kohtumenetluse pooltelt kas kõik on saanud muudetud süüdistusega tutvuda ning kas sellega seonduvalt on taotlusi. Sellele vastasid nii süüdistatavad kui kaitsjad, et süüdistusega on nad saanud tutvuda ning sellega seonduvaid taotlusi ei ole. Märgitust tuleneb, et ei kaitsjad ega süüdistatavad muudetud süüdistusega seoses taotlusi ei omanud, sh ei pidanud kaitsepool vajalikuks taotleda süüdistatavate täiendavat küsitlemist, ning kohus on kaitsepoole sellesisulise menetlusliku taktikaga tulenevalt KrMS §-st 14 seotud. Seega on etteheide, mille kohaselt ei võimaldanud kohus kohtumenetluse pooltel esitada oma seisukohti muudetud süüdistustega seonduvalt, väär. Samuti oleks kohtu nn omaalgatuslik käitumine olnud vastuolus KrMS §-s 14 nimetatud võistlevuse printsiibiga.
  2. Kahtlustatavate kinnipidamise protokollid. Kohus võttis KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvateks tõenditeks kahtlustatavate kinnipidamisprotokollid (M. Golubev kd IV, tl 68 pö-69; A. Golovanov kd IV, tl 70; E. Tok kd IV, tl 70 pö). Analüüsitavate tõendite osas (tõendite kaust I vastavalt tl 1-6, 15-20 ja 42-46) kohtumenetluse pooled vastuväiteid (s.o nii asjassepuutuvuse, lubatavuse ega usaldusväärsuse osas) ei esitanud. Kohus ei tuvastanud ka menetlusepoolte seisukohtadest sõltumatult asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla käsiteldavate tõendite asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse. Seega esineb õiguslik alus jaatada vaatlusaluste tõendite asjassepuutuvust, lubatavust ja usaldusväärsust ehk seda, et kõnealustele tõenditele on võimalik tugineda süüdistatavate süüküsimusele hinnangu andmisel.
  3. Kahtlustatavate läbivaatuse protokollid. 12 1-15-8356 6.
  4. Kohus võttis KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvateks tõenditeks kahtlustatavate läbivaatuse protokollid (M. Golubev kd IV, tl 69 pö-69; A. Golovanov kd IV, tl 70, 70 pö; E. Tok kd IV, tl 70 pö, Y. K kd IV, tl 94 pö). Nendegi tõendite osas (tõendite kaust I vastavalt tl 7-9, 21-25, 47-48, 121-123) kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud ja kohus ei tuvastanud ka menetlusepoolte seisukohtadest sõltumatult asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla käsiteldavate tõendite lubatavuse või usaldusväärsuse. 6.
  5. Samas leiab kohus, et E. Toki läbivaatust kajastav läbivaatuse protokoll menetluse eset silmas pidades tõenduslikku teavet ei evi – nii ei ole tema läbivaatuse järgselt avastatud ega ära võetud ühtegi eset, rääkimata tõenduslikku teavet omavatest esemetest. Seega on E. Toki läbivaatust kajastav läbivaatuse protokolli asjas tähtsust mitteomav, mille kohus kõrvale jätab. 6.
  6. M. Golubevi ja A. Golovanovi läbivaatuse protokollide osas leiab kohus, et tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega, millede lubatavuse ja usaldusväärsuse osas küsitavused puuduvad.
  7. M. Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokoll. 7.
  8. Kohus võttis KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks tõendiks M. Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendi vaatlusprotokolli (kd IV tl 69-70). Kaitsepool esitas analüüsitava tõendi (tõendite kaust I tl 10-15) vastuvõtmisele vastuväite põhjusel, et tõendist ei ole võimalik aru saada, millise kriminaalasja raames on kõnealune menetlustoiming tehtud. Samuti asus kaitsepool seisukohale, et osutatud arusaamatus annab aluse käsitleda tõendit asjasse mittepuutuvana, mille vastuvõtmisest tulnuks kohtul keelduda. 7.
  9. Kuna KrMS § 3051 lg-st 3 tuleneb kohtule volitus tunnistada vastuvõetud tõend lubamatuks kohtuotsuse tegemisel, siis kaitsepoole argumendist johtuvalt kontrollib kohus täiendavalt kõnealuse tõendi vastuvõtmise põhjendatust. 7.
  10. Tutvudes analüüsitava tõendiga, nähtub, et protokolli on kriminaalasja numbrina märgitud
  11. Ka kohtule edastatud süüdistusakt kannab sama kriminaalasja numbrit (kd I, tl 211). Seega on ainuvõimalik järeldus, et M. Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemeid on vaadeldud just käesoleva ehk kriminaalasja nr 14240101820 raames. 7.
  12. Vastuseks kaitseväitele, mille kohaselt kannab sama kriminaalasja numbrit ka XXX seotud kriminaalasi, milles on menetlus lõppenud, märgib kohus, et välistamata kõnealuse väite (osalist) tõelevastavust, ei saa välistada, et kriminaalasjaga nr 14240101820 on olnud seotud ka teisi isikuid, sh kaitseväites nimetatud XXX. Kriminaalmenetluse seadustik võimaldab aga kriminaalasjade eraldamist (KrMS § 216). Nii on olnud see ka käesoleval juhul. Selle tõendamiseks on riiklik süüdistaja 14.02.2017 kohtuistungil (kd IV, tl 78) taotlenud kohtult 30.06.2015 koostatud kriminaalasja eraldamise määruse vastu võtmist, millise taotluse on kohus ka rahuldanud (kd IV, tl 78 pö). Kõnelusest määrusest nähtuvalt on kriminaalasjast nr 14240101820 eraldi menetlusse eraldatud XXX kriminaalasi ja sellele on omistatud uus kriminaalasja number

(15240100078)(tõendite kaust II, tl 56-57). 7.4. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et M. Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokoll on asjassepuutuv ja lubatav tõend, kuna kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis vastupidisele viitaks või kinnitaks. S.t, et tegemist on tõendiga, millele on võimalik kohtul tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangut andes. 8. XXX korteri läbiotsimisprotokoll. 8.1. Riiklik süüdistaja esitas kohtule tõendina 20.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokolli (tõendite kaust I, tl 26-33), mis kajastab läbiotsimist aadressil XXX asuvas korteris (kd IV, tl 70 pö). 8.2. Kõnealuse tõendi vastuvõtmisele kohtumenetluse pooled vastuväited ei esitanud, millest järeldab kohus, et menetluse pooled lugesid 20.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokolli, mis kajastas XXX läbiotsimise käiku, tulemusi ning läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid, 13 1-15-8356 KrMS § 2861 lg 1 tähenduses kriminaalasjas tähtsust omavaks tõendiks, samuti lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks. 8.3. Vaatamata vaatlusaluse tõendi osas vastuväidete puudumisele, peab kohus vajalikuks analüüsida kõnealust tõendit kohtumenetluse poolte seisukohtadest sõltumatult. Seda põhjusel, et kohtumenetluse käigus järgnevalt uuritavate läbiotsimisprotokollidega seoses on kaitsepool esitanud hulgaliselt vastuväiteid ja viidanud läbiotsimisprotokollide erinevatele minetustele. See tingib ka vaatlusalusele tõendile täiendava tähelepanu pööramise. 8.4. Etteruttavalt olgu märgitud, et analüüsitav menetlustoimingu protokoll ei vasta seaduse, s.o KrMS § 146 lg 2 p 6 ja lg 6 p 2 nõuetele. Samuti on eiratud KrMS §-s 152 menetlustoimingu protokolli tutvustamise regulatsiooni, kuna menetlustoimingu protokollist ei nähtu, et selle oleksid allkirjastanud menetlustoimingus osalenud isikud. Toodu tõstatab vaieldamatult küsitavusi tõendi lubatavuse kohta. 8.5. Kohtu veendumuse kohaselt viidati kaitseargumentides korduvalt ja põhjendatult kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-31-11 p-s 15 toodud suunistele tõendite lubatavuse hindamisel. Nii tõi kaitsepool välja, et tõendit tuleb käsitleda lubamatuna, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised rikkumised, ent tõendi lubamatuse tingib eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogum, ehk olukord, kus menetleja on tõendi saamisel rikkunud menetlusõigust korduvalt ja tahtlikult. Vaatamata sellele, et kaitsepoole väide on põhimõtteliselt selle lõppjärelduses korrektne, ei saa jätta tähelepanuta, et kaitsepoole argument on Riigikohtu lahendist üle võetud üksnes osaliselt. Nii on kõrgeima astme kohus eelviidatud seisukohaga haakuvalt täiendavalt selgitanud, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt sellise tõendi lubamatust; üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi. Tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud ning alust käsitleda tõendit lubamatuna on ka olukorras, kus selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised rikkumised, ent tõendi lubamatuse tingib eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogum, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. 8.6. Analüüsides kõrgeima astme kohtu antud selgituste kaasuste kontekste, siis tuleb nentida, et Riigikohtu selgitused ei haaku ega seondu käesoleval juhul tuvastatud minetustega, kuna need selgitused põhinevad diametraalselt erinevatest menetlusõiguse rikkumistest. Samuti ei ole Riigikohtu poolt käsitletud rikkumised võrreldavad käesoleval juhul läbiotsimisprotokollis tuvastatud minetustega. Nimelt hindas kõrgeima astme kohus ühel juhul äratundmiseks esitamise lubatavust olukorras, kus äratundmiseks esitamist teostati enne isiku ülekuulamist. Teise kaasuse puhul jäeti süüdistatavale prokuratuuri poolt esitamata süüdistusakt ning samuti ei kandnud prokurör süüdistusakti tervikuna ette kohtuistungil. Ilmselgelt on alust pidada eelnevalt kirjeldatud sisulisi minetusi sedavõrd kaalukateks, millega kaasneb konkreetse tõendi lubamatuks tunnistamine. Väljaspool vaidlust on seegi, et olukorras, kus süüdistatavale ei anta süüdistusakti ega kanta süüdistusakti ette terviklikult ka kohtuistungil, kaasneb sellega oluline kaitseõiguse rikkumine. Tuleb ka märkida, et viimati nimetatud rikkumist ei käsitlenud kõrgeima astme kohus tõendi lubatavuse, vaid kohtumenetlusõiguse rikkumise kontekstis. Küll luges kõrgeima astme kohus lubamatuks menetlustoimingu protokolli, kus puudulikult vormistatud protokoll kätkes endas kõrvuti vormistuslikele puudujääkidele ka olulisi sisulisi vasturääkivusi (vt viidatud lahendi p 20.2). 8.7. Nagu kohus märkis, on aadressil XXX teostatud läbiotsimise käiku ja tulemusi kajastav läbiotsimisprotokoll puudulik, kuna seda ei ole allkirjastanud menetlustoimingust osa võtnud politseiametnikud ehk XXX ja XXX. See fakt seab omakorda kahtluse alla KrMS §-s 152 sätestatud menetlustoimingu tutvustamise regulatsioonist kinnipidamise. 14 1-15-8356 Tuleb aga selgitada, et menetlustoimingust osa võtnud isikute poolt vastava menetlustoimingu protokolli allkirjastamisega kinnitatakse täiendavalt, s.o kõrvuti protokolli koostaja ning menetlusse kaasatud/allutatud isikuga, et menetlustoiming on läbi viidud ja selle menetlustoimingu käigus on leitud ja ära võetud just need esemed, mida on kajastatud ja kirjeldatud protokollis. St, et menetlustoimingust osa võtnud isikute poolt protokolli signeerimine garanteerib täiendavalt läbiviidud menetlustoimingu läbiviimise käigu ja tulemi vastavust protokollile, ent see ei evi iseseisvat tõendikvaliteeti. 