← Eesti

1-16-5949/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2017, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5949 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kelly Kasepuu

) §-dest 180, 311, 313 ja 315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vassili Didenko KarS § 303 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kolm

(3)aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Vassili Didenkole Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 21. jaanuari 2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12351 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o seitsme
(7)kuu ja kahekümne kuue
(26)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista Vassili Didenkole kolm
(3)aastat, seitse
(7)kuud ja kakskümmend kuus
(26)päeva vangistust. Vassili Didenko karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  1. veebruarist
  2. 1 Asitõendid – 3 kirja koos ümbrikega, mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta kriminaalasja toimikusse.

§ 180lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Vassili Didenkolt sundrahast kolmsada viiskümmend

(350)eurot, ekspertiisitasust kakssada viiskümmend viis
(255)eurot ja kaitsjatasust kakssada viiskümmend
(250)eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

§ 180lg 3 alusel määrata, et Vassili Didenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe

(1)aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 99917700008338. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale tervikotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate saamisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu ning kohtuotsusega saab tutvuda alates 27. veebruarist 2017. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

  1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Vassili Didenkole esitatud süüdistus kriminaalasjas 15760000248 süüdistusakti järgi: Vassili Didenko´t süüdistatakse selles, et tema isikuna ,kes kannab karistust Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, saatis: 30.07.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 03.08.
  2. Kiri oli adresseeritud „Saaremaa kohtule“ ning kirjas nõudis Vassili Didenko teda vangi mõistnud kohtunikult seoses kohtuasjaga nr. 2 1-06-12351 enda kohest vabastamist, vastasel korral lubas Vassili Didenko tema vangi mõistnud kohtuniku ära tappa ning kohtumaja õhku lasta. K. P. olles kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele. 03.08.2015 Tartu Vanglast Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 03.08.2015, kiri oli adresseeritud kohtunik K. P.. Kirjas nõudis Vassili Didenko kohtunik K. P. enda kohest vabastamist või vastasel korral lubas ta K. P. ära tappa. K. P. olles olnud kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele. 10.08.2015 Tartu Vanglast Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajja aadressile Lossi tn 2, Kuressaare kirja, mis saabus Kuressaare kohtumajja 12.08.2015, kiri oli adresseeritud kohtunik K. P. ele. Kirjas nõudis Vassili Didenko kohtunik K. P. elt enda kohest vabastamist või vastasel korral lubas ta K. P. e ära tappa. K. P. olles olnud kohtuasjas nr 1-06-12351 kohtunik, tundis kirja lugedes reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Vägivallateo toimepanemisega või muul viisil õigusmõistmisel osaleva isiku mõjutamisele eesmärgiga sundida teda õigusmõistmise huvidele mittevastavalt või kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest, pani Vassili Didenko toime KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil riiklik süüdistaja ringkonnaprokurör Toomas Liiva jäi esitatud süüdistuse juurde ja ka kohtulikes vaidlustes kinnitas esitatud süüdistuse õigsust ning taotles süüdistatava Vassili Didenko karistamist KarS § 303 lg. 1 järgse teo eest 3-aastase vangistusega. Kohtuistungil algul pärast avakõnet süüdistatav Vassili Didenko ütles, et kahetseb et kirjutas ähvarduskirjad kohtunikule kes ta vangi pani ning poleks olnud mõtet seda teha. Samas ta kannatanu ees ei ole vabandanud ning ei teinud seda ka kohtuistungil. Süüdistatava kaitsja Marko Paabumets oli seisukohal , et süüteo koosseis on vaieldav, sest kas süüdistatav Vassili Didenko poolt tehtud tahteavaldus oli selline, millega oleks saanud mõjutada õigusemõistmist. Kas kirja teel edastatud ähvardused olid ikka reaalsed; tuleks kaaluda Vassili Didenko õigeskmõistmist temale esitatud süüdistuses KarS § 303 lg. 1 järgi. Kohtu seisukoht: Süüdistusaktis on ebaõige 30.07.2015 Tartu Vanglast Vassili Didenko poolt kirjutatud ning selle kirja Kuressaare kohtumajja saabumise aeg – kiri ei saabunud 3.07.
  3. Ringkonnaprokuröri poolt kohtule esitatud kirjal kui asitõendil 30.07.2015, mis kirjutatud Vassili Didenko poolt , on Kuressaare kohtumajja saabumisajana märgitud 05.08.
  4. Selles osas teeb kohus täpsustuse - kiri ei saabunud Kuressaare kohtumajja 3.07.2015 vaid 05.07.2015, mida kinnitab kirjal olev saamismärge. Vassili Didenkot süüdistatakse KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisesõigusemõistmise mõjutamises. Süüteokoosseisu objektiivse külje moodustab vägivald õigusemõistmisel osaleva isiku suhtes või tema muul viisil mõjutamine teha mõjutaja kasuks soodsaid toiminguid. Käesoleva süüteokooseisu – KarS § 303 lg. 1 - objektiivset küljest tuleb käsitleda õigusemõistmise all

