← Eesti

2-18-2482/17

Obsah (18)§ 164§ 162§ 146§ 148§ 150§ 171§ 65§ 163§ 28§ 22§ 165§ 23§ 169§ 170§ 158§ 172§ 173§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Velga Eglite (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-18-248

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 3).

MENETLUSE KÄIK Velga Eglite esitas 15.02.2018 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 28.02.2018 määrusega kuulutati välja Velga Eglite pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.03.

  1. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 06.06.
  2. Pankrotihaldur esitas kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku 03.08.
  3. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 14.08.2018 määrusega. 26.09.2018 esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule taotlused: 1) lõpetada Velga Eglite pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada pankrotihaldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata halduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ning mõista tasu välja Civilex OÜ kasuks; 4) kinnitada pankrotimenetluse kulud 47,50 eurot, millele lisandub käibemaks, ja mõista kulu välja Civilex OÜ-le; 5) anda Velga Eglitele halduri tasu hüvitamiseks riigi menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot; 6) otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 28.09.2018 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 18.10.
  4. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. 19.10.2018 saatis kohus Velga Eglitele nõude usaldusisiku kandidaadi esitamiseks ja kohustustest vabastamise menetluses eraldamisele kuuluva rahasumma märkimiseks. Võlgnik kohtunõudele määratud tähtpäevaks ei vastanud. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.1.

Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikul puudub materiaalne vara. TMS § 66 lg 1 kohaselt ei kuulu arestimisele võlgniku isiklikud esemed ja vara, mida ta vajab igapäevaseks tarbimiseks. 1.2. Rahalised vahendid: Võlgnik on pankrotimenetluse jooksul saanud tulu Sotsiaalkindlustusametilt, milleks on pension. Kuni märtsini 2018 moodustas pension 232,28 € ja alates märtsist 312,61 €. Maksu- ja Tolliamet tagastas FIDEK alusel 57,19 €, mille haldur on arestinud. 2/6 Võlgniku sissetulek ei ole pankrotimenetluses ületanud TMS § 132 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud alampiiri (500 €). Laekumine pankrotivarasse: sissetulekust arestimine 57,19 €. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta (

§ 162

lg 2 p 2)

§ 146

lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded puuduvad;

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub;

§ 146

lg 1 p 3 (

§ 148

) massikohustused – puuduvad;

§ 146

lg 1 p 4 (

§ 150) pankrotimenetluse kulud – kinnitamata.

Pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel.

Ajutist haldurit ei olnud määratud. Pankrotimenetluses on halduril õigus saada tasu ja menetluse läbiviimiseks on haldur kasutanud bürooteenuseid. Haldur palub määrata tasu

§ 65

lg 11 alusel ja anda võlgnikule menetlusabi summas 397 € (lisandub käibemaks) ning mõista tasu välja Civilex OÜ-le. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud perioodi eest märts – september 2018 (7 kuud) summas 47,50 € (lisandub k/m) ja mõista summa välja pankrotivara arvelt Civilex OÜle. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole.

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded summas 1870,78 €, kujuneb alljärgnevalt: Rahuldamata Jrk nr Võlausaldaja nõude summa 1 Placet Group OÜ 1166,01 2 Creditreform Eesti OÜ 441,2 3 Consortio Fashion Group OÜ (esind. OK Incure OÜ) 263,57 Kokku 1870,78 III rahuldamisjärgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 3/6 Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kohtukulud puuduvad.

Halduri poolt tehtud kulutused on aruandes kirjeldatud. X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused Velga Eglite pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgnik kaotas võimaluse kohustuste täitmiseks töökoha kaotuse tõttu. Võlgniku vastu esitatud nõuetest olid osad aegunud, kuid ilmselt omamata vastavaid teadmisi, ei esitanud võlgnik ise võlausaldajate nõuetele aegumise vastuväidet. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseadus (

) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Velga Eglite (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 28.09.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Velga Eglite pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 18.10.2018. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Velga Eglite (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Vastavalt

§ 165

lg-le 3 tuleb Tiia Kalaus vabastada Velga Eglite (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud 6,31 töötundi. Pankrotihalduri 4/6 tunnitasuks on 64 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tiia Kalause taotlus tuleb rahuldada. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel mõista välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 47,50 eurot, millele lisandub käibemaks 9,50 eurot, kokku 57 eurot. Kulud moodustavad bürooruumide ja –tehnika rent ning tööks vajalik materjal. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajaliku ja põhjendatud kulu 47,50 eurot, millele lisandub käibemaks 9,50 eurot, kokku 57 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

15.02.2018 on võlgnik esitanud kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldub ka taotlus vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Avalduses sisalduvad ka

§ 171lõikes 2 nimetatud kinnitused.

Kohus, arvestades pankrotihalduri aruandes toodut ning võlgniku käitumist pankrotimenetluse kestel, leiab, et Velga Eglite (pankrotis) suhtes tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Vastavalt

§ 172

lõikele 1 tuleb kohtul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ega võlgnik ei nimetanud usaldusisiku kandidaati, Velga Eglite kohtu nõudele leida endale usaldusisik ei vastanud.

§ 172

lõike 6 alusel võib kohus erandlikult jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, kui kohus on veendunud, et võlgnik suudab neid kohustusi ise täita. Antud juhul leiab kohus, et võlgnik ise usaldusisiku kohustusi võimeline täitma ei ole ja ta ei ole täitnud ka kohtu korraldust usaldusisik endale leida. Pankrotiseaduses puudub otsene alus jätta menetlus algatamata, kui puuduvad usaldusisiku kandidaadid ning võlgnik ise ei ole sobilik neid ülesandeid täitma.

§ 3lõikest 2 tulenevalt kohaldub pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustik (Ts

MS) osas, milles pankrotiseadus ei kehtesta erisusi. TsMS-is ei ole samuti selget reeglit, millest kohus saaks lähtuda usaldusisiku kandidaadi puudumisel. Küll aga on TsMS-is vastav regulatsioon juhuks, kui juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramisel tekib analoogne olukord. TsMS § 604 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus rahuldamata või lõpetatakse menetlus, kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtegi sobivat kandidaati kohtule esitada. Käesoleval juhul on usaldusisiku kandidaadi puudumisel tekkinud analoogne olukord, mistõttu on kohane analoogia korras kohaldada TsMS § 604 teist lõiget ning jätta avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Ühtlasi märgib kohus, et

§ 173

lõike 1 järgi on võlgniku põhikohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võimalus vabaneda kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga pankrotivõlgniku õigus. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on pension, millest võlausaldajatele vabatahtliku eraldise tegemiseks (kasvõi 10 euro ulatuses kuus) võlgnik nõusolekut andnud ei ole. Kohustustest vabastamise menetluses ei ole perspektiivi, et võlgniku sissetulek võiks küündida määrani, millest oleks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid arvestades võimalik teha 5/6 kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks. Võlgnevus ei ole suur ning kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov tulevikus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta. Vastasel korral aga aeguvad täitmata nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.