2-18-5273/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-5273 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus laste YY ja CC-ga suhtlemiseks määratud korra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik QQ määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Motuzov Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XXXXXXXXXXX) II: CC (isikukood Puudutatud isikute I ja II määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Puudutatud isik III: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014244) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. septembri 2018 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta QQ kanda, v.a Y ja CC riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
7. XX esitas 06.04.2018 Harju Maakohtule avalduse laste YY ja CC-ga suhtlemiseks määratud korra muutmiseks. Avaldaja täiendas avaldust 20.04.
9. Avalduses palub avaldaja muuta kehtivat, laste isale lastega suhtlemiseks kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-118351 määratud korda. Lapsed kasvavad ning nende vajadused, huvid ja päevakord on muutunud. Aastal 2016 ei pidanud lapsed lasteaias käima ja veetsid suurema osa ajast emaga, kuid praegu käivad lapsed lasteaias. Lasteaias käimine on laste jaoks lisakoormus, sest seal on neil kõrge füüsiline aktiivsus, nad õpivad ja külastavad ujulat. Praegu kehtiva suhtlemiskorra järgi ei jää lastele nädala sees piisavalt puhkeaega, mida nad saaks veeta rahulikult kodus. Üle päeva on lapsed isaga, mis tähendab, et nad on kodust eemal pikka aega, alates kell 08.00 hommikul kuni 20.00 õhtuni, mis on selles vanuses lastele suureks füüsiliseks kui psüühiliseks koormuseks. Nende päevade lõpus on lapsed väga väsinud ja küsivad tihti, millal nad saavad pärast lasteaeda kohe koju minna. Sagedad ja lühikesed kohtumised isaga nädala sees on lastele ebasoodsad. Kui varem olid need kohtumised vahelduseks laste igapäevastele tegevustele, siis nüüd on need muutunud väsitavaks, sest päeva jooksul lapsed ei puhka kodus, vaid on lasteaias ja muudel päevadel on samuti koormatud, kuna õhtud on sisustatud muude harrastustegevustega. Pragune suhtlemiskord, kui isa veedab lastega kõik laupäevad, ei ole mõistlik selle tõttu, et lastel jääb väga vähe aega suhtlemiseks puhkepäevadel oma vanema õe ja emaga. Pühapäev on töönädala eelne päev ja lapsed peavad varem magama minema ja valmistuma uueks nädalaks. Seega on eelistatum variant, kui lapsed saavad veeta terve nädalavahetuse ühe vanemaga, osaleda planeeritud tegevustes ja korralikult puhata. Ema palus määrata alljärgneva suhtlemise korra. - - - - - Isa kohtub lastega paaritute nädalate nädalavahetustel alates reedest kl 17.00 (võtab lapsed lasteaiast) kuni pühapäevani kl 14.00 (alternatiivne aeg reede 17.00-19.00). Isa võtab lapsed lasteaiast või juhul, kui lapsed ei ole lasteaias, siis kodust. Ema võtab lapsed isa elukohast pühapäeval. Juhul, kui lapsed ei viibi sel päeval lasteaias, siis üks päev enne kohtumist laste ema informeerib laste isa sellest sms teel (erand lapse/laste haigestumine). Lapse/laste haigestumise puhul etteteatamine toimub samal päeval, vähemalt 4 tundi ette. Laste isa on kohustatud tagama, et lapsed osaleksid trennides või muudes üritustes, kui need langevad koosveedetavale nädalavahetusele. Isa kohtub lastega teisipäeval ja neljapäeval alates kl 17.00 kuni 20.00 nädalatel, millal lapsed ei kohtu isaga nädalavahetustel. Isa tuleb lastele järele lasteaeda või võtab nad nende elukohast ja toob nad ema elukohta tagasi hiljemalt kl 20.