- s toodud kriminaalmenetluse eri staadiumides tehtavaid menetlustoiminguid ning nende menetlusstaadiumide raames tehtavaid menetlusdokumente. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud kaitsja seisukoht selles, et õigusemõistmise vastast kuritegu Vassili Didenko poolt ei olnud toime pandud, sest kohtuotsus Vassili Didenko osas oli ammu tehtud ning Vassilil Didenko ei saanud oma tegudega – kohtunikule saadetud kirjadega õigusemõistmist mõjutada. 3 Süüdistatava isikule Vassili Didenkole on määratud kohtueelses menetluses kohtupsühhiaatriline ekspertiis( ekspertiisiakt XXX: tl. 124-127), mis tuvastas, et Vassili Didenko oli temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline, sai aru oma tegude laadist, tähendusest ning oli võimeline oma tegusid juhtima. Tema kerge vaimne alaareng ei tee teda süüdimatuks. Samuti kohtulikus menetluses Vassili Didenkole määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. XXX; tl. 51- 61) kinnitab, et Vassili Didenko on võimeline osalema kohtumenetluses , end kaitsma ning võimeline kandma süüdimõistmisel vanglakaristust. Veelgi enam – ekspertiis on tuvastanud, et Vassili Didenko simuleerib vaegusi tähelepanu saamiseks. Vassili Didenko kerge vaimne alaareng – eakohasest normist madalamad vaimsed võimed ei piira ega takista tema võimet aru saada temale süüksarvatud tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida ; küll see vaimne alaareng takistab tal aga tõepäraselt simuleerida. Seega on Vassili Didenko süüvõimeline ja süüdiv isik KarS § 33 ja § 34 mõistes, sai aru oma tegude keelatusest ning oli võimeline oma tegusid juhtima. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad seda, et Vassili Didenko kriminaaltäitemenetluses, kandes vangistust Tartu Vanglas, saatis tema osas süüdimõistva ning temale vangistust ette nägeva kohtuotsuse teinud kohtunikule K. P. ele kolm ähvarduskirja, nõudega teda vanglast vabastada enne kui täitub kohtuotsuse –järgne vabanemistähtaeg. Nagu nähtub kirjade sisust Vassili Didenko nõudis tema vangi pandud kohtunikult K. P. elt, et see tema vabastaks vanglast ning kui nii ei toimita, siis ta tapab kohtunik K. P. pärast vanglast vabanemist ära. Seega sundis Vassili Didenko kohtunikku K. P. t õigusemõistmise huvidele mittevastavalt teda vanglast vabastama ähvardades kohtunikku selle tegemata jätmisel tapmisega. Kriminaaltoimikus lk. 117- 119 asuv Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja otsus 21.01.2008 kriminaalasjas 1-06-12351 kinnitab Vassilil Didenko süüdimõistmist KarS § 141 lg. 2 p.1,3 ja KarS § 209 lg.2 p. 1 järgi ja tema karistamist liitkaristusega (liites Pärnu Maakohtu 28.03.2008 otsusega kandmata karistus) 11 aastat vangistust. Kohtule esitatud Vassili Didenko poolt kirjutatud ning Kuresaare kohtumaja kohtunikule K. P. ele saadetud kirjad- asitõendid ( ning nende koopiad tl.81-85) 03.08.2015 (kirjutatud 30.07.2015)( tl.89), kiri kirjutatud 03.08.2015( saabunud Kuressaare kohtumajja 05.08.2015)( tl.91), kiri kirjutatud

