KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuaril 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-9178 Kohtukoosseis Sekretär Riiklik süüdistaja Kannata

) § 263 lg. 1 p. 1, 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Carl-Cristofer Hook Elu- või asukoht ja aadress: XXX telef XXX; e-post: XXX Isikukood või sünniaeg: 39411161413 Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, 23.01.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§-de 266 lg 1; 199 lg 2 p 8; 257 ja 275 järgi liitkaristusena 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päevase vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses oldud 1 päeva Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus XXX 1 Kaitsja advokaat Marina Valge riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 237, § 238, § 305, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Carl-Christofer Hook

§ 263lg. 1 p. 1, 2 järgi ja karistada teda ühe

§ 238lg. 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista Carl-Christofer Hook`le karistuseks kaheksa

§ 65lg. 2 alusel liita karistusele 23.01.2014 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-13-11699 Carl-Christofer Hook`le mõistetud ning ärakandmata karistus kuus

69 lg. 1 alusel asendada Carl-Christofer Hook` taotlusel vangistus neljasaja kolmekümne üheksa

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg.

2 alusel kohustada Carl -Christofer Hook 15(viieteistküme) kuu pikkuse üldkasuliku töö tegemise ajal:

1. hüvitama kannatanule V.V. kahju 3400 (kolm tuhat nelisada) eurot;
2. mitte tarvitama alkoholi; 2
3. läbima kriminaalhooldaja suunamisel vajalik sotsiaalprogramm. Üldkasuliku töö tegemise aega hakata lugema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕA § 1043, § 1045 lg. 1 p. 2 , p . 5, p.8 alusel Carl-Christofer Hook`lt kannatanule V.V. (XXX;elukoha andmed toimikus:; a/ a XXX)varalise kahju hüvituseks nelisada

§ 263lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kor

S § 55, mis sätestab avalikus kohas käitumise üldnõuded, lg 1 p-le 1 vastavalt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seejuures on KorS § 54 järgi avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

§-st 263 tuleneb, et käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga või 2) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, karistatakse rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Kannatanu V.V. ütluste (tl 5-6) kohaselt tuli ta 11.12.