8.8. On väljaspool vaidlust, et XXX korteri läbiotsimise käiku ja tulemusi kirjeldava läbiotsimisprotokolli on allkirjastanud läbiotsimise juures viibinud M. Golubev, kes on vaatlusalusesse dokumenti omakäeliselt märkinud, et on protokolliga tutvunud ja märkusi ei oma. Etteruttavalt märgib kohus, et kuigi kohus hindab M. Golubevi ütluste usaldusväärsust hilisemalt, ei tuvastanud kohus aluseid, mis seaks kahtluse alla M. Golubevi ütlused läbiotsimisega seonduvate asjaolude osas. M. Golubev on kaitsja küsimustele vastates kirjeldanud XXX teostatud läbiotsimise fakti, kinnitanud selle juures viibimist (vt kd V tl 49 pö - 50) ning menetluse käigus pole tõusetunud kahtlusi, et vaatlusaluse läbiotsimise juures ei oleks M. Golubev viibinud. Samuti on analüüsitava protokolli signeerinud läbiotsimist teostanud vanemuurija XXX, kes on samuti kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud ja kes on kinnitanud, et menetlustoiminguid viidi läbi just selliselt, nagu see on protokollis fikseeritud (vt kd V, tl tl 140 pö). 8.9. Siinkohal loeb kohus kaalukaks ja oluliseks, et vahetult läbiotsimise juures viibinud M. Golubev protokollilisi märkusi läbiotsimisprotokollile teinud ei ole - s.t, et ta ei ole viidanud ega osutanud menetlustoimingu käigus toimunud rikkumistele ega sellele, et läbiotsimist toimetati läbiotsimisprotokollis kajastatust erinevalt. Märkuste puudumist protokollis peetakse aga asjakohases kohtupraktikas oluliseks, sest just see võimaldab hinnata tagantjärele konkreetse menetlustoimingu seaduslikkust - menetlustoimingu protokolli loetakse esmajoones selliseks dokumendiks, mille puhul saavad asjaosalised koheselt protokolliliste märkuste ja avalduste kaudu reageerida aset leidnud rikkumistele (vt RKKKo nr 31-1-31-11 p 18.4). Oluline on seegi, et läbiotsimisprotokoll kajastab menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud KrMS § 92 lg-s 1 nimetatud andmeid. 8.10. Seega leiab kohus, et tuvastatud läbiotsimisprotokolli minetus on hinnatav vormistusliku veana, mis ei mõjuta läbiviidud menetlustoimingu ega selle kaudu kogutud tõendite lubatavust ega usaldusväärsust. Sellesisuline seisukoht annab aluse lugeda XXX läbiotsimisprotokolli tõendiks, millele on kohtul võimalik tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangu andmisel. 8.11. Mis puudutab kaitseargumenti, et läbiotsimisprotokoll(
  1. id)ei kajasta lisadena fotosid (vt nt 20.04.2015 XXX läbiotsimisprotokolli p 10), siis osutab kohus, et konkreetne menetlustoimingu protokoll on koostatud läbiotsimise kohas ehk aadressil XXX. See on üheselt tuvastatav läbiotsimisprotokollis fikseeritud läbiotsimise koha ja kellaaegade (menetlustoimingu algus- ja lõpukellaaja) määratluses. Protokollist nähtub, et menetlustoimingu käigus kasutati tehnikavahendina fotoaparaati ehk täidetud on KrMS § 146 lg 5 p-s 2 nimetatud tingimus. Üldtuntuks saab lugeda aga teadmise, et fotod ei valmi üldjuhul läbiotsimisprotokolliga samaaegselt, kuna fotomaterjali tajutavaks muutmine eeldab täiendavate tehnikavahendite kasutamist. Seega ei ole võimalik fotosid koheselt ehk menetlustoimingu lõpetamise seisuga ning selle allkirjastamisega protokollile lisada. Toodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlejal on eksisteerinud protokolli koostamise ja allkirjastamise ajal objektiivne võimatus fotode lisana kajastamiseks ning olukorras, kus tehnikavahendiga on fotosid küll tehtud, sellekohane viide sisaldub ka menetlustoimingu protokollis, kuid puudub kindel teave fotode kasutamisvõimalikkuse ja -kõlbulikkuse kohta tulevikus (s.t kas fotod õnnestusid, on neid võimalik ka kasutada ehk toimikusse lisada), ei ole võimalikki märkida protokolli koostamise ajal teavet fotode tegelikkuses eksisteerimise kohta. Seega on menetleja jätnud protokolli koostamise ja allkirjastamise aja seisuga põhjendatult, korrektselt ja tegelikule olukorrale vastavalt fotod läbiotsimisprotokolli lisana p-s 10 nimetamata. 15 1-15-8356 8.12. Selgitada tuleb sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta menetlejat läbiotsimist fotografeerima või muul viisil teabesalvestama. Fotode tegemine/tegemata jätmine/samuti otsustus selle kohta, kas fotografeerimise korral fotografeeritakse kõiki esemeid/kohti, on KrMS § 149 lg-st 1 tulenevalt menetleja kaalutlusotsustus. Seega, kuna läbiotsimise regulatsioon ei nõua obligatoorselt koha/esemete fotografeerimist (v.t RKKKo nr 3-1-1-31-11 p 18.4) ning fotode tegemise korral pole fotod vaadeldavad ka iseseisvate tõenditena KrMS § 63 lg 1 mõttes – nende iseseisvaks tõendiliigiks kvalifitseerimiseks menetlusõiguslik alus lihtsalt puudub, siis asub kohus seisukohale, et läbiotsimise käigus tehtud fotod on vaadeldavad olustiku/esemete täiendava talletamise moodusena, fotod evivad endas üksnes illustreerivat tähendust ning fotodel puudub uurimistoimingu protokollist lahutatult iseseisev tõenduslik tähendus (v.t RKKKo nr 3-1-1-66-06 p 9.7.). S.t, et fotosid ei ole võimalik käsitleda protokollist eraldiseisvana ning kaitsepoole vastuargumendid fotode tõendina (täpsustavalt: tõendi lisana) kasutamise võimatuse kohta, jäävad tagajärjetuks ning fotode olemasolu või nende puudumine ei saa mõjuta vähemalgi määral läbiviidud menetlustoimingu käiku kajastava tõendi lubatavust ega usaldusväärsust. 8.13. Fotodega seonduvalt peab kohus vajalikuks peatuda sellelgi, et kaitsepool ei ole kohtumenetluse käigus ka vastustanud, et vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod ei pärineks XXX korterist. 8.14. Kokkuvõtvalt nendib kohus, et XXX korteri läbiotsimist kajastav 20.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokoll ühes selle lisadega on tõendina lubatav ja usaldusväärne. 9. XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokoll. Kohus võttis kohtumenetluse käigus KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks tõendiks XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendi vaatlusprotokolli (kd IV tl 70 pö). Analüüsitava tõendi osas (tõendite kaust I tl 34-41) kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud ning kohus ei tuvastanud ka menetluspoolte seisukohtadest sõltumatult asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla analüüsitava tõendi asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse. Seega esineb õiguslik alus jaatada kõnealuse tõendi tõendikogumisse asjassepuutuvust, lubatavust ja usaldusväärsust ehk seda, et kõnealusele tõendile on võimalik tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangu andmisel. 10. Ekspertiisiaktid nr-d 15E-AN0503, 15E-GE0577, 15E-LÕX0118, 15E-TB0063 ja 15EGE0615. Kohus võttis kohtumenetluse käigus KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks tõendiks (kd IV, tl 71-71 pö) ekspertiisiaktid nr 15E-AN0503 (tõendite kaust I, tl 49-51), 15E-GE0577 (tõendite kaust I, tl 52-61), 15E-LÕX0118 (tõendite kaust I, tl 62-53), 15ETB0063 (tõendite kaust I, tl 64-67) ja 15E-GE0615 (tõendite kaust I, tl 68-74). Analüüsitavate tõendite osas kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei tuvastanud ka menetlusepoolte seisukohtadest sõltumatult asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla analüüsitavate tõendite asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse. Seega esineb õiguslik alus jaatada kõnealuste tõendite tõendikogumisse asjassepuutuvust, lubatavust ja usaldusväärsust ehk seda, et kõnealustele tõenditele on võimalik tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangu andmisel. Välja tuleb tuua seegi, et käsitletud ekspertiisiaktid seonduvad XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud objektidega. 11. XXX läbiotsimismäärus ja -protokoll. 11.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 20.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokolli (tõendite kaust I, tl 75-81), mis kajastab läbiotsimist aadressil XXX asuvas korteris (kd IV, tl 71 pö-73). Kaitsepool palus kohtul vastu võtta läbiotsimise aluseks oleva 16 1-15-8356 läbiotsimismääruse (kd IV, tl 162-162, tõendite kaust II, tl 95-96). Mõlemad taotlused kohus rahuldas, asudes seisukohale, et tegemist on asjassepuutuvate tõenditega. 11.2. Tutvudes ja analüüsides kõnealust määrust tõendina, jääb kohus selle juurde, et tegemist on asjassepuutuva tõendiga, kuid ka lubatava ja usaldusväärse tõendiga. Läbiotsimismäärus kajastab kõiki menetlustoimingu ajal kehtinud KrMS § 91 lg-te 1, 21, 4 ja 6 nõudeid ja kaitseargumentides ei ole viidatud võimalikele tõendi õiguspärasust mõjutada võivatele aspektidele. Kohus ei sedastanud taoliste minetuste olemasolu ka kohtumenetluse poolte seisukohtadest sõltumatult. Seega on alust jaatada vaatlusaluse läbiotsimismääruse õiguspärasust. 11.3. Eelviidatud ja kohtu poolt õiguspäraseks tunnistatud läbiotsimismääruse alusel teostati 20.04.2015 läbiotsimine korteris aadressil XXX. Läbiotsimise käiku ja tulemit kajastava läbiotsimisprotokolli koos lisadega on kohus kui asjas tähtsust omava tõendi vastu võtnud (tõendite kaust I tl 75-81). 11.4. Kaitsepool esitas kõnealusele tõendile arvukalt vastuväiteid, osutades erinevatele minetustele, mis peaks kaasa tooma tõendi lubamatuse ning tõendikogumist kõrvale jätmise. Hinnates kaitseargumentide põhjendatust ning seda, kas viidatud rikkumised toovad enesega kaasa analüüsitava tõendi lubamatuks tunnistamise ja tõendikogumist väljajätmise, on alust märkida järgmist. 11.5. Kaitseväitega tuleb nõustuda selles, et korteri XXX läbiotsimise käiku ja tulemit kajastav protokoll seaduses kehtestatud nõuetele ei vasta. Selles on sedastatavad erinevad minetused, mis tõstatavad küsitavusi tõendi lubatavuse kohta. 11.6. Vastuväidetes viidati m.h sellele, et läbiotsimisprotokoll ei kajasta KrMS § 146 lg 2 p-s 8 sätestatud nõude täitmist, kuna selles ei ole ära näidatud KrMS § 8 p 1 kohast menetlustoimingu eesmärki ning kinnitust õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Kohus möönab, et protokoll tõepoolest sellesisulise nõude täitmist ei kajasta. Tuleb aga selgitada, et protokolli seadusest tulenevate nõuete kinnipidamise eesmärgiks on menetlustoimingule allutatud isikule reaalse ja optimaalse kaitseõiguse tagamine. S,t, et kui viidatud, ent protokollis fikseerimata nõue on täidetud mõnes muus konkreetse menetlustoimingu läbiviimise aluseks olevas menetlusdokumendis, siis puudub sisuline alus rääkida isiku kaitseõiguse rikkumisest. 11.7. Kohus käsitles eelnevalt läbiotsimise aluseks olevat läbiotsimismäärust. Kõnealuses määruses on ära näidatud teostatava läbiotsimise eesmärk, s.h on piisava detailsusega piiritletud konkreetse menetlustoimingu käigus otsitavate esemete ring. Oluline on see, et A. Golovanov on kõnealuse määrusega tutvunud – seda kinnitab tema omakäeliselt kirjutatud nimi ja allkiri määrusel - mistõttu on alust jaatada tema teadlikkust menetlustoimingu eesmärgist. 