  1. 08.2015 (saabunud Kuressaare kohtumajja 12.08.2015(tl.94) ning kirjade saateümbrikud(tl. 87-88, 92-93),samuti asitõendi vaatlusprotokoll ja lisad( tl.80- 86) kinnitavad üheselt Vassili Didenko poolt kohtunik K. P. ele esitatud nõudmist teda vanglast vabastada ning ähvardust mittevabastamise puhul teda ära tappa. Esimene kiri ( kirjutatud 30.07.2015)(tl. 81)on adresseeritud Saaremaa kohtule, kuid kirja sisu on suunatud kohtunik K. P.le, kes Vassili Didenko vangi pani. Kirja lõpulause „..rahuldada minu taotlus või ma teen Teile lõpu peale“ on selge ning ühemõtteline ähvardus kohtunik K. P. ele ja kogu õhkulaskmise ähvardus Kuressaare kohtumajale. Kirjaümbriku esikülg ja tagakülg näitavad, et kirja saatis Tartu Vanglast Vassili Didenko Kuressaare kohtumajale. Vassili Didenko allkiri on kirjal ja ümbrikul. Teises kirjas( tl. 83) kohtunik K. P. ele Vassili Didenko nõudis enda kohest vabastamist ning vastasel korral lubas kohtuniku pärast vanglast vabastamist ära tappa. Kolmandas kirjas ( tl. 84) Vassili Didenko kordab oma nõuet ja ähvardust kohtunik K. P. ele ning kirjutab kirjas, et annab K. P. ele nädal aega enda vanglast vabastamiseks või vastasel korral tapab kohtuniku ära. Kriminaalasjas olev Tartu Vangla vastus 29.09.2015 Vassili Didenko kirjavahetuse andmete kohta (tl. 95- 101, täpsemalt tl. 96 ) kinnitab , et käsitletavad kirjad Kuressaare kohtumajale on saatnud Tartu Vanglast kinnipeetav Vassili Didenko. 4 Kannatanu K. P. e ütlused kohtuistungil( tl.143 pöördel- 145) kinnitavad , et tema Vassili Didenko osas koos rahvakohtunikega 21.01.2008 süüdimõistva kohtuotsuse tegi. Vassili Didenko esimest ähvarduskirja saades oldi Kuressaare kohtumajas väga häiritud; arutati ka kas sellele ähvardusele reageerida. K. P. e ütlustel sai ta aru, et teda kui Vassili Didenkot süüdimõistnud kohtunikku ähvardatakse eelkõige füüsiliselt tapmisega kui tema Vassili Didenkot vanglast ei vabasta. K. P. e ütlustel tunnetas ta neid kirju saades ohtu oma elule ja tervisele ning ta otsustas end kaitsma hakata ja esitas avalduse prokuratuurile. K. P. e ütlustel tundusid need ähvardused temale reaalsena; süüdimõistetu Vassili Didenko lubas tema tappa pärast seda kui vanglast vabaneb; vabanedes võib Vassili Didenko oma ähvarduse täide viia, arvestades tema ebastabiilset psüühikat . Süüdistatav Vassili Didenko võttis kohtuistungil oma ütlustes õigeks, et on käsitletavad kolm kirja kirjutanud ja saatnud Kuressaare kohtumajale. Vassili Didenko kinnitas, et tal olid 2008 .a kui temale kohtuotsusega vangistus mõisteti halvad mõtted kohtuniku vastu. Vassili Didenko kinnitusel sai tema aru, et vanglast vabastamine on ka Kuressaare kohtuniku pädevuses. Ta kinnitas, et oli siis kui kirju kirjutas psühhoosis ning seepärast kirjutaski sellised kirjad. Ta ei mäletanud, et oleks vabandanud K. P. e ees. Ka kohtuistungil ta ei vabandanud kannatanu K. P. e ees. Kohtuistungi algul Vassili Didenko vaid ütles, et kahetseb, et need kirjad kirjutas, poleks pidanud nii tegema. Vassili Didenko ütlusel on temal psüühikahäired. Vassili Didenko ütlustest nähtub, et kohtunik K. P. pani tema oma otsusega vanglasse- seepärast kannab ta vangistust; oma süütegudele ta ei soovinud viidata.