): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2018 on see 500 eurot ja alates 01.01.2019 on see 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 2 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
ASJAOLUD
Võlgniku sissetulekuks on 216,16 € kuus ja peretoetust 55 € kuus ning võlgnikul on ka ülalpeetavaid. 6. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) Vara välistamine – vara välistamise taotlusi pankrotihaldurile ei ole esitatud. Tagasivõitmise tagajärgedest – tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole. Haldur on analüüsinud tagasivõitmise võimalusi, kuid haldur leiab, et alused puuduvad. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele –
lg 1 p 2 ja TMS § 132 alusel on võlgnik saanud tema kontole laekunud rahadest igakuuliselt mitte rohkem kui lubatud TMS § 132 lg 1 sätetega, s.o mitte rohkem ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärast, lisaks ühe ülalpeetava jaoks 1/3 palga alammäärast kuus. 3 Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud – Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku 73,20 € (sh käibemaks). Kohtukulusid ei ole. Prognoositavad väljaminekud – halduritasu. Vaadates töö ja ajakulu hulka, mis pankrotihaldur on antud menetluses läbi viinud, on tundide arv 3,5. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 96 €, millele lisandub käibemaks, kokku 403,20 €. Vastavalt
lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine. Vastavalt
lg 11 alusel on halduri töö tasustamise aluseks ajutise haldur toimingu põhine tasustamine ning lähtuma peab, et tunnihind poleks kõrgem kui 96 eurot. 7. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
Jaotusettepanekuga on kinnitatud üksnes teise järgu nõuded – tähtaegselt esitatud nõuded, mis on täies mahus rahuldamata: nelja võlausaldaja nõuded kokku 16 526,00 eurot. Väljamakseid raha puudumise tõttu tehtud ei ole ning jaotisi pole võimalik välja maksta. 8. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
Pandiesemeid ei olnud. 9. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
Rohkem laekumisi ei ole ette näha. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. 10. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. 11. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) Jrk nr Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotise % k/täitur Eha Nikker k/täitur Rannar Liitmaa Swedbank AS Bigbank AS
Puuduvad, hagisid läbi vaadatud ei ole ning haldur ei kavatse neid ka hiljem esitada. 13. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku 73,20 € (sh käibemaks). Kohtukulusid ei ole. 14. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (
Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest vabastamiseks. Vastavalt
§-le 171 saab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustada kohus. 05.02.2018 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus ei osalenud mitte ühtegi võlausaldajat. Võlgnik ja võlausaldajad on avaldanud, et neil ei ole usaldusisiku kandidaate ning nad on nõus, et võlgnik ise täidab usaldusisiku ülesandeid. 4 15. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik elas üle oma võimete, võttis laenud kodu remontimiseks, kodutehnika soetamiseks ja lastele asjade ostmiseks, oskamata ette näha tulevikus laenude tagasimaksmiseks ja muude igakuiste väljaminekute tasumiseks vajaminevate ressursside suurust. Võlgnik töötab osalise tööajaga töötasuga ca 300 € kuus, hetkel on lapsehoolduspuhkusel. Talle on määratud töövõimetuspension 216,16 eurot kuus. Eeltoodu tõttu puuduvad sisulised ootused, et Maria Rüüdja teeniks nii palju raha, et see garanteeriks võlausaldajate nõuete täieliku rahuldamise. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 16.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Maria Rüüdja (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 17. Kohus avaldas 27.08.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Maria Rüüdja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 16.09.2018 kohtu deposiiti 600,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Maria Rüüdja (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 18.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et Maria Rüüdja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 19. Vastavalt
lg-le 3 tuleb Margo Normann vabastada Maria Rüüdja (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 20.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu ja kulutuste suuruseks kokku 476,40 eurot, millest tasu ja kulud 397 eurot ja käibemaks 79,40 eurot). Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 3,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 96 eurot ning töötasu koos käibemaksuga 403,20 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Margo Normann taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 403,20 eurot, koos käibemaksuga ning vajalike kulutuste suuruseks veel 73,20 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisu ning asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ning halduri tasu kanda riigi vahenditest. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 5 21.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 22.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitused, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
Kohtule on esitatud ka
lg-s 2 sätestatud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Maria Rüüdja kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Maria Rüüdja kohustustest vabastamise menetluse. 23.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Maria Rüüdja tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.
lg 4 järgi,
lõikes 3 nimetatud tulust (Maria Rüüdja töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Maria Rüüdja jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. novembril). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus selgitab Maria Rüüdjale täiendavalt tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses: 26.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 27.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise 6 menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 28.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 29.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 30.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 31.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.