11.8. A. Golovanovi ankeetandmetest nähtuvalt on tegemist vene emakeelega isikuga, mistõttu on põhjust analüüsida sedagi, kas talle tutvumiseks esitatud eesti keelse dokumendi sisu oli/on talle mõistetav. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata jaatavalt. Kohtumenetluse raames uuriti kaitsja tõendina A. Golovanovi suhtes väljastatud SA I kinnitust eksamite sooritamise kohta (tõendite kaust II, tl 172). Kõnealuse kinnituse kohaselt sooritas A. Golovanov 17.04.2008 kesktaseme eksami. Keeleseaduse § 39 lg 1 p 2 kohaselt loetakse enne 2008. aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused, mis vastavad kesktaseme keeleoskuse tunnistusele, vastavaks eesti keele B2taseme tunnistusele. Keeleseaduse lisast 1, milles on sätestatud keeleoskustasemete kirjeldused, nähtub, et B2 taseme omandanud isik mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka ning kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Märgitut arvesse võttes ja analüüsides läbiotsimismääruse teksti, milles ei ole kasutatud õigusspetsiifilisi raskesti mõistetavaid väljendeid, asub kohus seisukohale, et A. Golovanovi keeleoskus oli ja on selline, mis võimaldas tal suuremate raskusteta mõista läbiotsimismääruse sisu ja kinnitada selle sisust arusaamist ning sellega tutvumist oma nime ja allkirjaga. S.t, et 17 1-15-8356 läbiotsimismääruse märge määrusega tutvumise kohta pole mitte üksnes formaalne, vaid A. Golovanovi keeleoskus võimaldas tal mõista määrust sisuliselt. 11.9. Mis puudub viidet sellele, et A. Golovanovile jäeti tutvustamata tema õigused ja kohustused, siis sellele vastuseks märgib kohus, et kõnealune jääb sisutühjaks, kuna kaitsepool ei ole täpsustanud milliste õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmist on silmas peetud. Kohtul ei ole võimalik vastata kaitse argumentidele ammendavalt ja nõuetekohaselt, kui kaitsepoole väide on abstraktne. Seejuures märgib kohus, et ei pea vajalikuks analüüsida ka kõikvõimalikke hüpoteetilisi õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmist, kuna sellist kohustust menetlusseadustikust ega asjakohasest kohtupraktikast kohtule ei tulene. 11.10. Ka XXX läbiotsimisprotokolliga seonduvalt on viidatud läbiotsimisel osalenud isikute poolt läbiotsimisprotokolli allkirjastamata jätmisele. Juba XXX läbiotsimisprotokolli lubatavuse hindamisel käsitles kohus analoogset minetust, lugedes menetlustoimingus osalenud politseiametnike poolt läbiotsimisprotokolli allkirjastamata jätmise väheoluliseks minetuseks, mis ei sea kahtluse alla läbiotsimisprotokollis kirjeldatud tegevusi ning selle käigus kogutud tõendusteavet. Kohus ei pea vajalikuks kõnealuste põhjenduste kordamist, märkides üksnes seda, et jääb enda varasemalt väljendatud põhjenduste juurde, lugedes osutatud minetuse väheoluliseks ning tõendi lubamatusele ning usaldusväärsusele ulatuslikku kaalu mitteomavaks. A. Golovanov, menetlustoimingust vahetult osa võtnud isikuna, on läbiotsimisprotokolli märkusteta allkirjastanud, kõnealuse protokolli on allkirjastanud ka XXX ning kumbki neist isikutest pole kohtumenetluses ristküsitluse käigus avaldanud asjaolusid, et läbiotsimist viidi läbi läbiotsimisprotokollis kajastatust erineval viisi. Need aspektid annavad usaldusväärse aluse seisukohaks, et läbiotsimist viidi läbi just läbiotsimisprotokollis kirjeldatud viisil ning läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära just need esemed, mida kajastab läbiotsimisprotokolli p 7. 11.11. Kaitsepool on XXX läbiotsimisprotokolli ja selle lisaks olevate fotode lubatavuse juures osutanud aspektile, et protokoll ei kajasta märget tehnikavahendi kasutamisele. Menetleja on läbiotsimisprotokollile lisanud aga fotod, mille kohus ühes läbiotsimisprotokolliga tõendina vastu võttis. Tõstatatule hinnangu andmisel nendib kohus, et kaitsepoole etteheide läbiotsimisprotokolli puudulikkusele on korrektne, põhjendatud ning kooskõlas läbiotsimisprotokollis sedastatuga, kuna protokolli p-s 4 on üheselt mõistetavalt märgitud, et menetlustoimingu käigus tehnikavahendeid ei kasutatud. Taas on aga alust selgitada, et kriminaalmenetluse seadustik läbiotsimise fotografeerimist obligatoorselt ei nõua. Kohus märkis juba eelnevalt (v.t otsuse p 8.12., RKKKo nr 3-1-1-31-11 p 18.4, 3-1-1-66-06 p 9.7.), et fotod ei ole läbiotsimise puhul iseseisvateks tõenditeks, vaid kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt on tegemist täiendava olustiku talletamise moodusena. Kuna fotode tegemine ega muu tehnikavahendi kasutamine läbiotsimisel pole seadusest tulenevalt nõutav, siis ei saa ei fotode ega tehnikavahendi läbiotsimisprotokollis märkimata jäämisega kaasneda tõendi lubamatust ning see ei saa tõstatada ka küsitavusi tõendi usaldusväärsuses. Teisisõnu – vaatlusalune minetus ei väära antud olukorras tõendi lubamatust ega usaldusväärsust. 11.12. Kaitseväidete kohaselt on protokollile ette heidetavaks seegi, et protokolli lisaks olevad fotod ei võimalda määratleda fotode tegemise kohta XXX korteris ning fotod erinevad nii teineteisest kui läbiotsimisprotokolli p-s 7 toodud esemete kirjeldusest. Analüüsides viidatud etteheidete sisulist külge, tuleb nentida, et selle väitega ei seata kahtluse alla, et fotod on tehtud just XXX korteris 20.04.2015 teostatud läbiotsimise käigus. Mis puudutab väited selle kohta, et fotod erinevad teineteisest, siis saab küllaldaselt mõislikuks ja loogiliseks pidada fotode teineteisest erinemist. Fotode kordamiseks ühe menetlustoimingu raames vajadus puudub ning puuduvad ka loogilised põhjendused miks peaks või millist tõendikvaliteeti evib samast objektist, samas kohas korduvate fotode tegemine. Seega tuleb loogiliselt nentida, et fotod peavadki teineteisest erinema. 18 1-15-8356 11.13. Mis puudutab fotode ja protokolli p-s 7 toodud leitud ja äravõetud objektide omavahelise kirjelduse kattuvust ehk fotode vastavust protokolli p-s 7 toodud esemete kirjeldusele, siis vastuolu esinemist sisustab kaitsepool sellega, et fotodest nähtuvalt on roheline aine asetsenud mitmete kilepakendite sees, ent protokoll kajastab üksnes ühte kotti. Toodule vastuseks märgib kohus, et seadus, täpsustavalt KrMS § 92 lg 1 p 4 kohustab menetlejat kandma läbiotsimisprotokolli leitud objekti nimetuse ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. Osutatud sõnastus ei reguleeri, millise täpsusastmega tuleb objekti tunnuseid läbiotsimisprotokollis kirjeldada. Seega saab menetleja talle antud pädevuse alusel otsustada äravõetud objekti nimetuse ja tunnuste kirjeldamise põhjalikkuse üle. Kohus möönab, et leitud ja äravõetud objektide võimalikult täpne kirjeldamine võimaldab hilisemaid vaidlusi minimeerida, tagades seeläbi parema kontrolli äravõetud objekti ja koha seotuse kohta, ent väiksema täpsusastmega objektide kirjeldamine ei anna alust rääkida ebakõladest või muust taolisest. Seejuures tuleb ka arvesse võtta, et üldiselt teadaolevalt teostatakse läbiotsimist piiratud ajaressursi tingimustes, mistõttu ei saa mõistuspäraselt eeldada läbiotsimisprotokolli kantud äravõetud esemete põhjaliku kirjelduse esitamist menetlustoimingu läbiviija poolt. Kõnealust võimalikku puudujääki on seadusandaja kompenseerinud KrMS § 124 lg 2 kaudu, kohustades menetlejat olukorras, kus asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tegema asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatluse. Kõnealust toimimise viisi on rakendatud ka antud kriminaalasja raames. Juba XXX korteri läbiotsimisprotokolli asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse analüüsil asus kohus seisukohale, et läbiotsimisprotokolli lisaks olevaid fotosid pole võimalik käsitleda iseseisvate tõenditena KrMS § 63 lg 1 tähenduses ning fotod evivad läbiotsimisprotokolli lisana täiendavat illustreerivat tähendust. Seega läbiotsimisprotokolli p-s 7 kirjeldatud polüeteenkotti rohelisega ainega ühes sellest tehtud fotodega võimaldavad kahtlusteta tuvastada läbiotsimise käigus äravõetud rohelise ainega kangasse mähitud polüeteenkoti paiknemist korteris ja selle pakendamise viisi. Olgu korratud, A. Golovanov, läbiotsimise juures viibinud isikuna, on kõnealuse protokolliga tutvunud, on selle märkusteta allkirjastanud, on kohtus ühetaoliselt menetlustoimingut läbi viinud ja kohtus tunnistajana üle kuulatud XXX kinnitanud, et läbiotsimise käik vastab protokollis kajastatule, mistõttu saab sellestki teha järelduse, et just XXX korterist, panipaiga vasakust kaugemast nurgast leiti kanga sisse mähitult rohelise ainega kott, mis on süüdistatavatele karistusõiguslikku etteheidet silmas pidades käesolevas menetluses keskse tähendusega. Kaitseteesina on välja toodud, et fotodelt ei ole sedastatav äravõetud esemeks olnud plastpudeli asukoht. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, pole seadusandaja fotode tegemist sätestanud obligatoorsena ning fotode tegemine/tegemata jätmine või osaline tegemine on menetleja kaalutlusotsustus. Seega tuleb argumendid fotode tegemata jätmise kohta lugeda õiguslikult mitterelevantseteks ning kohus ei pea vajalikuks nende argumentide täiendavat käsitlemist. 11.14. Mis puudutab viidet sellele, et A. Golovanovile ei väljastatud läbiotsimise järgselt läbiotsimisprotokolli, siis selle väite tõesus on iseenesest väljaspool kahtlust. Korrektne on kaitsepoole argument sellegi kohta, et menetlustoimingu ajal kehtinud menetlustoimingu protokolli tutvustamist reguleeriv KrMS § 152 lg 3 kohustas andma läbiotsimisprotokolli koopia menetlustoimingule allutatud isikule. Mil viisil võis aga kõnealuse õigusnormi järgimata jätmine mõjutada läbiotsimisprotokolli kui tõendi usaldusväärust, jääb kohtule mõistmatuks. Kohus märgib, et menetlustoimingu protokolli kätteandmine menetlustoimingule allutatud isikule teenib endas kaitseõiguse realiseerimise eesmärki. Kohtumenetluse käigus pole väidetud, et menetlustoimingu protokolli kätte andmata jätmisega kaasnes kaitseõiguse teostamise võimatust. 19 1-15-8356 Tõstatatu kontekstis peab kohus oluliseks, et A. Golovanov on vaatlusaluse menetlustoimingu protokolli märkusteta allkirjastanud, sh kajastab protokolli p 9 märget selle kohta, et protokolli tal märkusi ei ole ja läbiotsimisprotokolli koopiat ta ei vaja. Seega tuleb kokkuvõtvalt nentida, et kuna KrMS § 152 lg 3 ei anna menetlejale kaalutlusõigust protokolli väljastamiseks või väljastamata jätmiseks, vaid protokoll tuleb menetlustoimingule allutatud isikule anda, siis selle nõude täitmata jätmine on menetlejale objektiivselt ette heidetav, kuid selle nõude täitmata jätmine ei mõjuta vähimalgi määral tõendi lubatavusele või usaldusväärsusele antavat hinnangut. Samuti leiab kohus, et protokolli isikule üleandmata jätmisega ei piiratud vaatlusalusel juhul oluliselt ka kaitseõiguse teostamist, kuna selle kohta ei ole kaitsepool argumente esitanud, kohus ei tuvastanud seda ka kohtumenetluse käigus ja niisamuti ei nähtu, et ka hilisemas menetluses oleks taotletud vastavale dokumendile juurdepääsu ja et menetleja oleks sellest keeldunud. Seega puudub alus jaatada ka kaitseõiguse olulist piiramist või kitsendamist. 