10. Nädalatel, millal lapsed ööbivad isa elamiskohas, lapsed ei kohtu isaga nädala sees. Juhul, kui laste emast sõltumatutel põhjustel laste kokkusaamine isaga ei leia aset, siis lapsed kohtuvad isaga järgmisel määratud kohtumisajal. Isa poolt on volitatud lapsi võtma ja tooma tagasi laste isa sugulased (SS, OO, JJ), ema poolt – laste vanaema TT ja YY ristiema - NN, samuti laste ema õde VV. Volitatud isikud ei tohi tarvitada alkoholi lastega koosviibimise ajal. Kui lastel on isaga koosviibimise päeval planeeritud mingid harrastustegevused (huviringid, sporditrennid), siis isa viib lapsed kohta, kus need toimuvad. Vanemad tohivad anda lastele medikamente või muid lisandeid, nagu vitamiinid, biolisandid jne ainult eelneval vastastikusel kokkuleppel. 2 - - - - - - - - - - Väljasõit väljaspoole Eestit on võimalik vaid mõlema vanema eelneval vastastikusel kokkuleppel. Juhul, kui lapsed viibivad Eestist eemal kauem kui üks ööpäev, on teisel vanemal õigus telefoni- või videokõnele laste või lastega viibivate vanemaga vähemalt 1 kord ööpäevas. Lapsed veedavad talvepühad 24.12, 25.12 ja 26.12 paarisaastatel isaga ja 31.12 ja 01.01 emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Kohtumise ajas lepivad vanemad kokku 5-7 päeva enne pühade algust. Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga. Isa tähistab lastega oma sünnipäeva sünnipäeva päeval või koosveedetaval nädalavahetusel. Ema sünnipäeva ja vanema õe sünnipäeva tähistavad lapsed ema ja õega. Paarisaastatel tähistavad lapsed oma sünnipäeva isaga (ema tähistab muul ajal oma äranägemisel), paaritutel aastatel emaga (isa tähistab muul ajal oma äranägemisel). Aeg, millal isa võtab lapsed, lepitakse eelnevalt kokku. Soovituslik on isa kohalolek ja osavõtt lastele tähtsatest sündmustest, võistlustest ja muudest üritustest. Laste ema tagab, et isa e-posti aadress oleks lisatud kõikide laste poolt külastatavate huviringide uudiskirjade saatmise listi (et isal oleks emaga võrdne ligipääs informatsioonile). Laste vanemad on kohustatud käituma laste juuresolekul korrektselt ja viisakalt, ei tohi teineteist halvustada ega häälestada lapsi teise vanema vastu. Samuti ei luba vanemad kolmandatel isikutel avaldada halvustavat arvamust teise vanema kohta. Vanemad ei tohi esitada lastele valeandmeid teise vanema või tema pereliikmete kohta. Juhul, kui vanemal on uus perekonnaliige (abikaasa/elukaaslane), siis vanem teavitab uut perekonnaliiget, et lapsi puudutavaid probleeme ja muid lastega seotud küsimusi lahendavad ainult laste vanemad. Vanemad on kohustatud teavitama teineteist sms teel muudatustest suhtlemisgraafikus vähemalt 5 päeva ette (erandiks kehtiva etteteatamistähtaja suhtes on haigestumine). Teine vanem on kohustatud saatma vastu teavituse, et info on kohale jõudnud. Haigestumisest, erakorralise meditsiinilist sekkumist nõudva või muu hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel. Juhul, kui laps/lapsed haigestub(vad) isa juures viibimise ajal viisil, et tema/nende transportimine ei ole mõistlik, jääb(vad) laps/lapsed kuni tervenemiseni isa juurde, vastupidisel juhul korraldab ema lapse/laste viimise ema elukohta. Kui laps/lapsed haigestub(vad) enne isaga kohtumist viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), teatab ema sellest viivitamatult isale sms teel. Juhul, kui laps/lapsed on haige(d) kauem kui 1 nädal, siis isal on õigus videokõnele või telefonivestlusele lapsega/lastega. Ema on kohustatud tagama, et lapsel/lastel oleks telefon, et teostada videokõne vähemalt 1 kord ööpäevas. Laste ema kohustub informeerima laste isa e-kirja või sms teel laste elukoha muutusest. Elukoha muutuse korral vaadatakse lastega suhtlemise kord üle ja korrigeeritakse. Kõik laste kohtumised isaga leiavad aset tingimusel, et isa ei ole tarvitanud alkoholi. Isa elukoha muutuse korral vaadatakse lastega suhtlemise kord üle ja korrigeeritakse. Edaspidi on võimalik graafikut korrigeerida lähtudes laste huvidest ja vajadustest. Vanemad teevad kõik võimaliku, et lahendada laste suhtlemise korraga seotud küsimusi kohtueelsete läbirääkimiste teel. Puudutatud isikute seisukohad
11. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldaja pakutud suhtluskord vastab laste huvidele. Laste isa peaks kaaluma ja kohtu ette tooma oma reaalsed võimalused 3 lastega ise suhelda ja nendega tegeleda. Eluliselt on raske uskuda, et täies tööeas isal on aega mitmel nädalapäeval lastega sisuliselt tegeleda. Seaduse ja suhtluskorra mõte ei ole see, et lapsed on küll formaalselt isa hoole all, aga lastega tegelevad vanaema, tädi ja isa uus elukaaslane. Uus suhtluskord tuleks määrata kuni laste kooliminekuni. Laste isa juures ööbimisega harjutamiseks sobib üks öö üle nädala hästi, vaatamata sellele, et lapsed on esindajale kinnitanud, et nad ei soovi isa juures ööbida. Laste isa peaks kohtule tõendama, et tal on tema elukohas loodud lastele (kaks väikest tüdrukut) vajalikud ja teistest isikutest eraldiseisvad magamisvõimalused. See on eeldus laste isa juures ööbimise lubamiseks. Isa võiks kohtuda lastega paaritute nädalate nädalavahetusel alates laupäeva hommiku kella 12.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 17.00-ni. Isa võtab lapsed laste elukohast laupäeval ja ema laste isa elukohast pühapäeval. Laste emal on nimetatud päevadel (laupäev ja pühapäev) õigus lastega telefonitsi suhelda. Isa kohtub üle nädala lastega ka kahel tööpäeva õhtupoolikul. Kolmandatele isikutele õiguste andmine või kohustuste panemine lapsevanemate omavahelise kokkuleppega ei ole täidetav. Laste huvides ei ole see, et teised isikud võtavad lapsed ka siis, kui on teada, et laste isa või ema tegelikult kodus ei ole vms. Suhtluskord on mõeldud laste ja nende isa/ema suhtlemise reguleerimiseks.
12. Laste isa on kohtuväliselt pakkunud järgmist suhtlemiskorda: isa kohtub lastega paaritu nädala nädalavahetustel alates reedest (pärast lasteaeda) kuni pühapäeva õhtul kella 17.0019.00-ni. Isa võtab lapsed lasteaiast või juhul, kui lapsed ei ole lasteaias, siis kodust. Ema võtab lapsed isa elukohast pühapäeval; isa kohtub lastega teisipäeval ja neljapäeval alates kella 17.00-st kuni 20.00-ni nädalatel, mil lapsed ei kohtu isaga nädalavahetustel. Isa tuleb lastele lasteaeda järele või võtab nad nende elukohast. Ema võtab lapsed isa elukohast hiljemalt kell 20.00; nädalatel, millal lapsed ööbivad isa elamiskohas nädalavahetusel, kohtub isa lastega teisipäeviti selliselt, et isa võtab lapsed lasteaiast. Ema võtab lapsed isa elukohast hiljemalt kell 20.00; laste ema jagab laste isale kirjalikult informatsiooni laste elukorraldusest, päevaplaanist ja tervisest, mida isa peaks teadma ja arvestama lapsega kohtumistel. Samuti on lapse ema kohustatud mitte muutma laste elukohta isa nõusolekuta; suhtlemise korda ei korrigeerita iga kord kui laste või isa elukoht muutub; kohtu poolt määratud suhtlemise korda saavad pooled ainult kirjaliku kokkuleppe olemasolul muuta, ning suhtlemiskorrast võivad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on kohustus järgida kohtu poolt kindlaksmääratud korda. Laste vanematel on võrdsed kohustused laste ees. Vanemad peavad hoiduma alkoholi tarbimisest laste ees ja vanematel on kohustus hoiduda sellest, et lapsed näeks vanemaid joobeseisundis, seega tuleb alkoholi tarbimise keeld sõnastada suhtlemiskorras mõlema vanema kohta. Lapsi võivad võtta ja tagasi tuua ainult sugulased, ristiema ei ole sugulane. Laste isa soovib minna augusti lastega Sankt-Peterburgi. Reisimine on laste huvides ja lapsed soovivad reisile minna. Vaatamata sellele, et vanematel on ühine hooldusõigus, esinevad vanemate vahel lahkarvamused, seetõttu tuleb suhtlemiskorda täiendada sättega, mis lubab vanematel lastega koos reisida ilma, et tekiks vanemate vahelisi lahkarvamusi. Seega soovib laste isa täiendada suhtlemise korda lausega, et vanematel on õigus reisida lastega väljaspoole Eesti Vabariiki, teatades sellest teisele vanemale vähemalt 5 päeva ette. Reisi pikkus võib olla kuni 3 nädalat.