1. a kella 23.00 paiku koos oma venna T.V. mööda XXX tänavat. XXX maja juures tulid neile vastu kolm noormeest, kellest üks paistis juba eemalt silma oma agressiivse hoiaku ja karjumisega. Kui V.V. ja tema vend neile lähemale jõudsid, tuligi agressiivselt käitunud meesterahvas V.V. kallale, kuigi ei V.V. ega tema vennal eelnevalt mingit konflikti nimetatud isikuga ei olnud. Mees hakkas V.V. rusikatega lööma. Ehkki V.V. üritas end kaitsta, sai mees teda ikkagi paaril korral lüüa keha piirkonda ja vastu käsi. V.V. tundis selle tõttu füüsilist valu. Rüseluse käigus kukkus V.V. käest maha väike Bacardi Breezeri pudel. Teda rünnanud mees võttis selle üles, lõi vastu äärekivi katki ning ütles, et ma teen sulle „roosi“. V.V. sai sellest aru, et mees lööb või torkab teda katkise pudeliga. 4 Seejärel tuligi mees tema poole. V.V. õnnestus mees aga pikali tõugata. Agressiivse mehega kaasas olnud sõbrad hoidsid teda maas kinni ning üks neist kutsus politsei. Tunnistaja O.S. (S.) ütlustest (tl 23-24) ilmneb, et 11.12.
2. a kella 23.00 paiku toimetas ta koos S.S. hotelli Carl-Cristofer Hooki, kes oli end jõulupeol purju joonud. Carl-Cristofer Hook oli autos väga närviline. XXX ja XXX tänava juures Carl-Cristofer Hook väljus, läks S. akna juurde, nõudis välgumihklit ja hakkas läbi lahtise akna käega autosse vehkima. O. S. läks autost välja ja palus Carl-Cristofer Hookil rahuneda. Selle peale hakkas Carl-Cristofer Hook teda lükkama ja tõukama. Tekkis rüselus. Koos S. abiga õnnestus Carl-Cristofer Hook lõpuks maha rahustada. Järsku läksid neist mööda kaks võõrast meesterahvast – nad ei öelnud midagi, lihtsalt jalutasid mööda. Äkki jooksis Carl-Cristofer Hook midagi ütlemata nende juurde ning lõi selja tagant üht meestest pea piirkonda. Selle peale kukkus maha meesterahval käes olnud õllepudel. Meesterahvas keeras ümber ning lõi Carl-Cristofer Hooki rusikaga. Carl-Cristofer Hook kukkus mitu meetrit eemale. Õllepudel veeres Carl-Cristofer Hooki juurde. Carl-Cristofer Hook lõi õllepudelil põhja ära, tõusis püsti ning jooksis sellega meesterahvaste suunas. O.S. viskas jope, mis tal käes oli, Carl-Cristofer Hooki suunas, et see kataks õllepudeli ära ning et Carl-Cristofer Hook ei saaks sellega kellelegi viga teha. Neil õnnestus Carl-Cristofer Hook maha suruda ning nad kutsusid politsei. Tunnistaja S.S. (S. ) (tl 25-27) ütluste kohaselt
3. a detsembrikuus sõidutas ta koos O. S. Carl-Cristofer Hooki, kes oli raskes joobes. Carl-Cristofer Hook muutus kurjaks. Ta läks autost välja ning tuli juhiukse juurde ärplema. O. läks välja ning tõukas ta ukse juurest ära. Tekkis kähmlus. Ühel hetkel olukord rahunes. Koos suunduti jalgsi Pallase hotelli poole. Vanalinna poolt lähenesid kaks võõrast noormeest. Nad olid rahulikud, ei provotseerinud ega teinud midagi. Noormeeste lähenedes, hakkas Carl-Cristofer Hook nende peale karjuma. Ta karjus. „Mida te vaatate?“ Noormehed sellele ei reageerinud. Siis Carl-Cristofer Hook lihtsalt jooksis neile selja tagant kallale, lüües neid rusikate ja jalgadega pea ja selja piirkonda. S. S. läks neile vahele ja O. hoidis Carl-Cristofer Hooki kinni. Noormehed keerasid selja ja olid valmis lahkuma. Carl-Cristofer Hook sai aga O. käest vabaks. Ta leidis maast tühja õllepudeli ning lõi selle vastu maad „roosiks“. Carl-Cristofer Hook liikus meestele järele ning üritas neid „roosiga“ ähvardada, kuid ei löönud neid sellega. O. läks vahele, viskas „roosile“ jope peale, ning hoidis Carl-Cristofer Hooki kinni. Ka S. S. läks Carl-Cristofer Hooki juurde. Kahepeale suruti CarlCristofer Hook pikali. 11.12.
4. a patrullilehe (tl 28-30) kohaselt saabus politseipatrull kella 23.06 ajal sündmuskohale XXX juurde, kus toimus kaklus V.V. ja Carl-Cristofer Hooki vahel. Kannatanu toimetati kiirabiga traumasse, agressiivne pool kainenema. Seega on eeltoodud tõenditega, mis riimuvad üksteisega olulises osas ning täiendavad üksteist, igakülgset tõendamist leidnud, et 11.12.2015 kella 23:05 paiku XXX asuva maja juures tungis Carl-Cristofer Hook selja tagant kallale mööda sama tänavat kõndinud V.V., kes oli talle võõras ning kellega ei olnud tal olnud mingit eelnevat kokkupuudet ega konflikti. Samuti on tõendamist leidnud, et ehkki V.V. üritas end kaitsta, sai Carl-Cristofer Hook teda rusikatega mitmel korral lüüa pea ja keha piirkonda, samuti vastu käsi. Lisaks on tõendatud, et sama ründe käigus haaras Carl-Cristofer Hook klaaspudeli, mis löökide tagajärjel oli V.V. käest maha kukkunud, lõi selle põhja ära ning, öeldes V.V., et teen sulle „roosi“, hakkas, pudel käes, V.V. lähenema. Ehkki kohtueelses menetluses süüdistatav Carl-Cristofer Hook eitas toimepandut (vt tl 37), siis kohtus võttis ta V.V. ründamise omaks (tl 77). 5 Koht, kus eelkirjeldatud tegevus aset leidis, st XXX asuva maja esine on avalik koht KorS § 54 järgi, kuivõrd sealt kulgeb avalik tänav, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Lüües V.V. korduvalt rusikatega keha ja pea piirkonda ning vastu käsi, rikkus Carl-Cristofer Hook KorS § 55 lg 1 p-s 1 toodud käitumise üldnõuet, mis otsesõnu keelab teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. V.V. on kinnitanud, et löögid tekitasid talle füüsilist valu. Lisaks nähtub kannatanu V.V. ütlustest, et pärast Carl-Cristofer Hooki rünnakut oli tema vasaku käe väike sõrm kõver ning selle luu arvatavasti katki. Ka 11.12.
5. a kella 23.33 ajal, st pärast rünnakut koostatud kiirabikaart (tl 12-13) kinnitab, et V.V. tuvastati sündmuspaigal kiirabiarsti poolt vasaku käe sõrme luksatsioon (nihestus), mistõttu hospitaliseeriti ta Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda (EMO-sse). Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud patsiendikaardi (tl 15) ning epikriisi nr XXX(tl 16-19) kohaselt diagnoositi V.V. vasaku käe V sõrme proksimaalse lüli nihkega murd. Seega ei olnud tegu üksnes valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, vaid ka teise isiku tervise kahjustamisega

