1-10-11903/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11903 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Vainola Kaitsja Vandeadvokaat Valeriy Gimaev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Svjatoslav Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SVJATOSLAV BORISSOV, isikukood 38203252211, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 15.09.2010 lõpp 15.12.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.12.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada SVJATOSLAV BORISSOV temale Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 otsusega, mille täitmine on Eesti Vabariigis lubatavaks tunnistatud Harju Maakohtu 31.03.2014 ja 31.03.2016 määrustega nr 1-14-795, mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Svjatoslav Borissovile katseaeg kuni 15.12.2022 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Svjatoslav Borissov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Svjatoslav Borissovit kriminaalhoolduse ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Svjatoslav Borissovit kriminaalhoolduse ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4 ja 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Svjatoslav Borissov kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Svjatoslav Borissov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Svjatoslav Borissovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Svjatoslav Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Svjatoslav Borissov tunnistati süüdi Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 otsusega ning karistati 12 aasta 3 kuulise vangistusega narkokuritegude ning kvalifitseeritud tulirelvakuriteo eest. Harju Maakohtu 31.03.2014 ja 31.03.2016 määrustega nr 1-14-795 tunnustati Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 otsust ning selle täitmine tunnistati Eesti Vabariigis lubatavaks. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.09.2010. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Svjatoslav Borissovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanedes on tal töökoht olemas. Ta on juba pikka aega olnud vanglas ning ta soovib oma naise ja lapse juurde naasta ning elada täisväärtuslikku elu. Leiab, et tegi vea ning ei tea, millele ta tol ajal mõtles. Teda viidi Soome, seal mõisteti süüdi ja siis toodi siia tagasi. Enam ta kuritegevusega ei tegele. Vabanemisel on talle toeks perekond. Ta tunnistab oma kuritegu, mille eest teda süüdi mõisteti. Avaldab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid kriminaalhooldus oleks esimest korda. Ta on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Distsiplinaarkaristus on kustunud, see oli aasta tagasi kui ta võttis kõrge vererõhu tõttu tablette, kuna kui ta ei võtaks, siis võib insult tulla. Valvur palus tal suu lahti teha ja keelt ka tõsta, kuid ta ei tõstnud keelt, selle eest sai distsiplinaarkaristuse. Avaldab, et S Š on tema ämm. Ta suhtleb perega, naine käib pikaajalistel kohtumistel koos lapsega. Korter on kinnipeetava isiklik, võlgnevusi korteril ei ole. Ta oleks nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega, kuid kui koostati iseloomustus, siis tema käest ei küsitud elektroonilise valve kohta. Teda on varguse eest karistatud, kui ta oli 19-aastane, kuid praeguseks ajaks on karistus kustunud. Kaitsja avaldab, et kinnipeetav kannab karistust Soome otsuse alusel ning Soome otsusega jäeti ta ootusele, et teda poolest kantud karistusest vabastatakse. Näiteks temaga koos karistatud K. S on käesolevaks ajaks Soome vanglast vabanenud, kuna tema ei olnud Eesti kodanik. Svjatoslav Borissov tuli karisust kandma oma kodakondsuse järgi Eestisse ning Eestis ennetähtaegseks vabanema peavad olema täidetud eeldused ja tingimused. Vaatamata sellele, et Soomes võis ta vabaneda juba kaks aastata tagasi, on ta ka Eestis seadnud endale eesmärgiks ennetähtaegse vabanemise ning on teinud eesmärgi saavutamiseks ja õiguskuulekale elule asumiseks aktiivset tööd vanglas. Kinnipeetava puhul, hindamaks, kas ta on suuteline õiguskuulekalt käituda, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu karistuse kandmise ajale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides, omandatud eriala. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, kuna need on juba kustunud. Arusaamatu on vangla iseloomustuses viide sellele, et kinnipeetav koristanud ei ole. Esiteks oli isikul seaduslik takistus töödest keeldumiseks, mida on Viru Vangla ise ka tunnistanud ning teiseks on kinnipeetav vangistuse ajal töötanud, mis nähtub K-raha väljavõttest. Kinnipeetav ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema enne vangistuses olnud sündmuste põhjal ei saa teha järeldust, kas tema hakkab uusi kuritegusid toime panema või mitte. Kinnipeetava tutvusringkonnas võivad iseloomustuse kohaselt olla kriminaalse minevikuga isikud, kuid istungil isik selgitas, et tema suhtlusringkond on ikkagi tema pere, mis viitab sellele, et isiku eesmärk on pühendada ennast perekonnale. Vanglas viibides on kinnipeetav suhelnud oma lähedastega nii telefoni teel kui ka kokkusaamistel. Isegi vanglas viibides on ta teinud pingutusi ja vähendanud oma suurt võlga, mistõttu on tema võimalused vabaduses võla tasumiseks on olulised suuremad. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on solidaarvõlaga ehk nimetatud summa peavad tasuma ka kuriteokaaslased. Kinnipeetavale on vabaduses tagatud töökoht ja kindel sissetulek, mistõttu võla olemasolu mitte kuidagi ei ole argumendiks, mis tingib uusi kuritegude toimepanemise riski. Narkootilisi aineid ta samuti ei tarbi. Seega on käesoleval juhul Svjatoslav Borissovi õiguskuulekale teele suunamiseks kõik tingimused täidetud. Ta on vangistuses olnud juba pikalt ning enamiku karistust juba ära kandnud. Ta on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, sealhulgas osalenud sotsiaalprogrammides, soovinud tööle asuda, tal on perekonna tugi ja ametlik töö vabaduses koos konkurentsivõimelise palgaga. 3 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad kinnipeetaval kehtivad kriminaalkaristused. Käesolev kuritegu on toime pandud Soome Vabariigis ning teda karistati Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu narkokuritegude ja kvalifitseeritud tulirelvakuriteo eest 12 aasta 3 kuulise vangistusega. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 02.10.2018 määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest tühistati, kuna isikul oli põhjus tööst keeldumiseks olemas. Lisaks on kinnipeetav vangistuse jooksul omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemed ja õppinud riigikeelt B1 tasemel, vestelnud põhjus-tagajärg seostest ning mõtlemisvigade ja hoiakute korrigeerimisest, samuti omandas ta keevitaja eriala ja läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Eeltoodust võib järeldada, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi, isik on muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguspäraselt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on kindel alaline elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris, kus elas ka enne vangistust. Elukaaslane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks korteris. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud ning perekonna sissetulekuks oli elukaaslase palk. Tasumata on tal rahalisi nõudeid üle 143 000 euro, kuid vangla iseloomustusest nähtub, et ta on nõuet juba praguseks vähendanud ning sellest võib järeldada, et ta on motiveeritud ka edaspidi nõudeid tasuma. Uue materiaalse kasu saamise eesmärgil toimepandava kuriteo toimepanemist vähendab garanteeritud töökoha olemasolu OÜ-s Xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Lisaks on pere sissetulekuks ka käesoleval ajal elukaaslase palk, töövõimetuspension ja lapsetoetus. Suhted lähedastega, kelleks on vanemad, elukaaslane ja laps, on head ja toetavad. Kinnipeetav suhtleb lähendastega igapäevaselt telefoni teel ja lähedased käivad ka kokkusaamistel. Alkoholi- ega narkosõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Kuigi kinnipeetav pani toime narkokuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine salakaubavedu, puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetav oleks narkootilisi aineid ka ise tarvitanud. Kohtu hinnangul tuleks anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetaval on ka selged eesmärgid tulevikuks pere säilitamise ja töötamise näol. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Svjatoslav Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 4