13. Eestkosteasutus toetab ema avaldust suhtluskorra muutmiseks selliselt, et lapsed viibivad paaritutel nädalatel isa juures reedel alates kell 17.00-st kuni pühapäeval kell 19.00-ni ning paarisnädalatel teisipäeval ja neljapäeval kell 17.00-20.
14. Kohtumisel lastega võis nende jutust aru saada, et nad ei taha isa juures ööbida. Kuna lastel puudub varasem kogemus isa juures ööbimise kohta, siis võis lastele selline küsimus tunduda arusaamatu. Laste kinnitusel mängivad nad isaga koos olles ja vahel viibib isal külas ka V, kes on isa naistuttav. Laste jutust jäi mulje, et neile meeldib isa juures käia. Ühise hooldusõiguse korral on vajalik teise 4 vanema nõusolek laste uue elukoha registreerimiseks ja vanemad peavad selles jõudma ühisele seisukohale. Maakohtu määrus
15. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus muutis Harju Maakohtu 23.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-118351 määratud suhtlemiskorda ja määras isa suhtlemiskorra lastega kuni laste kooliminekuni kindlaks järgmiselt: - isa kohtub oma lastega igal kalendri järgi paaritul nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab lapsed reedel kell 17.00 lasteaiast või ema juurest kodust ja ema võtab lapsed pühapäeval kell 19.00 isa juurest; - isa kohtub oma lastega igal kalendri järgi paaris nädalal teisipäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed kell 17.00 lasteaiast või ema juurest kodust ja viib lapsed ema juurde koju tagasi kell 20.00; - isa korraldab laste osalemise trennides, huviringides või muudel üritustel, mis toimuvad isaga koos viibimise nädalalõpul; - lapsed veedavad 24.-
16. detsembri paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapsed veedavad paaris aastal
17. detsembri ja järgneva
18. jaanuari emaga ja paaritul aastal isaga; - emadepäeva veedavad lapsed koos emaga ja isadepäeva koos isaga. Kui lapsed on emadepäeval suhtlemiskorra järgi isa juures, siis isa viib lapsed ema juurde pühapäeval kell 11.
19. Kui lapsed on isadepäeval suhtlemiskorra järgi ema juures, siis ema viib lapsed isa juurde pühapäeval kell 11.00; - juhul kui laps haigestub isa juures viibimise ajal viisil, et lapse transportimine ei ole mõistlik, jääb laps kuni tervenemiseni isa juurde, vastupidisel juhul korraldab ema lapse viimise ema elukohta. Kui laps haigestub enne isaga kohtumist viisil, mis takistab kodust väljumist, teatab ema sellest viivitamatult isale. Ema kindlustab lapsele haiguse ajal võimaluse suhelda isaga telefoni teel vähemalt üks kord päevas; - erakorralist meditsiinilist sekkumist nõudva või muu last puudutava hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat esimesel võimalusel. Kohus määras, et suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud, kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel ja vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Kohus jättis riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja muud kulud menetlusosaliste endi kanda.
20. Vanematel on laste ühine hooldusõigus. Tõendatud on järgmised asjaolud: alaealiste laste vanemad elavad lahus alates 2015.a juunist; lapsed on alates sünnist 23.08.2013 elanud koos emaga ja kuni 2015.a juulini ka koos isaga ühise perena; lapsed elavad käesoleval ajal koos emaga ja vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed elavad ka edaspidi ema juures; lapsed on pärast juunit 2015 isaga kohtunud vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele ja Harju Maakohtu 23.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-118351 määratud suhtlemiskorrale; lapsed ei ole eraldi elamise ajal isa kodus ööbinud; laste vanemad on üksmeelel selles, et lastel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole täielikult üksmeelel laste ja nende isa suhtlemise korra osas; vanemate omavahelised suhted on kohati emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest. 5
21. Mõlemad vanemad on seisukohal, et kohtuotsusega määratud suhtlemiskorda on põhjendatud muuta. Samas ei ole vanemad suutnud kokku leppida isa ja laste suhtlemise korras, mida mõlemad vanemad sooviks täita. Laste ema kinnitas ärakuulamisel, et tal ei ole midagi selle vastu, et lapsed kohtuvad oma isaga ning et ema oli nõus sellega, et lapsed viibivad koos isaga üle nädala reedest pühapäevani ja järgmise nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 17.00-20.
22. Laste isa kinnitas ärakuulamisel ja 25.06.2018 menetlusdokumendis, et ta on nõus sellega, et lapsed viibivad koos isaga üle nädala reedest pühapäevani ja järgmise nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 17.00-20.00, kuid ta soovis täiendavalt kohtuda lastega teisipäeval kell 17.00-20.