§ 121

lg 1 tähenduses, st vägivallaga

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Äralöödud põhjaga klaaspudel on ese, millega on võimalik teise isiku elu või tervist reaalselt kahjustada, kuivõrd selle teravad servad käituvad lõikeriistana. Järelikult on selline pudel käsitletav

§ 263

lg 1 p-s 2 nimetatud relvana kasutatava esemena ning Carl-Cristofer Hooki tegevus, mille sisuks oli katkise pudeliga V.V. lähenemine lubadusega viimasele „roosi“ teha, relvana kasutatava esemega ähvardamisena. Seejuures märgib kohus, et Carl-Cristofer Hooki ähvardused mõjusid tõsiseltvõetavana ning olukord ohtlikuna mitte üksnes kannatanu V.V., vaid ka Carl-Cristofer Hookiga kaasas olnud O. S. ning S. S., kuivõrd eelnimetatud isikute ütlustega, samuti joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (vt tl 31-32) ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (vt tl 33-34) kogumis on tõendatud, et Carl-Cristofer Hook oli alkoholijoobes ning agressiivselt meelestatud. Samuti tuleneb kannatanu V.V. ning tunnistajate O.S. ja S.S. ütlustest, et nad pidasid hädavajalikuks Carl-Cristofer Hook kiiresti neutraliseerida, mistõttu surusid nad ta ühiselt maha. O.S. ja S.S. ütlustest nähtub veel seegi, et O. S. oli katkisele pudelile eelnevalt veel jope peale visanud, et Carl-Cristofer Hook ei saaks sellega kellelegi viga teha. Eelnevast järeldub, et süüdistatava käitumises olid kõik

§ 263lg 1 p-des 1, 2 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Carl-Cristofer Hook ilmselgelt teadis, et ta viibib tänaval ning et sinna on juurdepääs määratlemata ringil isikutel. Ilma kahtlusteta teadis ta ka seda, et V.V. näol on tegu talle võõra inimesega ning et neil ei ole omavahel mingit isiklikku sidet ega vihavaenu. Seepärast pidi ta aru saama, et tema tegevus rikub V.V. õigusrahu