11.15. Kokkuvõtvalt loeb kohus XXX läbiotsimisprotokolli ühes selle lisadega asjassepuutuvaks, lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks, millele on võimalik tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangu andmisel. 12. Mootorsõiduki XXX läbiotsimismäärus ja -protokoll. 12.1. Kohtumenetluses käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 20.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokolli (tõendite kaust I, tl 75-81), mis kajastab läbiotsimist mootorsõidukis XXX reg nr-ga XXX (kd IV, tl 79). Kaitsepool palus kohtul vastu võtta läbiotsimise aluseks oleva läbiotsimismääruse (kd IV, tl 162-163, tõendite kaust II, tl 95-96) ning dokumendi selle kohta, et politsei andis Andrei Golovanovile üle mootorsõiduki XXX reg nr-ga XXX (kd IV tl 162 pö-163). Osutatud taotlused kohus rahuldas, asudes seisukohale, et tegemist on asjassepuutuvate tõenditega. 12.1. Seoses läbiotsimismäärusega märgib kohus, et prokuratuuri määrusena vormistatud läbiotsimisloaga olid hõlmatud nii XXX asuv korter kui mootorsõiduk XXX reg nr-ga XXX. Korteri XXX läbiotsimismääruse õiguspärasuse hindamisel asus kohus seisukohale, et kõnealust määrust on alust pidada õiguspäraseks, kuna see vastab seaduses läbiotsimismäärusele kehtestatud nõuetele. Kõnealune seisukoht kohaldub sellisena ka mootorsõiduki XXX läbiotsimise alusena. 12.2. Kujundades seisukohta mootorsõiduki XXX läbiotsimise ning selle käigus kogutud tõendusteabega, nendib kohus kaitsepoolega nõustuvalt, et mootorsõiduki XXX läbiotsimine ei ole võimalik vaadelda õiguspärasena. Nii tuleb osutada, et mootorsõiduki XXX läbiotsimist toimetati prokuratuuri 20.04.2015 määruse alusel ning määrus anti mootorsõiduki XXX reg nr-ga XXX läbiotsimiseks (tõendite kaust II, tl 95-96 ja). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on menetleja ka läbiotsimisprotokolli märkinud, et läbiotsimist teostati mootorsõidukis XXX reg nr-ga XXX (tõendite kaust I, tl 82-85). Samas avaldas A. Golovanov, kelle kasutuses olnud mootorsõidukit läbi otsiti, et tema kasutuses ei ole olnud mootorsõidukit XXX reg nr-ga XXX, vaid tema kasutuses oli ning läbiotsimist toimetati tegelikkuses mootorsõidukis XXX reg nr-ga XXX (vt A. Golovanovi ütlused – kd IV, tl 191 pö -192). Vahemärkusena märgib kohus, et kujundab seisukoha A. Golovanovi ütluste usaldusvääruse osas hiljem, ent puuduvad alused, mis seaksid kahtluse alla tema väite selles, et kinnipidamise hetkel kasutas ta sõidukit XXX reg nr-ga XXX. Seda, et läbiotsimist teostati just A. Golovanovi poolt nimetatud numbrimärki kandnud sõidukis, kinnitab ka kohtule esitatud Andrei Golovanovi kinnitus selle kohta, et ta sai 21.04.2015 Narva politseijaoskonnast kätte sõiduauto XXX reg nr-ga XXX ja autovõtmed (tõendite kaust II, tl 9798). Seega järeldub eelnevast, et kriminaalmenetluse raames ei ole teostatud läbiotsimist sõidukis XXX reg nr-ga XXX, vaid läbiotsimine viidi läbi mootorsõidukis XXX reg nr-ga XXX . Sõiduauto XXX ei saanud olla ka läbiotsimise objektiks, sest kõnealune sõiduk on XXX (vt tõendite kaust II, tl 157-166) 20 1-15-8356 Toodu annab omakorda aluse seisukohaks, et mootorsõiduki XXX reg nr-ga XXX läbiotsimist teostati prokuratuuri 20.04.2015 antud läbiotsimismäärusest hälbivalt. Kohus leiab, et olukorras, kus menetleja teostab läbiotsimise selleks vajalikku ja seadusekohast läbiotsimisluba (loe: määrust) omamata, ei saa selle menetlustoimingu käigus kogutud tõendusteavet hinnata lubatava(
  2. te)tõendi(te)na ning selle menetlustoimingu käigus kogutud tõendusteave tuleb jätta tõendikogumist välja. S.t, et kohus ei tugine süüdistatavate süüküsimusele hinnangut andes mootorsõiduki XXX läbiotsimisprotokollile ega selle menetlustoimingu raames leitud ja äravõetud esemetele ning nende esemetega seotud muule tõendusteabele (s.o eelkõige vaatlusprotokoll, mis seondub mootorsõidukist XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemetega aga ka ekspertiisimäärused ja -aktid puutuvalt mootorsõidukist XXX leitud ja äravõetud esemetesse). 12.3. Kohtuistungil selgitas riiklik süüdistaja, mida kinnitas ka tunnistaja XXX, et eksimuse läbiotsimise esemeks olnud mootorsõiduki tähekombinatsioonis tingis asjaolu, et infovahetus toimus telefonitsi ja menetleja on vene emakeelega isikuks, kus täht XXX on vene keeles XXX. Samasisulisi selgitus andis kohtuistungil ka XXX (vt kd V, tl 142-421 pö). Kohus möönab, et riikliku süüdistaja ja tunnistaja XXX selgitused on iseenesest loogilised ja mõistetavad, ent kohtu veendumuse kohaselt pole menetleja hilisema selgitusega võimalik korrigeerida ega seaduslikuks muuta menetlustoimingut, mis on läbi viidud õigusliku aluseta ehk lubamatult ehk ebaseaduslikult. 13. XXX, mootorsõiduki XXX reg nr-ga XXX läbiotsimise ja A. Golovanovi läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokoll. 13.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 27.04.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tõendite kaust I, tl 86-92), mis kajastab korteri XXX, mootorsõiduki XXX reg nr-ga XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemete vaatlust (kd IV, tl 80 pö) ning A. Golovanovi läbivaatluse käigus leitud ja äravõetud esemeid (kd IV tl 21-25). Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse tõendi vastuvõtmiseks, ent kaitsepool esitas erinevaid vastuväiteid tõendi lubatavuse kohta. Nii toodi välja, et vaadeldud on esemeid, mida läbiotsimiste käigus ära võetud pole ning see toob kaasa tõendi lubamatuse. 13.2. Vaatlusalusele tõendile hinnangu andmisel osutab kohus esmajoones sellele, et analüüsitav tõend kajastab nii korteri XXX kui mootorsõiduki XXX läbiotsimist. Kohtuotsuse eelnevas alapunktis (p 12) luges kohus mootorsõiduki läbiotsimise ja selle käigus kogutud ning saadud tõendusteabe lubamatuteks tõenditeks. Kuna mootorsõiduki läbiotsimisprotokolli p 7 kohaselt leiti ja võeti ära plastpurk kirjaga „Mentos“, mida on iseloomustanud marihuaana lõhn ja mis on pakendatud kotti numbriga 0114662 ning tahvelarvuti imei-koodiga 990001325314318, mis on pakendatud kotti numbriga 0114663 (tõendite kaust I, tl 82-85), siis nende esemete käsitlemine vaatlusprotokollis välistab vaatlusaluse tõendi tervikuna lubatavaks tunnistamise. 13.3. Hinnates järgnevalt kaitseväidete põhjendatust, s.o väidet selle kohta, et vaadeldud on esemeid, mida XXX korteri läbiotsimisel ära ei võetud, siis tuleb märkida järgmist. 13.3.1. XXX läbiotsimisprotokolli p 7 kohaselt võeti läbiotsimise käigus ära: 1) vannitoast plastpudel, mis pakendati paberkotti numbriga 0114656; 2) panipaiga kaugemast nurgast kangasse pakendatud polüeteenkott rohelise ainega, mis pakendati kotti numbriga 0114657 – kõnealust objekti on ka fotografeeritud; 3) köögilaua sahtlist katkitehtud (deformeerunud) korpusega mobiiltelefon LG (imei-koodiga 355332056570086), mis pakendati kotti numbriga 0114658; 4) mikrolaine ahju pealt ajalehetükk, milles on roheline aine, mis pakendati kotti numbriga 0114659; 5) magamistoa sektsioonkapi sahtlist leiti SIMkaart Mint ja Elisa SIMkaardi alusplaat, mis on pakendatud kotti numbriga 0114660 ja sülearvuti Samsung tähisega HWEY91FCC0018P, mis pakendati kotti numbriga 0114661 (v.t tõendite kaust I, tl 75- 81). 13.3.2. Kõrvutades eelviidatud ja A. Golovanovi läbivaatusel äravõetud objekte asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud objektidega, tuleb nentida, et nii läbiotsimise kui läbivaatluse 21 1-15-8356 protokollides kajastatud objekte on vaadeldud ja asitõendite vaatlusprotokollis ei ole sedastatavad esemed, mis oleksid sinna sattunud muul viisil kui läbiotsimise või läbivaatuse käigus. Nii ei ole võimalik nõustuda kaitseväitega, et asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud plastpudeli vaatlust, millist plastpudelit pole tegelikkuse läbiotsimise käigus ära võetud. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt võeti läbiotsimise käigus vannitoast ära plastpudel, mis pakendati paberkotti numbriga 0114656. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on menetleja pakendi numbriga 0114656 avanud, olles eelnevalt veendunud selles, et turvakleebisega märgistatud pakend on rikkumata. Avamata kujul pakendit on menetleja ka fotografeerinud (foto 1). Fotografeerimise järgselt on menetleja pakendi avanud ning kirjeldanud plastpudelit marihuaanale iseloomuliku lõhnaga oleva pudelina. Samuti on menetleja kõnealust pudelit fotografeerinud (foto 2). Märgitut arvestades on üheselt sedastatav plastpudeli pärinemine XXX korterist, samuti see, et vaadeldud on just sedasama pudelit, mis läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 13.3.3. Kuna kaitseteesi kohaselt tingib kahtluse plastpudeli osas menetleja läbiotsimisprotokolli ja vaatlusprotokolli kantud plastpudeli erinev kirjeldus, siis sellele vastuseks märgib kohus, et sellekohane kaitseväide on ekslik. Kohus selgitas juba XXX läbiotsimisprotokolli analüüsides, et läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud objektide kirjelduse põhjalikkuse üle otsustab menetleja ja seejuures koostab ta protokolli üldjuhul piiratud ajaressursi tingimustes. Seega ühe või teise eseme erinev kirjeldamine erinevates olukordades ja menetlusstaadiumistes, kus muude andmete pinnalt on kahtlusteta sedastatav, et tegemist on sama objektiga, ei ole võimalik nõustuda kaitsepoole väitega, et plastpudel oleks menetlusse „sattunud“ n-ö menetluse väliselt. 13.3.4. Ka ei tingi kahtlusi tõendi lubatavuse ja usaldusväärsuse osas väide, et korteri XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud polüeteenkotti rohelise ainega, mis oli pakendatud kangatükki ning menetleja poolt läbiotsimise käigus kotti märgistusega 0114657, ei ole samuti tegelikkusele vastavalt kirjeldatud. Taas olgu korratud, et läbiotsimisprotokolli kantavate andmete põhjalikkuse üle otsustab menetleja ning napp objekti kirjeldus kahtlusi usaldusväärsuses üldjuhul ei tingi. 