23. Suhtlemiskorda on põhjendatud muuta, kuna mõlemad vanemad seda soovivad ja määrata suhtlemiskord, mis vastab põhilises osas vanemate kohtumenetluses avaldatud ühistele seisukohtadele. Kui isa kohtub lastega üle nädala reedest pühapäevani ja järgmisel nädalal teisipäeval ja neljapäeval, siis isa ja laste koos oldud aeg võrreldes kehtiva suhtlemiskorraga ei vähene. Selle tõttu ei ole põhjendatud määrata täiendavalt teisipäevast suhtlemispäeva. Samas ei ole takistust selleks, et vanemad lepivad soovi korral omavahel kokku isa ja laste täiendava suhtlemispäeva. Esialgu on põhjendatud laste harjutamine isa juures ööbimisega ja sel ajal on isal võimalik ette valmistada kõik vajalikud magamistingimused.
24. Seaduse ja suhtlemiskorra mõte ei ole see, et lapsed on küll suhtlemiskorra järgi isa hoole all, aga lastega tegelevad teised isikud. Samuti ei ole põhjendatud suhtlemiskorras määrata isikuid, kellel on õigus lapsi lasteaeda või teise vanema juurde viia või lasteaiast või teise vanema juurest ära tuua. Kui vanemad ei saa isiklikult lapsi lasteaeda või teise vanema juurde viia või lasteaiast või teise vanema juurest ära tuua, siis on põhjendatud, et nad volitavad teisi isikuid seda tegema omavahel kooskõlastatult ja kokkuleppel ning teavitavad vajadusel lasteaeda. Suhtlemiskord peab olema täidetav ning puudub alus isa ja laste suhtlemiskorras kolmandatele isikutele õiguste andmiseks ja neile kohustuste panemiseks, sest suhtlemiskord ei oleks selles osas täidetav.
25. Lapse haigus kohtumist välistava tingimusena on lapse ja isa kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel isaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole piisavaks põhjuseks isa ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on isal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Laste, vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades kokkuleppele ei jõua, on lapsed koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saavad sünnipäevi tähistada muul ajal.
26. Ühisest hooldusõigusest tulenevalt on mõlemal vanemal kokkuleppel teise vanemaga õigus reisida koos lastega välisriiki, kuid välisriiki reisimine ei ole samal ajal kohustuslik. Puhkusereisid väljapoole Eestit on tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ja ei ole põhjendatud laste reisimisest ilma jätmine ainult selle tõttu, et vanemad ei suuda reisimise korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise pärast. Keeldumisega lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lapsele, kes ei saa ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida. Kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik, siis ei ole põhjendatud reisimise keelamine. Käesolevas menetluses ei ole tõendatud, et isa ja laste suhtlemiskorra järgseid kohtumisi oleks takistanud isa alkoholiprobleem, mistõttu ei märgi kohus kohtumise toimumist välistava tingimusena alkoholi tarbimist. Tuleb eeldada, et isa ei tarvita lastega 6 koos olles alkoholi. Lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti, kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda. Määruskaebus
27. Lapse isa palub maakohtu määrust muuta ja täiendada suhtlemiskorda järgneva kahe punktiga: 1) lapsed puhkavad isaga, sh ka Eestist väljaspool 7-10 päeva 2 korda aastas ja ema on kohustatud üle andma laste passid isa palvel nii viisade tegemiseks kui ka piiri ületamiseks; 2) isa kohtub lastega igal kalendri järgi paaritu nädala teisipäeval. Isa võtab lapsed kell 17 lasteaiast või ema juurest kodust ja ema võtab lapsed õhtul kell 20.00 isa juurest. Samuti palub isa muuta määruse resolutsiooni p 2.2 teise lause lõpu alljärgnevaks: „ja ema võtab lapsed õhtul kell 20.00 isa juurest“.
28. Kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused ning isa viib lapsed enda juurde, siis lapsed peab koju viima nende ema.
29. See, et lapsed ei näe isa neljapäevast paarisnädalal kuni reedeni paaritul nädalal, s.o üle nädala, ei tee lastele head, vaid võõrandab lapsi isast. Nii läheb reedeti lastega kohtudes palju aega harjumiseks ja suhtluse alustamiseks. Kohus seda ei käsitlenud.