16. ptk tähenduses. Üldteada on, et rusikatega löömine on valu, halvemal juhul ka tervisekahjustust tekitav ning et katkine klaaspudel on ese, millega on võimalik teise isiku elu või tervist reaalselt kahjustada. Ka CarlCristofer Hook pidi seda oma vanusest ning elukogemusest lähtuvalt kahtlemata teadma. Kui Carl-Cristofer Hook kõigele sellele vaatamata lõi V.V. rusikatega mitmel korral pea ja keha piirkonda, samuti vastu käsi ning ähvardas teda katkilöödud klaaspudeliga, pani ta oma teo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kohus ei tuvastanud Carl-Cristofer Hooki käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et teda tuleb toimepandu eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas 6

§ 263

lg 1 p-de 1, 2 kohaselt karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivalla ning relvana kasutatava muu esemega, rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Seejuures tuleneb

§ 44

lg-st 1, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära, ning

§ 45

lg-st 1, et tähtajalise vangistuse alammäär on 30 päeva vangistust.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Carl-Cristofer Hooki tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58, ei ole.

§ 57

järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus seda, et süüdistatav väljendas kohtuistungil oma teo üle kahetsust, lootes, et midagi sellist enam ei juhtu (

§ 57lg 1 p 1).

Kohtul puudub alus kahelda Carl-Cristofer Hooki sõnade puhtsüdamlikkuses. Kohus on seisukohal, et Carl-Cristofer Hooki süü suurus on keskmisest mõnevõrra madalam. Tuleb küll möönda, et tema poolt toime pandud rünnak ei põhjustanud mitte üksnes valu, vaid selle tagajärjel tekkis kannatanul ka vigastus vasaku käe V sõrme proksimaalse lüli nihkega murru näol, mille tõttu pidi kannatanu minema operatsioonile. Samuti tuleb möönda, et lisaks füüsilise vägivalla kasutamisele ähvardas Carl-Cristofer Hook kannatanut katkise pudeliga, st esemega, mida saab kasutada relvana. Seega oli Carl-Cristofer Hooki teos

§ 263lg-s 1 toodud kaks kvalifitseerivat tunnust.

Samas tuleb arvestada sellegagi, et ehkki Carl-Cristofer Hooki tegevus põhjustas V.V. kehavigastuse, ei olnud see raske, kuuludes oma laadilt kergemate hulka. Samuti tuleb arvestada sellega, et tegu toimus hilisõhtusel ajal, st ajal mil liiklus tänavatel oli vähene. Seega kõrvaliste, st nende isikute ring, kes nimetatud intsidendis otseselt ei osalenud, kuid keda selline rünne samuti oleks võinud häirida ning kelle avalik õigusrahu ja turvatunne oleks võinud ohtu sattuda, oli ilmselgelt oluliselt väiksem, kui oleks olnud päevasel ajal. Karistusregistri teatis (tl 38-43), samuti toimikus sisalduv Harju Maakohtu 23.01.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-11699 (tl 48-50) tõendavad, et Carl-Cristofer Hooki on varemgi karistatud. Ka siis olid tema poolt toime pandud teod suunatud avaliku rahu vastu, kusjuures ühes teos oli olemas ka vägivalla element. Harju Maakohtu 23.01.
2. a otsusega karistati Carl-Cristofer Hooki tingimisi vangistusega. Tuleb jaatada, et see karistus ei ole talle eripreventiivses mõttes soovitud mõju avaldanud, kuivõrd Carl-Cristofer Hook pani toime uue kuriteo. Järelikult selleks, et kinnistada keelunormi kehtivust ja mõjutada Carl-Cristofer Hooki tulevikukäitumist paremuse suunas, ei ole käesoleva otsusega otstarbekas mõista talle kergemaliigilist karistust, st rahalist karistust, vaid teda tuleb uuesti karistada vangistusega. Kohus leiab, et Carl-Cristofer Hooki süü suurust, karistuse eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades on võimalik teda karistada vangistusega alla keskmist sanktsioonimäära, mis on 2 aastat, 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohus, leiab et Carl-Cristofer Hooki tuleb tema teo eest karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Kuna käesolevat kriminaalasja menetletakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg-st 2 tulenevalt vähendab kohus Carl-Cristofer Hookile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Seetõttu kujuneb Carl-Cristofer Hooki karistuseks 8 kuud vangistust. 7 Karistusregistri teatisest (tl 38-43) ning Harju Maakohtu 23.01.
3. a otsusest kriminaalasjas nr 1-13-11699 (tl 48-50) nähtub, et käesoleva kriminaalasja esemeks olnud teo pani CarlCristofer Hook toime ajal, mil tal kestis Harju Maakohtu 23.01.
4. a otsusega määratud katseaeg.