(tl.146-147 pöördel), ei näinud vangistuse põhjust enda õigusvastastes tegudeskuritegudes. Asjas olev ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisiakt XXX tõendab, et Vassili Didenko on nõrgamõistuslik kerge vaimse alaarengu tasemel, mis ei piira ega takista tema võimet aru saada talle süüksarvatud tegude keelatusest ja oma tegusid juhtida. Vassili Didenko ei põe vaimuhaigust , tal ei esinenud 30.07.2015;03.08.2015 ja 10.08.2015 temal süüksarvatud kuritegude toimepanemise ajal vaimutegevuse ajutist riket. Ta on süüdimõistmisel võimeline kandma vanglakaristust, võimeline iseseisvalt teostama oma kaitseõigust; ei vaja psühhiaatrilist sundravi( tl. 124-127). Kohtumenetluses tehtud ning asjas olev kohtupsühhiaatriaekspertiisiakt XXX kinnitab, et ka kohtumenetluse ajal oli/on Vassili Didenko oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus, andma tõepäraseid ütlusi, kandma süüdimõistmisel ka vabadusekaotuslikku karistust, teostama iseseisvalt oma kaitseõigust, ei vaja psühhiaatrilist sundravi( tl. 51- 61). Ekspertiisakti uurimuslikus osas on jõutud järeldusele, et Vassili Didenko meditsiinilistes andmetes ei viita miski tal esinevale püsivale psühhootilisele häirele. Ekspert on seisukohal, uuritav Vassili Didenko simuleerib meelepetteid ja teeb ennastkahjustavaid tegusid tähelepanu saamiseks ja piiratud suhtlemisvõimaluste ja –oskuste korvamiseks. Tema kergelt eakohasest normist madalamad vaimsed võimed ei piira ega takista tema võimet aru saada temale süüksarvatavate tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Vassili Didenko on kandnud 10 aastat vangistust, on valdavalt ühetaolise käitumisega selle algusest peale; tema vaimses seisundis ei ole viimase 2 aastaga toimunud muutusi. Vassili Didenko kergekujulised tahtlikud enesevigastused ei ole talle ohtlikud, mistõttu psühhiaatrilise sundravi vajadust ei ole. Eeltoodud ekspertiisiaktid kinnitavad, et Vassili Didenko oli süüdiv, ta sai aru oma tegude laadist nende õigusvastest tagajärgedest. Seega tema ütlused psühhoosist ei ole siin asjakohased. Vassili Didenkot ajendas kohtunik K. P. ele ähvarduskirju kirjutama kättemaks ja tahe vanglast vabaneda. Vassili Didenkole süüksarvatud kuritegude ajal, mille eest ta vangistust kandis ja kannab, tema ennetähtaegne vanglast vabastamise arutamise formaalne tähtaeg saabus 2016 juunis- tema vabanemise võimaluse läbivaatamine ennetähtaegseks vabastamiseks. Nimelt Tartu Maakohtu 12.juuli 2016 määrusega jäeti Vassili Didenko ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti 2016 määrusega jäi maakohtu määrus 5 muutmata. Riigikohtu
  3. septembri 2016 määrusega jäeti Vassili Didenko kaitsja Marko Paabumetsa määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.augusti 2016 määrusele kriminaalasjas 1-06- 12351