30. Laste isa soovib lastega reisida, kuna see arendab lapsi. Reisid sooja kliimasse on kasulikud laste tervisele. Arvestades laste vanemate omavahelist läbisaamist, saab ainult kohus panna paika vanemate suhtlemise reeglid. Kohus nõustus, et reisimine ja puhkus on lastele kasulik, kuid ei märkinud seda resolutsioonis. Laste huvidega ei ole kooskõlas, kui nad jäävad reiside ja puhkuseta. Vastused määruskaebusele
31. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohtu lahend vastab laste huvidele. Laste isa ei ole viidanud ühelegi vääralt kohaldatud õigusnormile. Asjaolu, et mingid punktid kohtumääruses laste isale ei meeldi, ei saa olla aluseks määruskaebuse esitamisele.
32. Eestkosteasutus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laste emal on laste transportimisel lasteaeda ja sealt ära oluliselt suurem koormus kui isal. Lisaks on emal kohustus tuua pühapäeviti lapsed isa juurest koju. Lastele on tagatud tihe kontakt isaga olemasoleva kohtumääruse alusel. Laste huvidega ei ole kooskõlas, et nad peaks pärast nädalavahetust isaga saama olla kodus vaid ühe õhtu ja taaskord minema isa juurde. Lastele on vaja tagada stabiilne nädala rütm. Arvestades laste vanust ja emotsionaalset seotust emaga, peavad vanemad jõudma reisimise osas kokkuleppele. Tuleb hinnata laste valmisolekut viibida emast eemal nii pika perioodi jooksul.
33. Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laste isa kõik väited on alusetud. Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud ja selles kajastatud suhtluskord on laste huvides. Laste toomine isa juurest õhtul pimedal ajal ei ole turvaline. Lisaks jõuab laste ema teha õhtusel ajal kodus tööd lisaraha teenimiseks ja sellest ajast tunni äravõtmine on pere materiaalsele seisundile kahjulik. Laste isa on sellest teadlik. Laste isa on kursis, et üks lastest ei talu bussi- ega autosõitu, kuid ta ei ole selgitanud, kuidas ta selle olukorra lahendab. Menetluse edasine käik 7
34. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles kohus ei arvestanud suhtluskorra määramisel isa taotletud tingimusi. Kohtulahendit ei ole muus osas vaidlustatud ja määrus on selles osas jõustunud.
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-s 6 sätestatu kohaselt neid ei korda.
37. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 alusel peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg-st 2¹ järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra kohus.
38. Vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus võttis lapse ja isa suhtlemise korra kindlaksmääramisel arvesse kõik asjas esitatud olulised asjaolud ja lähtus ennekõike laste huvidest. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
39. Isa leiab, et lapsed peaks temaga kohtuma lisaks maakohtu määruses märgitud päevadele ka igal paaris nädalal teisipäeval. Maakohus leidis, et isa sellekohane taotlus ei ole põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kohus põhjendas oma seisukohta piisavas ulatuses ja määruskaebuse väited ei anna alust vastavas osas maakohtu määruse muutmiseks. Kohtumäärusega on lastele tagatud tihe kontakt isaga ning isa ja laste koos oldav aeg võrreldes 23.03.2016 kohtuotsusega kehtestatud suhtlemiskorraga ei vähene. Täiendava koosveedetava õhtu määramine võib olla lastele, arvestades nende vanust ja asjaolu, et nad käivad lasteaias, liialt koormav.
40. Poolte vahel ei olnud maakohtu menetluses vaidlust selle üle, et isa toob teisipäevastel ja neljapäevastel kohtumispäevadel lapsed enda juurde ja viib ema juurde tagasi. Seega ei ole põhjendatud suhtluskorda selles osas muuta ja panna emale kohustust lapsed isa juurest ära tuua. Laste isa on 25.06.2018 menetlusdokumendis välja toonud, et vanemad ei suuda leida kompromissi vaid lastega puhkamist ja reisimist puudutavas osas.
41. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles osas, et vanemad peavad laste reisimise küsimuses jõudma kokkuleppele. Seega ei ole põhjendatud isa poolt taotletud reisimist puudutava tingimuse lisamine suhtluskorda. Kohus määras vaidlustatud kohtumääruses suhtluskorra kuni laste kooliminekuni. Reisimise tingimuse suhtluskorda lisamata jätmine ei tähenda seda, et lastel ei olegi võimalik isaga reisile minna.
42. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 1 p 3 alusel riigi kanda. 8 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ande Tänav 9