§ 74

lg 5 ls-st 1 tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg-s 2 sätestatule.

Seejuures sätestab

§ 65

lg 2, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64

lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, ning et sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel tuleb Carl-Cristofer Hookile käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita temale Harju Maakohtu 23.01.2014. a otsusega kriminaalasjas 1-13-11699 mõistetud, kuid ärakandmata karistus 6 kuud ja 19 päeva vangistust ning järelikult tuleb temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Selleks, et vältida isiku isoleerimist kinnipidamiskohta ning sellega seoses tema täiendavat desotsialiseerumist (st tema eemalekiskumist praegusest sotsiaalsest keskkonnast, mõjutamist vangla subkultuuri poolt jne), tuleb Carl-Cristofer Hookile mõistetud vangistus

74 lg 5 ja 69 lg 1 alusel asendada 439 tunni üldkasuliku tööga. Carl-Cristofer Hook on selleks oma nõusoleku andnud- vastava taotluse kohtule esitanud.

§ 69

lg 3 alusel tuleb tal üldkasulik töö ära teha 15 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg-st 4 tulenevalt peab Carl-Cristofer Hook üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Selleks, et tagada kannatanule tekitatud kahju heastamine, tuleb Carl-Cristofer Hookile

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks täiendav kohustus hüvitada kannatanule V.V. kahju 3400 eurot (vt käesoleva otsuse p IV). Kuivõrd Carl-Cristofer Hooki kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi liigtarvitamine ning selle mõjul võimendunud agressiivsus, siis selleks, et minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski veelgi, tuleb talle

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel panna kohustused mitte tarvitada alkoholi ning läbida kriminaalhooldaja äranägemisel vastav sotsiaalprogramm. Seejuures juhib kohus tähelepanu sellele, et kui Carl-Cristofer Hook läbib

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud sotsiaalprogrammi, loetakse üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu V.V. esitanud tsiviilhagi Carl-Cristofer Hooki vastu (vt tl 8). Selles nõuab ta 11.12.