13.3.5. Läbiotsimisprotokollist koostoimes selle lisaks olevate fotodega (vt tõendite kaust I tl 80) nähtub, et rohelise värvusega aine on pakendatud mitmetesse kilekottidesse. Nimelt nähtub fotolt nr 4, et kott ainega on paigutatud heledat/valget värvi kanga peale ning kilekoti parempoolne serv on vastu kangast vaadatuna läbipaistev. Samuti on nähtav, et kilekoti põhja poole, s.t rohelisele ainele lähemale minnes muutub kilekotti värvus tumedamaks ja on ühtlaselt tume ka parempoolses servas. Seejuures nähtub, et kilekoti tagumine ja eesmine serv tumenevad ebaühtlaselt. Kuna parempoolsest kilekoti servast on selgesti arusaadav, et tegemist on õhuksese musta värvi kilekotiga, siis saab kilekoti värvuse muundumisest heledast tumedamaks ehk läbipaistmatuks järeldada seda, et aine on pakendatud mitmetesse kottidesse. Järgnevalt nähtub, et kott ainega on menetleja poolt läbiotsimise käigus pakendatud kotti ning sellele on antud number 0114657. Edasiselt tuleb viidata vaatlusprotokollile (tõendite kaust I, tl 86-87), millest nähtub, et menetleja on viidatud pakendit uurinud, olles seda esmalt, kinnisel kujul, s.o turvakleebist avamata, fotografeerinud (foto 3). Seejärel on menetleja pakendi avanud, objekti vaadelnud ja fotografeerinud, fikseerides need toimingud fotode 4-6 all. Eeltoodust järeldub, et asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud objektid pärinevad selle menetluse raames teostatud eelnevatest menetlustoimingutest ehk objektide pärinemine mujalt, on väljaspool kahtlust. Märgitu tähendab omakorda seda, et kaitseargumendid on paljasõnalised ja need ei tõstata küsitavusi asitõendite vaatlusprotokolli lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta. 13.4. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et XXX, mootorsõiduki XXX reg nr-ga XXX läbiotsimise ja A. Golovanovi läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokoll tuleb lugeda osaliselt lubatavaks ja usaldusväärseks ehk et tõend on lubamatu üksnes osas, milles see kajastab plastpurgi Mentos ja tahvelarvuti imei-koodiga 990001325314318 vaatlust, kuna need esemed pärinesid sõiduki XXX õigusvastasest läbiotsimisest. 22 1-15-8356 14. Ekspertiisiakt nr 15E-GE0576 ja selle tegemise aluseks olev ekspertiisimäärus ning ekspertiisimäärusega hõlmatud asitõendid. 14.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 24.08.2015 koostatud ekspertiisiakti nr 15E-GE0576 (kd IV, tl 81, tõendite kaust I, tl 96-104). Kaitsepool taotles kohtult vastu võtta ekspertiisi tegemise aluseks oleva ekspertiisimääruse (tõendite kaust II, tl 69-70). Esitatud taotlused kohus rahuldas. 14.2. Hinnates ekspertiisimääruse õiguspärasust, leiab kohus, et puuduvad alused seada kahtluse alla ekspertiisimääruse õiguspärasus Seega on kohtuotsuse tegemisel kõnealusele tõendile võimalik ka tugineda. 14.3. Hinnates järgnevalt vaatlusaluse ekspertiisiakti lubatavust ja usaldusväärsust, leiab kohus, et ekspertiisiakt on tõendina lubatav üksnes osaliselt. Nii tuleb märkida, et ekspertiisi läbiviimiseks on menetleja edastanud ekspertiisiasutusele erinevaid menetluse käigus leitud/äravõetud ja vaadeldud objekte. Kohus märkis juba eelnevalt, et mootorsõiduki XXX läbiotsimine oli õigusvastane ning selle kaudu saadud tõenditele ei ole lubatav tugineda ka süüdistuse põhjendatuse hindamisel. 14.4. Ekspertiisimäärusest (tõendite kaust II, tl 69-70) nähtuvalt on menetleja ekspertiisiasutusele edastanud. 1) plastpudeli, mis on pakendatud paberpakendisse nr 1; 2) polüeteenkoti rohelise ainega, mis on pakendatud kangatükki ning mis on omakorda pakendatud paberpakendisse nr 2; 3) ajalehetüki rohelise ainega, mis on pakendatud pakendisse nr 3 ja 4) plastpurgi kirjaga „Mentos“ marihuaanale iseloomuliku lõhnaga, mis on pakendatud pakendisse nr 4. 14.5. Koheselt olgu märgitud, et kuna plastpurk „Mentos“ leiti ja võeti ära mootorsõiduki XXX läbiotsimise käigus, mille läbiotsimine ei olnud õiguslikult lubatav ning ekspertiisiks on edastatud ka mootorsõidukist leitud ja ära võetud plastpurk kirjaga „Mentos“, siis kõnealuse plastpurgi osas ekspertiisi läbiviimine muudab ekspertiisiakti osaliselt, s.o plastpurgiga „Mentos“ seonduvas osas lubamatuks tõendiks. Ühtlasi tähendab see, et kohus ei analüüsi kaitseargumente kõnealusesse plastpurki puutuvalt. 14.6. Analüüsides ekspertiisiakti nr 15E-GE0576, nähtub ekspertiisimääruse alusel edastatud objektide loetelust, et ekspertiisi läbiviimiseks edastati eelnevas alapunktis analüüsitud asitõendite vaatlusprotokolli p-s 4 nimetatud neli esimest vaadeldud objekti. Ekspertiisiaktis on kõikide edastatud esemete puhul tehtud märge selle kohta, et kõikide edastatud pakendite puhul on turvakleebis avatud. Täiendavalt on pakendi nr 1 osas märgitud, et pakendis olnud plastpudel koosneb kahest osast ja selles on tume aine. Viidatud aspektidest on kaitsepool teinud järelduse, et menetleja on ekspertiisi edastanud esemed, mida menetluse käigus ära võetud pole. Kohus sellise järeldusega ei nõustu ja asub seisukohale, et ekspertiisiks edastatud asitõendite puutumatus on olnud tagatud ning ekspertiisiks on edastatud just need objektid, mida XXX läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Õige ja korrektne on kaitsepoole ja ekspertiisimääruse märge selle kohta, et ekspertiisiks edastatud turvakleebised olid avatud. Kriminaalmenetlusega kokkupuutuvate isikute puhul saab üldiselt teadaolevaks lugeda teadmise, et turvakleebise avamise korral ei ole võimalik turvakleebiseid uuesti kinnitada. Seda kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja XXX. XXX läbiotsimisprotokollist nähtuvalt võeti läbiotsimise käigus m.h. ära: 1) vannitoast plastpudel, mis pakendati paberkotti numbriga 0114656; 2) panipaiga kaugemast nurgast polüeteenkott rohelise ainega, mis oli pakendatud kangatükki ja mis pakendati omakorda kotti numbriga 0114657 – kõnealust objekti on ka fotografeeritud ja 3) mikrolaine ahju pealt ajalehetükk, milles on roheline aine, mis pakendati kotti numbriga 0114659. Eelnevalt märkis kohus, et vaatlusprotokolli kohaselt viidatud esemeid ka vaadeldi. Nii nähtub, et enne konkreetsete esemete vaatlust fotografeeris menetleja turvakleebisega suletud pakendit, peale seda avas pakendi ning fotografeeris ja vaatles konkreetset eset. Sellest tuleneb, et menetleja ei saanudki suletud 23 1-15-8356 turvakleebistega pakendeid ekspertiisiasutusele edastada, mistõttu on ekspertiisiaktis toodud väide pakenditel olnud turvakleebise avatuse kohta korrektne. Järgnevalt märgib kohus, et kõnealused ekspertiisist tagastatud asitõendid on kohus riikliku süüdistaja taotlusel ka vastu võtnud ning kõnealuseid esemeid on kohtus uuritud/vaadeldud. Nii nähtub paberkotile kleebitud Ida prefektuuri andmelehelt, et kriminaalasja nr 14240101820 raames pakendis nr 1 XXX 20.04.2015 teostatud läbiotsimise raames on ära võetud plastpudel. Paberkotilt nähtub ka turvakleebise number 0114656, mis on kattuv läbiotsimise käigus pakendile antud numbriga ja mis on identne ka numbriga, mida on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis foto nr 1 all. Avades pakendi sisu, on sealt leitav asitõendi vaatlusprotokolli fotol nr 2 kujutatud pudel. Seejuures märgib kohus, et asitõendi vaatlemisel ei ole esmapilgul sedastatav, et tegemist on plastpudeliga, mis koosneb tegelikkuses kahest osas, nagu on kirjeldatud ekspertiisimääruses objektidena üle antud esemete kirjelduses. Analoogne olukord kajastub ka teiste ekspertiisist tagastatud ja kohtu käsutuses olevate asitõendite kohta. Seega leiab kohus, et kaitsetees, mille kohaselt ei vasta plastpudeli kirjeldus ekspertiisi edastatud plastpudeli kirjeldusele ning avatud on ka pakendite turvakleebised, mis seab kahtluse alla nii ekspertiisiks edastatud objektide asjassepuutuvuse kui ka kõnealuste objektide alusel tehtud ekspertiisiakti lubatavuse, ei tõstata nende esemetega tutvumise järgselt ja nende esemete kõrvutamisel äravõetud ning fotodelt nähtuvaga vähimadki kahtlusi selles, et ekspertiisiks edastatud objektid on menetlusse kaasatud nö menetluse väliselt. Samuti tuleb välja tuua, et kaitsepool pole kohtu ette toonud argumente, et asitõendite puutumatust silmas pidades esineks tõsiseltvõetavaid minetusi järelevalve tagamise osas. Seega leiab kohus, et analüüsitav ekspertiisiakt on osaliselt lubatav ja usaldusväärne tõend. 15. Ekspertiisiakt nr 15E-GE1174 ja selle tegemise aluseks olev ekspertiisimäärus. 15.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 14.09.2015 koostatud ekspertiisiakti nr 15E-GE1174 (kd IV, tl 82, tõendite kaust I, tl 105-109). Kaitsepool palus kohtult vastu võtta ekspertiisi tegemise aluseks oleva ekspertiisimääruse (tõendite kaust II, tl 71). Esitatud taotlused kohus rahuldas. 15.2. Hinnates ekspertiisimääruse õiguspärasust, leiab kohus, et ekspertiisimääruse õiguspärasust kahtluse alla seadvad alused puuduvad. Seejuures tuleb märkida, et ka kohtumenetluse pooled ei ole viidanud ka asjaoludele, mis võiksid kahtluse alla seada ekspertiisimääruse õiguspärasuse. Seega on kohtul kohtuotsuse tegemisel lubatav kõnealusele tõendile tugineda. 15.3. Hinnates vaatlusaluse ekspertiisiakti lubatavust ja usaldusväärsust, leiab kohus, et ekspertiisiakt on tõendina tervikuna lubatav ja usaldusväärne. Kaitsepool on lubatavust vastustanud asjaoluga, et ekspertiisi proovid on võetud objektidelt, mida ei ole kriminaalmenetluse, täpsustavalt - läbiotsimise käigus - ära võetud. Kontrollides kaitsepoole argumentide põhjendatust, märgib kohus, et sellekohaste kaitseväidetega ei ole võimalik nõustuda. Juba ekspertiisiakti 15E-GE0576 hindamisel märkis kohus, et korteri XXX läbiotsimise käigus äravõetud ja hiljem ekspertiisiasutusse edastatud ekspertiisiobjektide pärinemine XXX korterist on väljaspool kahtlust. Kuna kohus on oma selgitused ja põhjendused esitanud juba viidatud ekspertiisiakti raames ning kaitseargumendid on korduvad, uute aspektide väljatoomiseta/lisandumiseta, ei pea kohus vajalikuks kõnealuste põhjenduste kordamist. Küll peab kohus vajalikuks välja tuua, et vaatlusalusest ekspertiisimäärusest ja -aktist nähtuvalt on võetud proovid esemetelt, millede osas luges kohus ekspertiisiakti nr 15E-GE0576 lubatavaks ja usaldusväärseks. Seega on alust pidada ka ekspertiisiakti nr 15E-GE1174 lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks, kuna proovid on võetud objektidelt, millede pärinemine XXX läbiotsimise käigus on väljaspool kahtlust. Seega on ekspertiisiakti nr 15E-GE01174 näol tegemist tõendiga, millele on kohtul võimalik tugineda süüdistuse põhjendatuse hindamisel. 24 1-15-8356 16. Ekspertiisiakt nr 15E-AN0502 ja selle tegemise aluseks olev ekspertiisimäärus. 16.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 11.05.2015 koostatud ekspertiisiakti nr 15E-AN0502 (kd IV, tl 82, tõendite kaust I, tl 110-111). Kaitsepool palus kohtult vastu võtta ekspertiisi tegemise aluseks oleva ekspertiisimääruse (tõendite kaust II, tl 72). Esitatud taotlused kohus rahuldas. 