§ 390lg.

5 aluste puudumisel menetlusse võtmata. Seega Vassili Didenko osas tehtud kohtumäärused tema vanglast vabastamata jätmiseks olid seaduslikud. Need menetlusdokumendid on menetlusosalistele teada ja avalikuult kättesaadavad. Seega süüdistatav Vassili Didenko oma kirjadega taotles kindlat eesmärki – vabastamist vanglast. Tema tegevus kohtunik K. P. e tapmisega ähvardamises oli eesmärgipärane. Veelgi enam – tema süüline tegevus oli väga intensiivne. Ta saatis kohtunikule lühikese ajavahemiku järel kolm ähvardavat kirja, milles otseselt ähvardas kohtunikku elu ja tervise kaotusega kui kohtunik K. P. teda vanglast ei vabasta. Kuriteo subjektiivne külg eeldab tahtlust kõigi süüteo objektiivsete asjaolude osas. Vassili Didenko poolt kohtunik K. P. ele saadetud ähvarduskirjad näitasid oma sisus Vassili Didenko otsest tahet mõjutada teda vangi mõistnud kohtunikku, et kohtunik ta vanglast vabastaks. Vassili Didenko lubas kohtunikule saadetud kirjades kohtuniku tappa kui teda vanglast ei vabastata. Siit nähtub Vassilil Didenko otsene tahtlus saavutada kohtunik K. P. ele saadetud kirjadega see, et kohtunik teda vanglast vabastaks. Vassili Didenko poolt saadetud ähvarduskirjades kohtunikule on otseselt antud käsk Vassili Didenko vanglast vabastada. Vassili Didenkno kohtunikule ähvarduskirju saates teadvustas endale vägagi hästi, et kohtunik K. P. saab aidata kaasa tema vanglast vabastamisele Vassili Didenko ennetähtaegse vabastamise taotluse menetluse raames; seda viisil mil kohtunik Tartu Vangla asukohajärgse kohtumaja kohtunikuga ühendust võtab ja Vassili Didenko vanglast vabastada soovitab. Seega Vassili Dideko, kui ta tegi kirjade teel ähvardusi kohtunikule, vägagi hästi teadis ja kindlalt lootis, et tema poolt kohtunikule K. P. ele tehtavad ähvardused ka Vassili Didenko vanglast vabastamisele kaasa aitavad. Seega Vassili Didenko ,saates ähvarduskirju kohtunikule K. P. ele tegutses otsese tahtlusega , soovides selliste tegudega enda vanglast ennetähtaegset vabastamist. Vassili Didenko poolt kirjutatud ning kohtunikule K. P. ele saadetud kirjades oli lakooniline nõue teda vanglast vabastada ning kui seda ei tehta siis pidi järgnema elule ja tervisele ohtlik kättemaks. Kohus on seisukohal, et kaitsja väited selles, et reaalset ohtu Vassili Didenko ähvardustel ei olnud, on eksitavad. Kohus on seisukohal, et Vassili Didenko poolt kohtunik K. P. saadetud ähvarduskirjad oli tõsine ähvardus. Teadaolevalt saab kuriteo toimepanemisel isik selle ise toime panna täideviijana ise või teist isikut ära kasutades, st. vahendlikult teist isikut ära kasutades. Teadaolevalt on Eesti Vabariigis kuritegelikke ühendusi mille olemasolu on ka Politsei- ja Piirivalveametile teada. Selline informatsioon on ka meedias avalikustatud. Eesti kohtutes on kuritegelike ühenduste süüdistuste arutamine küllatki sagedane. Seega oli ja on reaalne oht, et kinnipeetu võib vabaduses viibivate isikute kaudu viia ellu oma tahetanda vabaduses viibivale juhtnööre kedagi hirmutada või ka tappa. See on ka Eestis saanud reaalsuseks. Inimeste turvatunne on oluliselt häiritud. Vassili Didenko poolt kannatanule K. P. kirjutatud ja saadetud kirjades andis otseselt teada , et kahju tekitamine K. P. ele sõltub tema tahtest. Kannatanu K. P. e kinnitusel kohtuistungil oli tema tugevasti nendest kirjadest häiritud ning tundis ka hirmu temale Vassili Didenko poolt saadetud kirjades nõutud ja kirjeldatu osas. Vassili Didenko kirjades olev ähvardus oli otsene ning kannatanule üheselt mõistetav. Vassili Didenko poolt öeldud ähvardus tappa kannatanu ära pärast seda kui vanglast vabaneb, oli kannatanule otsene ähvardus, milles oli kirjeldatud ka kuidas ähvardaja Vassili Didenko oma ähvarduse täide viib. Kirjeldatud ähvarduse täideviimise viis näis kannatanule reaalne ning ka realisseritav. Samas ka ähvarduse tõsidusest nähtuvalt võis eeldada , et ähvardus ka enne täide viiakse ( kannatanu ütlused tl. 144 pöördel). Seega oli KarS § 303 lg. 1 toodud kuriteo objektiivne koosseis Vassili Didenko tegudega täidetud. 