1. a kella 23:05 paiku XXX asuva maja juures toimunud ründe käigus tekkinud varalist kahju, mis seisneb purunenud nutitelefoni Sony Xperia Z3 väärtuses selle katkimineku hetkel. Telefoni väärtuseks selle purunemise hetkel hindab ta 400 eurot. Samuti nõuab V.V. mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Seda summat hageb kannatanu seetõttu, et tal tuli käia rünnaku käigus viga saanud vasaku käe väikese sõrme tõttu operatsioonil, mis sellele vaatamata ei ole veel täielikult taastunud. Kohtus selgitas kannatanu, et ründe ajal oli tema telefon taskus. Carl-Cristofer Hooki löögi tagajärjel see murdus ning muutus täielikult kasutuskõlbmatuks. Telefonil oli küll veel garantiiaeg, kuid füüsiline vigastus selle alla ei lähe. Mittevaralise kahju osas täpsustas kannatanu, et kuna tema sõrm taastunud ei ole – see on piiratud liikuvusega ja tekitab liigutades pidevalt valu –, siis sisaldab tema nõue valu ning sõrme rikkumisest tulenevate ebamugavuste hüvitamist (vt tl 77 pöördel, 78). 8 Kaitsja ei vaielnud vastu varalise kahju nõudele ning selle suurusele. Ka süüdistatav ei esitanud vastuväiteid varalise kahju nõude vastu, olles sellega nõus. Küll aga ei olnud kaitsja nõus mittevaralise kahju nõude suurusega. Maksimaalne summa, mida käesoleval juhul võiks kannatanule mittevaralise kahju hüvitiseks välja mõista, oli kaitsja hinnangul 1000 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seejuures VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lgst 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 1) Varalise kahju hüvitamise nõue Hagiavaldustes kirjeldatud varalise kahju näol on tegu otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 mõttes, hõlmates praegusel juhul hävinud vara väärtust. Kohus on seisukohal, et igakülgset tõendamist on leidnud see, et kannatanule on tekkinud varaline kahju. Kahju tekkimine on tõendatud süüteomenetluses kogutud tõenditega, mis kinnitavad ründefakti olemasolu ja iseloomu, lisaks aga kannatanu ütlustega (tl 7), millest ilmneb, et Carl-Cristofer Hooki poolt toime pandud rünnaku käigus deformeerus tal nutitelefon Sony Xperia Z
2. Puudub vaidlus selle üle, et V.V. mobiiltelefon, mille väärtuse hüvitamist ta nõuab, hävines Carl-Cristian Hooki poolt toime pandud ründe käigus, st et süüdistatava tegevus oli kannatanutele tekkinud varalise kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 5, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, siis tekitas Carl-Cristofer Hook kannatanule kahju õigusvastaselt. Süüdistatav tekitas V.V. hagiavalduses nimetatud varalise kahju oma süülise käitumisega, kuivõrd VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süüd eeldatakse ning käesolevas menetluses ei ole seda eeldust ümber lükatud. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et V.V. tekitatud varaline kahju kuulub hüvitamisele. Kahju ulatuse tõendamiseks esitas V.V. nimetatud telefoni ostuarve (vt tl 9), millest nähtub, et nutitelefoni Sony Xperia Z3 soetamisväärtus oli 574 eurot. Kuivõrd telefoni oli selle purunemise hetkel juba kasutatud, siis ei saa hävinud vara väärtuseks võtta selle ostuhinda. Arvestades aga telefoni hinda selle soetamise ajal (574 eurot), seda, et üldteadaolevalt on Sony toodang kvaliteetne ja kasutuskindel, samuti seda, et ostutehing toimus 06.06.
3. a, st üksnes pool aastat enne telefoni kasutuskõlbmatuks muutumist ning üldiselt on teada, et telefonide väärtus poole aastaga ei kuku drastiliselt, siis hinnanguliselt oligi telefoni väärtus selle purunemise hetkel (st hävinud vara väärtus) 400 eurot, nagu on oma tsiviilhagis märkinud kannatanu. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et V.V. tsiviilhagi varalise kahju nõudes tuleb täielikult rahuldada ning et süüdistatavalt Carl-Cristofer Hookilt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 400 eurot. 9 2) Mittevaralise kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg-le 5 vastavalt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seejuures tuleb arvestada sellega, et VÕS § 134 lg-s 2 nimetatud kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse kannatanule mittevaralise kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekitamist ja seega ei tule nendel juhtudel kannatanul rahalise hüvituse saamiseks tõendada midagi muud peale tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamise ning teo õigusvastasuse. Samas võib kannatanu tõendada muid negatiivseid tagajärgi, mis tekkisid seoses tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega ning siis on selliste asjaolude tõendamine oluline rahalise hüvitise suuruse kindlaksmääramise mõttes. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on igakülgset tõendamist leidnud (vt ülalt), et 11.12.