16.2. Hinnates ekspertiisimääruse õiguspärasust, leiab kohus, et ekspertiisimääruse õiguspärasust kahtluse alla seadvad alused puuduvad. Seejuures tuleb märkida, et ka kohtumenetluse pooled ei ole viidanud asjaoludele, mis võiksid seaksid kahtluse alla ekspertiisimääruse õiguspärasuse. Seega on kohtul kohtuotsuse tegemisel lubatav kõnealusele tõendile ka tugineda. 16.3. Hinnates järgnevalt vaatlusaluse ekspertiisiakti lubatavust ja usaldusväärsust, leiab kohus, et ekspertiisiakt on tõendina tervikuna lubatav osaliselt. 16.4. Ekspertiisi läbiviimiseks on menetleja edastanud ekspertiisiasutusele erinevaid menetluse käigus leitud/äravõetud ja vaadeldud objekte. Kohus märkis juba eelnevalt, et mootorsõiduki XXX läbiotsimine oli õigusvastane ning selle kaudu saadud tõenditele ei ole lubatav tugineda süüdistuse põhjendatuse hindamisel. Kuna ekspertiisiakti 15E-AN0502 kohaselt on hinnatud ka mootorsõiduki XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud plastpurgi Mentos kokkupuudet narkootiliste ainetega, siis selles osas ei ole ekspertiisiakt käsiteldav lubatava tõendina. 16.5. Mis puudutab ekspertiisiakti ülejäänud osa, on kohus seisukohal, et ülejäänud osas on ekspertiisiakt tõendina lubatav ja usaldusväärne. 16.5.1. Kaitseväite kohaselt peaks tingima tõendi lubamatuse asjaolu, et ekspertiisiks edastatud aine on menetleja kaalumise tulemusena olnud 100,264 grammi, kuid ekspert on tuvastanud aine kaaluna 86,30 grammi. Samuti on ekspertiisiks vastavalt vaatlusalusele aktile edastatud piibutaoline ese, mille olemasolu pole eelnevalt kriminaaltoimingutega tuvastatud. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et ühtegi eelviidatud kaitseargumenti pole alust pidada selliseks, millega kaasneks tõendi lubamatus. 16.5.2. Kaitsepool on korrektselt välja toonud, et XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ainet on menetleja kaalunud, tuvastades selle massiks 100,264 gr. Siinkohal on aga alust nõustuda riikliku süüdistajaga, et menetleja poolt läbiotsimise järgselt tuvastatud aine mass on kindlaks tehtud ainet erinevate kilekottidega kaaludes. Seega ainuüksi sellest johtuvalt puudub alus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et leitud ja äravõetud aine oli massiga 100,264 gr. Teiseks tuleb välja tuua, et ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud (MõõteS § 5 lg 2 p 3). MõõteS § 5 lg 1 esimese lause kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Võttes arvesse, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et menetleja oleks tuvastanud aine massi – 100,264 gr – MõõteS § 5 lg 1 nõudeid järgivalt, siis ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi leitud ja äravõetud aine massi kohta. Küll on aine mass kindlaks määratud ekspertiisi raames. Nii nähtub aktist nr 15E-AN0502, et aine massi mõõtmiseks kasutati EKEI kinnitatud ning Eesti Akredideerimiskeskuse poolt akrediteeritud (akrediteerimistunnistus 127) metoodikat (MR-MM01). Sellise toimingu kaudu vastab massi kindlaksmääramine MõõteS § 5 lg-s 1 nimetatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse nõudele, kuna MõõteS § 5 lg 4 kohaselt hinnatakse akrediteerimisel akrediteerimisasutuse mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid. Eelkäsitletu pinnalt asub kohus seisukohale, et XXX leitud ja äravõetud rohelised taimeosade massi erinevuseks eksisteerivad objektiivsed põhjused, mistõttu 25 1-15-8356 kaitsepoole väited massi erinevuse kohta ei ole alust pidada asjakohaseks ja need ei tõstata kahtlusi ekspertiisiakti nr 15E-AN0502 lubatavuse ja usaldusväärsuse osas. 16.5.3. Ka vaatlusaluse tõendi osas on kaitsepool viidanud asjaolule, et ekspertiisiaktis kasutatakse ekspertiisiobjekti kohta sõnastust (piibutaoline ese), mis annab aluse kahtluseks, et tegemist on nö kriminaalmenetluse väliselt saadud objektiga. Kohus möönab, et tõepoolest on ekspertiisiaktis nr 15E-AN0502 objekti nr 1 all kasutatud eksperdi poolt sõnastust piibutaoline ese. Tuleb aga viidata, et narkootilise aine ekspertiisi läbiviimiseks on ekspertiisi objektid laekunud DNAekspertiisi osakonnast. Vastav märge on sedastatav nii aineekspertiisi aktist (tõendite kaust I, tl 110) kui ka DNAekspertiisiaktilt nr 15E-GE0576 (tõendite kaust I, tl 100). DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE0576 luges kohus juba eelnevalt osaliselt lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks (v.a osas, milles selles käsitleti mootorsõiduki XXX läbiotsimisega seotud objekte). Kuna ekspertiisiaktis nr 15E-AN0502 objekti nr 1 all nimetatud piibutaoline ese on samastatav DNA ekspertiisiakti nr 15E-GE0576 objekti nr 1 all kirjeldatud objektina (tõendite kaust I, tl 96) ning kõnealune ese on edastatud aineekspertiisi läbiviimiseks (tõendite kaust I, tl 100), siis järeldub, et vaatamata sõnastuse erisusele on tegemist sama objektiga. 16.5.4. Kõnealust seisukohta kinnitab täiendavalt asjaolu, et ekspertiisiakti nr 15E-AN0502 lõpposast nähtuvalt on akti eksperdina allkirjastanud XXX. Akti allkirjastamisele eelnevalt on ekspert märkinud, et kõik pakendid tagastatakse ühes pakendis ekspertiisiaktiga (tõendite kaust I, tl 111). Järgnevalt osutab kohus, et on riikliku süüdistaja taotlusel vastu võtnud asitõendid, sh pakendi akti nr 15E-AN0502 objektidega. Kõnealust pakendit ja pakendi sisu uuriti/vaadeldi kohtuliku uurimise käigus ning nii nähtub, et vaatlusalune pakend kannab ekspertiisiakti ja kriminaalasja numbri märgistust ning ekspertiisi määraja ja eksperti nime. Samuti on pakend varustatud EKEI templijäljendiga. Pakendi avamisel tuleb sellest nähtavale neli erinevat pakendit ning pakendi 1 avamisel on sealt nähtav plastpudel, mida on kirjeldatud ekspertiisiakti 15EGE0576 objekti nr 1 all. Eelnevast järeldub, et vaatamata erinevate isikute poolt plastpudeli kirjeldamise viisile on tegemist sama esemega, mis võeti ära XXX läbiotsimise käigus ehk et kahtlusteta on välistatud kõnealuse objekti sattumine n-ö kriminaalmenetluse väliselt. 16.6. Eelneva kokkuvõtteks nendib kohus, et kaitsepoole argumendid on otsitud, kohtu poolt eelnevalt kirjeldatud XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud objektide liikumine nende äravõtmise kohast menetleja asukohta, menetleja asukohast ekspertiisi, ekspertiisist omakorda menetlejani ning menetlejalt prokuratuuri vahendusel kohtuni, on jälgitav ning kaitsepool ei ole esitanud väiteid, et asitõendite puutumatust silmas pidades esineks tõsiseltvõetavaid minetusi järelevalve tagamise osas. Kohus kordab ka, et ei kriminaalmenetluse seadustikust ega ka asjakohasest kohtupraktikast ei tulene kohtule hüpoteetiliste väidete analüüsi kohustust. Seega leiab kohus, et analüüsitav ekspertiisiakt on osas, milles see ei puuduta mootorsõiduki KIA läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid (plastpurk Mentos), lubatav ja usaldusväärne tõend. 17. XXX läbiotsimisprotokoll. 17.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 28.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokolli (tõendite kaust I, tl 112-116), mis kajastab läbiotsimist aadressil XXX (kd IV, tl 83-83 pö). Kohus rahuldas esitatud taotluse ning võttis läbiotsimisprotokolli vastu. 17.2. Kaitsepool taotles kohtult kõnealuse tõendi lubamatuks tunnistamist, kuna selles on analoogsed minetused XXX korteri läbiotsimisprotokolliga. Tõstatatule vastuseks märgib kohus, et on menetleja minetusi käsitlenud nii XXX kui XXX korteri läbiotsimisprotokollidega seonduvalt ning lugenud kõnealused protokollid vaatamata minetustele lubatavateks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Kuna XXX läbiotsimisprotokolliga seonduvalt on kaitsepool osutanud eelnevate läbiotsimisprotokollidega samalaadsetele minetustele, siis ei pea kohus vajalikuks kaitseväidete täiendavat analüüsimist. Kohus jääb oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, nentides lõppjäreldusena kõnealuse tõendi asjassepuutuvust, asjakohasust ja 26 1-15-8356 usaldusväärsust ehk seda, et süüdistuse põhjendatuse hindamisel on alust kõnealusele tõendile tugineda. 18. Ekspertiisiakt nr 15E-AN0811. 18.1. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 10.08.2015 koostatud ekspertiisiakti nr 15E-AN0811 (kd IV, tl 83 pö, tõendite kaust I, tl 117-118). Esitatud taotluse kohus rahuldas. 18.2. Kaitsepool taotles kõnealuse tõendi lubamatuks tunnistamist, kuna ekspertiisiobjektide pärinemist ei ole võimalik tuvastada. Lisaks on kaitsepool välja toonud, et ekspertiisiks esitatud objektide osas ei ole tehtud DNAekspertiisi, mistõttu ei ole võimalik neid seostada A. Golovanoviga. 18.3. Tõstatatule vastuseks märgib kohus, et kaitsepoole taotlus lugeda vaatlusalune ekspertiisiakt lubamatuks tõendiks jääb tagajärjetuks. Kohtu hinnangul pole võimalik nõustuda kaitsepoole väitega, et ekspertiisiobjektide n-ö päritolu ei ole võimalik tuvastada. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esitati ekspertiisiks järgmised objektid: kosmeetikakott, mille põhjas on rohelise ja pruuni taimepuru segu
(1)ning kaks minigrip kilekotti
(2)rohekate ainejälgedega – kõnealune pakend kannab numbrit 014-0114673; silindriline vutlar
(3)rohekate taimeosadega – pakendile on kantud number 014-0114681; metallist purustaja
(4)rohekate taimeosadega – pakendile on kantud number 014-0114682 ning väiksem ja suurem vesipiip (5 ja 6) pruunide ainejälgedega (esemed on pakendatud turvakotti numeratsiooniga 220411). Seejuures nähtub XXX läbiotsimise tulemina koostatud läbiotsimisprotokollist, et kõnealused ja eelviidatud numeratsiooni kandvad esemed/objektid pärinevad XXX asuvast korterist. Järgnevalt osutab kohus, et ekspertiisiakti lõpposast nähtuvalt on (tõendite kaust I, tl 118) ekspertiisiobjektideks olnud esemed ja pakendid tagastatud menetlejale ühes ekspertiisiaktiga ühes pakis ning riiklik süüdistaja taotles kohtult kõnealuste esemete asiõtenditena vastuvõtmist. Kohus rahuldas riikliku süüdistaja taotluse kõnealuste asitõendite vastuvõtmiseks ning kõnealuseid esemeid uuriti kohtuistungil. Kõnealuste asitõenditega tutvumise järgselt tuleb esmalt märkida, et ekspertiisi objektiks olnud esemed on kandnud turvakleebiseid. Kuna ekspertiisiaktis puudub viide turvakleebiste rikkumise kohta, siis esineb alus järelduseks, et ekspertiisiasutus teostas ekspertiisi just nende objektide suhtes, mis läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti ning rikkumata turvakleebistega ekspertiisi saadeti. Samuti tuleb märkida, et asitõenditega tutvudes on sedastatavad kõnealustel esemetel identsed numbrid, mis on kantud nii läbiotsimisprotokolli kui ka ekspertiisiakti. Kohtu veendumuse kohaselt annab see täiendavat kaalu sellele, et ekspertiisiks esitatud esemed seonduvad XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemetega ning puuduvad mõislikud ja loogilised selgitused teistsugusele seisukohale asumiseks. 18.