6 Kohtule esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad Vassili Didenko poolt toime pandud KarS § 303 lg.1järgse kuriteo toimepanekut. Karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Kars § 56 toodut, eelkõige Vassili Didenko süü suurust. Vassili Didenko poolt oli kuritegu toime pandud suure intensiivsusega. Ta kirjutas ja saatis kohtunik K. P. ele kolm kirja Kuressaare kohtumajja ,milles nõudis kohtunikult enda vanglast vabastamist ning kui seda ei tehta , siis lubas kohtuniku ära tappa. See näitab, et Vassili Didenko järjekindlat tahtlikult ning intensiivselt pani toime kohtuniku ähvarduse. Vassili Didenko kuritegu on suunatud riigivõimu vastu- kohtuvõimu vastu. Tema ähvardused olid küünilised ning jõhkrad; esitatud nõue oli konkreetne ning kannatanule hirmutav. Karistuse mõistmisel Vassili Didenkole tuleb arvestada karistuse eripreventiivset ja ka üldpreventiivset toimet. Vassili Didenkole karistuse mõistmisel kergendavaid asjaoluid ei esine; ka raskendavaid asjaolusid ei esine. Vassili Didenko poolt kohtuistungil öeldut : „ mis ma ikka oskan öelda, kahetsen et kirjutasin, poleks mõtet olnud seda teha .“( tl 143) kohus käsitleb trafaretse väljendina, mitte aga tegevkahetsuse väljendusena ega mitte ka kannatanu ees vabandamisena. Vassili Didenko iseloomustusest ( tl. 103-104) nähtub, et Tartu Vanglas on kohaldatud temale täiendavaid julgeolekumeetmeid ohtlikuse tõttu ka vanglaametnikele. Temale on kohaldatud Tartu Vanglas liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist- täiendavaid julgeolekuabinõusid. Karistuseadustiku ja seonduvate Riigikohtu seisukohade kohaselt on keskmiseks sanktsioonimääraks KarS § 303 lg 1 kuriteo eest 2, 5 aastane vanglakaristus. Sanktsioonina on seaduses kirjas ka rahaline karistus, kuid Vassili Didenko poolt toime pandud kohtuniku ähvarduse puhul kohus seda karistust ei pea võimalikuks Vassili Didenkole kohaldada. Vassili Didenko on korduvalt karistatud isik, toime pannud raskeid kuritegusid. Käsitletava kuriteo toimepanemise intensiiivsus ja süü suurus ei võimalda rahalise karistuse kohaldamist. Arvestades Vassili Didenko eelnevaid karistusi , karistab kohus teda sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega- kolme aastase vangistusega, liites sellele juurde KarS § 65 lg. 2 alusel Pärnu Maakohtu 21.01.2008 otsusega kriminaalasjas 1-06-12351 mõistetud ning ärakandmata karistuse osa 7 kuud ja 26 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista Vassili Didenkole 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust; kairtuse algus kohtuotsuse kuulutamisest- 3 veebruarist 2017. Menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on olulised kulud ka ekspertiisikulud. Esimene ekspertiis korraldati Vassili Didenkole kohtueelselt( ekspertiisiakt XXX , maksumusega 255 €) tuvastamaks tema süüdivus. See menetluskulu tuleb jätta riigi kanda, sest süüdistusfunktsiooni kandja on kohustatud tuvastama ka süüteokooseisu subjektiivse külje, st. ka selle, kas süüdistatav on süüdisv isik. Teine ekspertiis korraldati kaitsja ja süüdistatava taotlusel , et tuvastada Vassili Didenko võime kohtumenetluses osaleda ning kanda karistust (ekspertiiisakt XXX maksumusega 255 €). Selle ekspertiisi määras kohus nagu öeldud kaitsja ja süüdistava taotlusel. Taotlusele ei vaielnud vastu ka prokurör. Kuivõrd tegemist oli mitteõigusliklu küsimusega, määraski kohus ekspertiisi. Selle ekspertiis tulemus –ekspertiisiakt- kinnitab, et Vassili Didenko suuresti simuleeris oma vaegusi, tahtes tähelepanu ning Vassili Didenko ka kohtumenetluse ajal on oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus, andma tõepäraseid ütlusi, kandma süüdimõistmisel ka vabadusekaotuslikku karistust, teostama iseseisvalt oma kaitseõigust, ei vaja psühhiaatrilist sundravi. 7 Lähtudes eelnevast kohus peab menetluskulude osas põhjendatuks välja mõista Vassili Didenkolt viimase ekspertiisi kulu 255 €. sest see menetluskulu on tingitud Vassili Didenko ebaausast informatsioonist oma tervise osas. Kaitsjatasust, mis kokku oli 552 € , jätab kohus riigi kanda 302 € , arvestades süüdistatava nõrka materiaalset seisundit ning lähtudes

§ 180lg.

3, ning mõistab kohus välja Vassili Didenkolt kaitsjasu 250 €. Sundrahast jätab kohus samuti

§ 180lg.

3 alusel 355 € riigi kanda, mõistes välja Vassili Didenkolt sundrahast 350 €.

§ 180lg 3 alusel määrata, et Vassili Didenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe

(1)aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Asitõendid – 3 kirja koos ümbrikega, mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta kriminaalasja toimikusse. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.