4. a kella 23:05 paiku XXX maja juures V.V. kallaletungi käigus sai nimetatud isik vasaku käe väikese sõrme (V sõrme) proksimaalse lüli nihkega murru. Tõendamist leidis ka see, et nimetatud sõrmevigastus tekkis Carl-Cristofer Hooki löökide ja/või nende tõrjumise tagajärjel (põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes). On eeldatav, et sellise vigastusega kaasneb füüsiline valu. Terava valulikkuse olemasolu V.V. kinnitab ka epikriis nr XXX(vt tl 16). Lisaks on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et sõrmevigastus nõudis ulatuslikumat meditsiinilist sekkumist. V.V. jäeti 11.12.
5. a õhtul kuni 12.12.
6. a hommikuni haiglasse. 14.12.
7. a hospitaliseeriti V.V. taas ning opereeriti tema sõrme. Seda tõendavad kogumis kannatanu V.V. ütlused (vt tl 5-7), tunnistaja T.V. ütlused (vt tl 21-22), samuti aga epikriisid nr XXX(vt tl 16) ja nr XXX(vt tl 18-19). Epikriis nr XXX(tl 18-19) tõendab, et operatsioon tehti V.V. üldnarkoosis. Narkoos näitas, et tegu oli killustunud murruga, mis reponeeriti ja fikseeriti ajutiselt K-vardaga. Luule asetati 1,5 mm LCP plaat, mis fikseeriti kruvidega. Pärast operatsiooni esimese nädala vältel tuli IV ja V sõrm omavahel kokku teipida. Edaspidi oli lubatud sõrmi vabalt liigutada, soovitati vältida füüsilist tööd 2 kuu vältel. On üldteada, et operatsiooni kui protseduuriga kaasneb teatav ebamugavustunne (nt eeldab üldanesteesiaga tehtav operatsioon eelnevat söömata olekut, ka on operatsioonijärgne teadvusele tulek on ebameeldiv seisund). Üldiselt on teada, et paljudel isikutel tekitab operatsioonile minek ka hirmu. On eeldatav, et ka kannatanu neid emotsioone tundis. Eriti kui arvestada asjaolu, et V.V. kardab paaniliselt isegi veenivere võtmist (vt kiirabikaart, tl 12-13). V.V. kinnitusel ta mängib klaverit ning trauma tagajärjel saadud sõrmevigastus takistab mõningal määral klaverimängu; sõrme valulikkus on tuntav; sõrm ei lähe sirgu. V.V. kinnitas ja demonstreeris kohtus, et vigasaanud sõrme liikuvus ei ole taastunud isegi aasta pärast sündmuse toimumist ning et sõrme liigutamine on endiselt valus.Vigastatud sõrme liiges on turses ning valulik. Arvestades üldteadaolevat asjaolu, et sõrmede vaba (ja sh ka valutu) liikuvus on paljude igapäevaste tegevuse juures tähtis, siis tuleb asuda seisukohale, et V.V. elukvaliteedis on aasta jooksul toimunud mõningane langus, millega samuti kaasneb häiritud olek ning ebamugavustunne. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, tekitas Carl-Cristofer Hook kannatanule kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt võib asuda seisukohale, et süüdistatav tekitas V.V. eelnimetatud mittevaralise kahju (füüsiline valu, ebamugavustunne operatsioonist ning elukvaliteedi langusest) süüliselt, kuivõrd ta pani sellise kahju põhjustanud teod, st löömised toime tahtlikult 10 VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus seisukohale, et Carl-Cristofer Hookil on kohustus V.V. see kahju hüvitada. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seejuures tuleneb VÕS § 134 lg-st 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 ls 1 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Piiranguid seab siin kohtupraktika, kuivõrd Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13; 3-2-1-85-08, p 13). Sama seisukohta jagab ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt RKKK 3-1-1-116-12, p 18). Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt tekitatud kehavigastuse tagajärgi kannatanule (füüsiline valu vigastusest, operatsiooniga ning elukvaliteedi langusega kaasnenud ebamugavustunne) ja nende ulatust. Kohus märgib, et kuigi eelkäsitletud sõrmevigastuse tõttu tundis kannatanu valu ning kuigi tal tuli käia operatsioonil, mis tekitas talle täiendavaid ebameeldivusi, ning kuigi ilmselgelt raskendab/takistab sõrmevigastus ning sellest mittetaastumine V.V. käelisi tegevusi, seda isegi veel aasta pärast operatsiooni, tuleb siiski asuda seisukohale, et kannatanu füüsilised kui ka vaimsed kannatused kvalifitseeruvad pigem mõõdukate alla; need kannatused on mõjutanud V.V. elu reaalselt ning senini on teadmata, kas tekitatud sõrmevigastus on üldse ravitav. Samas tuleb silmas pidada seda, et Carl-Cristofer Hook tekitas V.V. kehavigastuse ning sellega kaasnenud mittevaralise kahju oma korduvate tahtlike käitumisaktidega. Seejuures on kriminaalasja materjalidega tõendamist leidnud, et ründe algatajaks oli Carl-Cristofer Hook ainuisikuliselt, kannatanu omalt poolt ei andnud selleks mingit põhjust. Hüvitise suuruse vähendamine võiks olla põhjendatud juhul, kui Carl-Cristofer Hook oleks kannatanu ees vabandanud. Kuigi süüdistatav on oma tegu kahetsenud, siis kannatanuga ta ühendust võtnud ei ole, et temalt valu ja tekitatud ebameeldivuste pärast vabandust paluda. Ta ei teinud seda ka kohtus, ehkki tal ei olnud selleks mingit takistust. Riigikohtu õigusteabe osakonna analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades I ja II astme kohtutes
8. aastal“ (vt arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee/vfs/905/MittevaralinekahjuTsiviilasjades_2008_Maarja_Lillsaar_M argit_Vutt.pdf, lk 20) tõdesid selle autorid kokkuvõtvalt, et kergemate tervisekahjustuste puhul mõistsid kohtud
9. aastal välja hüvise vahemikus 20 000 krooni (1278,20 eurot) kuni 50 000 krooni (3195,6 eurot), raskemate tervisekahjustuste puhul, mis muutsid inimese elustandardit oluliselt, aga 100 000 krooni (6391,20 eurot) kuni 300 000 krooni (19 173,50 eurot). Seega oleks käesoleval juhul välja mõistetava hüvitise vahemikuks 1278,20-3195,6 eurot. Samas tuleb silmas pidada, et
10. a võrreldes on mõnevõrra muutunud ühiskonna heaolu tase: kasvanud on keskmine brutopalk ja tõusnud elukallidus. Nt kui
11. a jaanuarikuus oli keskmine brutokuupalk 758 eurot, siis
12. a jaanuarikuus oli see juba 1067 eurot (vt arvutivõrgus aadressil: https://www.stat.ee/34204). Kohus on seisukohal, et selle asjaoluga tuleb arvestada ning järelikult peaks käesoleval ajal välja mõistetavad hüvitised ühiskonna heaolu taseme 11 kasvamise tõttu
13. a omadest proportsionaalselt ühiskonna heaolu taseme tõusuga suuremad olema. Arvesse võttes Carl-Cristofer Hooki teoga kannatanule kaasnenud negatiivseid tagajärgi, samuti Carl-Cristofer Hooki rikkumise laadi ja ulatust, seda, et Carl-Cristofer Hook ei ole kannatanu ees seniajani vabandanud, lisaks aga varasemat kohtupraktikat, leiab kohus, et V.V. tsiviilhagi kuulub täielikult rahuldamisele ka mittevaralise kahju nõude osas ning et süüdistatavalt Carl-Cristofer Hookilt tuleb V.V. kahju hüvitiseks välja mõista 3000 eurot. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks:  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot,  KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 216 eurot (tl-d 55, 82), s.o kokku 921 eurot. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitavad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Carl-Cristofer Hookilt. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Silmas pidades väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude kogusuurust, seda, et CarlCristofer Hookil puudub praegu püsiv töökoht, vaid et ta on arvel Eesti Töötukassas ning elatub juhutöödest, samuti seda, et tal tuleb tasuda ka kannatanu kasuks välja mõistetud 3400 eurot, on ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine otsuse jõustumisest 1 kuu, st võrdlemisi lühikese aja jooksul käiks Carl-Cristofer Hookile ilmselgelt majanduslikult üle jõu ning sellise kohustuse panemine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi maksimaalse tähtaja, st 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12