  1. Mis puudutab kaitseväidet selle kohta, et kõnealuste objektide suhtes ei ole teostatud DNAekspertiisi, mistõttu ei ole võimalik vaatlusalust tõendit seostada süüdistatavatega, siis vastuseks sellle märgib kohus, et asjaolu, kas tõend on süüdistatavat süüstav või õigustav ei mõjuta tõendi lubatavust ega usaldusväärsust. Seega ei saa viide DNAekspertiisi tegemata jätmisele evida vähematki kaalu käesoleva tõendi usaldusväärsuse ega lubatavuse üle otsustamisel. 18.
  2. Eelneva kokkuvõtteks märgib kohus, et ekspertiisiakti nr 15E-AN0811 näol on tegemist asjassepuutuva, lubatava ja usaldusväärse tõendiga ning kohtumenetluse pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tingiksid teistsugusele seisukohale asumise.
  3. Ekspertiisiakt nr 15E-LÕX
  4. 19.
  5. Kohtuliku uurimise käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 09.07.2015 koostatud ekspertiisiakti nr 15E- LÕX0119 (kd IV, tl 89, tõendite kaust I, tl 119-120). Esitatud taotluse kohus ka rahuldas. 27 1-15-8356 19.
  6. Kaitsepool taotles kõnealuse tõendi lubamatuks tunnistamist, kuna vaatlusealuse ekspertiisiakti aluseks olevad lähteandmed pärinevad n-ö kriminaalmenetluse välistest tõenditest. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et vaatlusaluse ekspertiis lähteandmed pärinevad ekspertiisiaktist nr 15E-AN0502, mida kohus juba eelnevalt käsitles. Ekspertiisiakti nr 15EAN0502 luges kohus osas, milles see ei puudutanud mootorsõiduki XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemeid (plastpurk Mentos), lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks. Kuna ekspertiisiakt nr 15E- LÕX0119 tugineb osaliselt lubatavale ja usaldusväärsele tõendile ning ekspertiisiaktis nr 15E-LÕX0119 ei käsitleta asjaolusid, millises osas luges kohus ekspertiisiakti nr 15E-AN0502 lubamatuks, siis esineb alus lugeda lubatavaks ja usaldusväärseks ka ekspertiisiakt nr 15E-LÕX
  7. Kuna kaitsepool täiendavaid argumente tõendi lubatavuse ja usaldusväärsusega seonduvalt ei esitanud ning kohtu veendumuse kohaselt kaitseväited vaatlusaluse tõendi lubatavust ega usaldusväärust kahtluse alla ei sea, siis puuduvad alused teistsugusele seisukohale asumiseks.
  8. XXX korteri ja keldri läbiotsimisprotokoll ja läbiotsimise aluseks olevad määrused. 20.
  9. Kohtumenetluse käigus esitas riiklik süüdistaja kohtule tõendina 23.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokolli (tõendite kaust I, tl 124-140), mis kajastab läbiotsimist aadressil XXX asuvas korteris ja selle abiruumiks olevas keldris (kd IV, tl 95 pö - 95). 20.
  10. Kaitsepool taotles kohtuistungil analüüsitava tõendi lubamatuks tunnistamist, kuna läbiotsimine ei olnud õiguspärane. Nimelt kannab läbiotsimismäärus
  11. aprilli 2015 kuupäeva, määrus on prokuröri poolt aga allkirjastatud
  12. aprillil
  13. 20.
  14. Hinnates XXX korteri ja selle abiruumiks oleva keldri läbiotsimise õiguspärasust, selgitab kohus, et läbiotsimist on alust pidada õiguspäraseks, kui seda teostatakse kehtiva läbiotsimismääruse alusel ning läbiotsimist on teotatud kooskõlas läbiotsimismäärusega (s.t, et läbiotsimist ei ole teostus läbiotsimismäärusest hälbivalt). Vaadeldaval juhul tingib kaitsepoole hinnangul läbiotsimise õigusvastasuse asjaolu, et määrus kannab
  15. aprilli 2015 kuupäeva, ent määruse on prokurör signeerinud
  16. aprillil
  17. Tõstatatule vastuseks märgib kohus, et seadusandja ei ole kehtestanud nõuet, mille kohaselt peavad nii määruse kuupäev kui selle digiallkirjastamise kuupäev kattuma. Oluline on see, et menetlustoimingu läbiviimise ajaks (alguseks) on olemas nõuetekohane dokument – s.t et kui vaadeldaval juhul soovis menetleja läbi viia läbiotsimise, on menetlustoimingu õiguspärasuse jaatmiseks oluline üksnes see, et läbiotsimise alguseks oli olemas nõuetekohane allkirjastatud läbiotsimismäärus. Võttes arvesse, et kaitsepoole viidatud läbiotsimismäärus kannab 23.04.2015 kuupäeva, läbiotsimismäärus on prokuröri poolt allkirjastatud 22.04.2015 ning läbiotsimine viidi läbi 23.04.2015, siis järeldub, et läbiotsimise toimetamiseks oli olemas nõuetekohane määrus ning menetlustoimingu õiguspärasuse eitamiseks alused puuduvad. Analoogset olukorda on Riigikohus käsitlenud ka lahendi nr 3-1-1-74-15 p-s 13, selgitades, et varasemalt antud digiallkirjad ei muuda menetlusdokumenti kehtetuks ning sellega ei kaasne menetlusosaliste õiguste piiramist ega rikkumist. 20.
  18. Vaatlusalusel juhul puudub aga igasugune alus rääkida läbiotsimise õigusvastasusest, millega võiks omakorda kaasneda läbiotsimisprotokolli tõendina lubamatus. Nimelt taotles prokurör 05.05.2017 kohtuistungil täiendavate tõendite, s.o läbiotsimismääruste vastuvõtmist, millise taotluse kohus rahuldas (kd V, tl 116 pö -117). Läbiotsimismäärustest (tõendite kaust II, tl 108-114) nähtub, et XXX asuva korteri ja selle abiruumiks oleva keldri läbiotsimiseks on prokurör väljastanud kaks määrust. Esimene määrus, kuupäevaga 22.04.2015, on antud korteri ja selle abiruumiks oleva keldri läbiotsimiseks ning on prokuröri poolt allkirjastatud 22.04.2015 kell 16.
  19. Teine määrus kannab kuupäeva 23.04.2015 ja sellega antud luba hõlmab kõrvuti korteri ja keldri läbiotsimisele ka Y. K kasutuses olnud mootorsõiduki läbiotsimist. Prokurör on kõnealuse määruse allkirjastatud 23.04.2015 kell 14.
  20. Arvestades, et läbiotsimisprotokolli on menetlustoimingu alustamise kuupäevaks ja kellaajaks 28 1-15-8356 märgitud 23.04.2015 kell 16.05 ehk tegemist on ajaga, mis jääb ka 23.04.2015 koostatud läbiotsimismääruse allkirjastamise järgsesse perioodi, siis puudub igasugune alus rääkida läbiviidud läbiotsimise õigusvastasusest, millega võiks kaasneda selle läbiotsimise tulemina saadud tõendite lubamatus. 20.
  21. Hinnates analüüsitava tõendi lubatavuse küsimust, siis tuleb märkida, et kaitsepool kõnealuse tõendi osas täiendavaid vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtumenetluse pooltest sõltumatult sedastab kohus protokollilise minetusena tehnikavahendite kasutamise kohta ebaõige kande tegemise. Nii nähtub, et protokolli p 4 kohaselt tehnikavahendeid ei kasutatud ning protokolli lisade loetelus (p 7) puudub samuti viide fotodele. Kuna kohus on juba eelnevate läbiotsimisprotokollide analüüsil viidatud minetusi käsitlenud, lugenud need väheolulisteks ning kohtu hinnangul puudub alus ka antud juhul teistsugusele seisukohale asumiseks, siis hindab kohus analüüsitava läbiotsimisprotokolli lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks, millele on võimalik tugineda süüdistuse põhjendatuse hindamisel.
  22. XXX asuva korteri ja selle abiruumiks oleva keldri läbiotsimise ja Y. K läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokoll. Kohus võttis kohtumenetluse käigus KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks tõendiks XXX asuvas korteri ja selle abiruumiks oleva keldri läbiotsimise ja Y. K läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete asitõendite vaatlusprotokolli (kd IV tl 95). Analüüsitava tõendi osas (tõendite kaust I tl 141-146) kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei tuvastanud ka menetluse poolte seisukohtadest sõltumatult asjaolusid, mis võiks seada kahtluse alla analüüsitava tõendi asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse. Seega esineb õiguslik alus jaatada kõnealuse tõendi asjassepuutuvust, lubatavust ja usaldusväärsust ehk seda, et kõnealusele tõendile on võimalik tugineda süüdistuse põhjendatuse hindamisel.
  23. Ekspertiisiaktid nr-d 15E-GE0573, 15E-AN0500 ja 15E-LÕX
  24. 22.
  25. Kohus võttis kohtumenetluse käigus KrMS § 2861 lg 1 ja § 296 alusel vastu ja luges asjassepuutuvaks tõendiks (kd IV, tl 95-95 pö) ekspertiisiaktid nr 15E-GE0573 (tõendite kaust I, tl 147-154), 15E-AN0500 (tõendite kaust I, tl 155-157) ja 15E-LÕX0120 (tõendite kaust I, tl
  26. 22.
  27. Analüüsitavate tõendite osas kohtumenetluse pooled vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei tuvastanud ka menetlusepoolte seisukohtadest sõltumatult asjaolusid, mis võiks kahtluse alla analüüsitavate tõendite asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse. Seega esineb õiguslik alus jaatada kõnealuste tõendite asjassepuutuvust, lubatavust ja usaldusväärsust ehk seda, et kõnealustele tõenditele on võimalik tugineda süüdistatavate süüküsimuse üle otsustamisel. Välja tuleb tuua seegi, et käsitletud ekspertiisiaktid seonduvad XXX asuva korteri ja selle abiruumiks oleva keldri läbiotsimise ja Y. K läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud objektidega.
  28. Yuri Ki kohtueelsel menetlusel antud ütluste lubatavus ja usaldusväärsus. 23.
  29. Kohtuistungil taotles riiklik süüdistaja endise kaassüüdistatava Y. K kohtueelse menetluse ütluste avaldamist seoses Y. K surmaga. Kõnealuse taotluse kohus rahuldas (kd IV, tl 95 pö – 96 pö). 23.
  30. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et Y. K kohtuistungil küsitlemiseks esinesid objektiivsed takistused viimase surma tõttu. Riiklik süüdistaja esitas kohtule rahvastikuregistri väljavõtte (kd IV, tl 63), millest nähtuvalt on Y. K surnud xxx. Tema suhtes lõpetas kohus menetluse KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel 16.02.2017 määrusega (kd IV tl 101-103). Seega esines kohtuliku arutamise staadiumis objektiivne võimatus tema vahetuks küsitlemiseks ja konfrontatsiooniõiguse kohaseks tagamiseks. 29 1-15-8356 Kohus märgib, et rahuldas prokuratuuri taotluse Y. K kohtueelse menetluse ütluste avaldamiseks KrMS § 294 p 2 alusel, mis sätestab kohtumenetluse poole taotlusel süüdistatava kohtueelses menetluses või varasemal kohtuliku arutamisel antud ütluste tõendina esitamise võimalikkuse, kui kohtulik arutamine toimub süüdistatava osavõtuta. Nagu eelnevalt märgitud, toimus kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta viimase surma tõttu, mis annab põhimõttelise menetlusõigusliku aluse tema varasemate ütluste avaldamiseks. Samas märgib kohus, et riikliku süüdistaja taotluse Y. K kohtueelse menetluse ütluste avaldamiseks on kohus rahuldanud ebaõige menetlusõigusliku sätte alusel. Nii on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-80-08 p-s 10 selgitanud, et isiku surma korral on varasemate ütluste avaldamine iseenesest põhjendatud, ent tulenevalt asjaolust, et isik kaotab surmaga menetlusosalise staatuse, siis saab temast isik, kes oma eluajal teadis tõendamiseseme asjaolusid ehk tunnistaja KrMS § 66 lg 1 mõttes, kellede ütluste avaldamine on lubatav KrMS § 291 alusel. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et ütluste avaldamise ebaõige aluse märkimine ei ole vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ning arvestades seda, et kõnealuses lahendis on Riigikohus ütluste avaldamise menetlusõiguslikku alust muutnud, tuleb asuda seisukohale, et kirjeldatud olukorras on menetlusõigusliku aluse muutmine ka menetlusõiguslikult lubatav. 23.
  31. Järgnevalt on põhjendatud märkida, et eelviidatud Riigikohtu lahend on tehtud ajal (s.o 25.02.2009), mil KrMS § 291 regulatsioon ei nõudnud deponeerimata ütluste tõendina vastuvõtmisel täiendavate nõuete täitmist (võrdlusena kehtiva redaktsiooni KrMS § 291 lg 3). Kuna kehtiv regulatsioon lubab tunnistaja varasemad ütlused vastu võtta üksnes juhul, kui: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid (KrMS § 291 lg 1 p 1 koostoimes KrMS § 291 lg-ga 3), siis Y. K kohtueelse menetluse ütlused tõendina on lubatavad üksnes juhul, kui kõrvuti KrMS § 291 lg 1 p-s 1 nimetatud aluse esinemisega eksisteerivad ja on üheaegselt täidetud ka KrMS § 291 lg 3 pdes 1-3 nimetatud tingimused. 23.
  32. Hinnates eelviidatud tingimuste täidetust või nende puudumist, leiab kohus, et puuduvad igasugusedki mõistlikud ja objektiivselt tajutavad asjaolud, mis annaksid aluse seisukohaks, et ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik võiksid seada kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse. 23.
  33. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-89-12 p-s 15 selgitanud, et tõendi usaldusväärsusest KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis ei ole seadusandja silmas pidanud KrMS § 61 alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust. KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Tõendite vastuvõtmine on toodu kontekstis selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses. 23.
  34. Kaitsepool on Y. K ütluste usaldusväärsuse seadunud kahtluse alla põhjusel, et tema esmasülekuulamisel antud ütlused M. Golubevi poolt narkoainete käitlemise ajamääratluse kohta on erinevad tema hilisemal ülekuulamisel antud ajamääratlusest, samuti on kaitsepool osutanud sellele, et kaitsepoolele teadaolevalt polnud Y. K kohtueelsel menetlusel ütlusi andes oma selgitustes vaba, kuna teda mõjutati uurimisasutuse töötajate poolt. 23.
  35. Mis puudutab kaitsepoole esimest väidet, siis märgib kohus, et tegemist on Y. K sisuliste ütluste usaldusväärsuse küsimusega, mis ei ole samatähenduslik KrMS § 291 lg 3 p-s 1 nimetatud alusega. Seega ei analüüsi kohus vaatlusaluses menetlustaadiumis ehk Y. Kurileti kohtueelse menetluse ütluste lubatavuse hindamisel tema ütlusi nende usaldusväärsuse kontekstis. Küll evib KrMS § 291 lg 3 p 1 mõttes tähendust kaitseväide selle kohta, et Y. K oli kohtueelsel menetlusel ütlusi andes mõjutatud uurimisasutuse ametnike poolt. 30 1-15-8356 Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et kaitsepoole viited/väited Y. K võimalikule mõjutamisele on põhjendamatud ning viide sellele, et Y. K soovis oma ütlusi kohtuliku arutamise käigus muuta, oletuslik. Nii tuleb märkida, et Y. K surm on leidnud aset enne kohtulikku arutamist, kohtuliku arutamise käigus teda küsitleda ei olnud võimalik, mistõttu kõik argumendid ja väited sellest, mida isik soovis kohtuliku arutamise käigus avaldada ja kas ta seda ka teinud oleks, ei oma vähimatki kaalu, sest need oletused/arvamused/hinnangud on kontrollimatud. Kohus ei raja aga veendumust tõendi usaldusväärsuse osas kellegi subjektiivsele hinnangule/arusaamale/oletusele. Mis puudutab väidet selle kohta, et Y. K andis nii ennast kui kaassüüdistatavaid süüstavaid ütlusi menetleja mõjutuse tõttu, siis selles osas selgitab kohus, et konkreetse menetlustoimingu tegemisele eelneb isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamine, mis kätkeb endas muuhulgas erinevate käitumisalternatiivide tutvustamist. Analüüsides Y. K ülekuulamisprotokolle, siis tuleb nentida, et neis dokumentides kajastuvad korrektsed viited õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta – seda tõendavad ka Y. K allkirjad õiguste ja kohustuste tutvustamise juures. Seega oli Y. K teadlik õiguste ja kohustuste sisust ning vaba otsustama ütluste andmise või sellest keeldumise üle, samuti selle üle, kas ütluste andmise korral soovib ta ütlusi anda kaitsja osavõtul. Seonduvalt mõjutamise väitega tuleb märkida, et mil viisil toimus või võis toimuda Y. K väidetava vastanduva tahte allutamine/murdmine politseiametnike poolt, seda kaitsepool ei ava, vaid jääb üldsõnaliseks. Lisaks sellele on kaitsepoole väited süüdistavate mõjutamise kohta tekkinud alles kohtumenetluses ning kohtu küsimusele, kas kaitsepool on hilisemalt pöördunud uurimisasutuse või prokuratuuri poole vastavate väidete kontrollimiseks, on vastatud eitavalt. Kui ka siia lisada asjaolu, et protokolli koostamise järgselt on menetlustoimingule allutatud isikul võimalik koheselt teha märkusi tõendite kogumise protsessi kohta, protokollides Y. K aga märkmeid tema mõjutamise kohta teinud ei ole, siis leiab kohus kõiki eelnevalt välja toodud asjaolusid kogumis hinnates, et puuduvad sellised asjaolud, mis annab aluse kahelda KrMS § 291 lg 3 p 1 kohase ütluse andmise üldises usaldusväärsuses. St, et kohtu hinnangul on vaadeldaval juhul täidetud Y. K ütluste lubatavuse esimene eeldus. 23.
  36. Hinnates KrMS § 291 lg 3 p-de 2 ja 3 täidetust, leiab kohus süüdistatavatele esitatud süüdistuse ja Y. K ütlusi arvestades, et Y. K ütlustega tõendatakse narkootiliste ainete käitlemise asjaolusid Y. K enda aga ka M. Golubevi, E. Toki ja A. Golovanovi poolt. St, et Y. K ütlused on olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt ning seejuures on kaitsepoolele olnud tagatud küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid, millist õigust on kaitsepool ka realiseerinud. Seega asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et Y. K kohtueelse menetluse ütlused on tõendina lubatavad KrMS § 291 lg 1 alusel koostoimes § 291 lg 3 p-dega 1-
  37. 23.
  38. Kohus leiab sedagi, et Y. K ütlused on usaldusväärsused ka KrMS § 61 mõttes. Nagu kohus viitas, on kaitsepoole hinnangul Y. K ütlused ebausaldusväärsed põhjusel, et tema esmasülekuulamisel antud ütlused M. Golubevi poolt narkoainete käitlemise ajamääratluse kohta on erinevad tema hilisemal ülekuulamisel antud ajamääratlusest. Kõnealuste ütluste analüüsi järgselt leiab kohus, et kaitsepoole viide ütluste erinevusele on küll õige, ent seejuures tuleb märkida, et kaitsepoole väide ei võta arvesse ütluste andmise konteksti tervikuna. Nii tuleb viidata, et kahtlustatavana esmasülekuulamisel (tõendite kaust I, tl 160-165) on Y. K esitatud kahtlustus narkootiliste ainete käitlemises 2015 aasta jooksul grupis M. Golubeviga. Teisesülekuulamisel (tõendite kaust II, tl 166-171) on kahtlustuse periood hõlmanud perioodi alates 2013 mai kuust kuni 2015 aprilli kuu lõpuni. Eelnevat silmas pidades asub kohus seisukohale, et esmakordse kahtlustuse esitamise hetkel oli Y. K objektiivne alus määratleda karistusõigusliku etteheite s

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.