) § 171 lg 1¹ sätestatud alus menetluse raugemiseks. Maakohus märkis, et vastavalt
lg 1¹ on võimalik vaatamata raugemise aluste esinemisele pankrot välja kuulutada, kui võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Tuginedes
lg-dele 1-2 ja
lg-le 2 ja
teisele ja kolmandale lausele, järeldas kohus, et juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma kohustustest vabaneda, sest pankrotiseadus ei näe sellist võimalust ette. Suurem osa võlgniku võlgadest tuleneb maakohtu tuvastatu kohaselt Tartu Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, millega mõisteti võlgnik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 346 järgi. Tartu Maakohtu kohtulahendist nähtuvalt varastas võlgnik teiselt isikult isikut tõendava dokumendi ning kasutas seda erinevatelt laenufirmadelt laenu saamiseks. Võlgnikul kohtulahendi seisuga teadaolevatest kohustustest moodustab 15 115 eurot 45 senti, so 62,63%, kohustused, mis tulenevad eeltoodud kohtuotsusest (s.o IPF Digital AS nõue 396 eurot 25 senti, KP nõue 44 eurot 74 senti, Krediidikassa AS nõue 651 eurot 89 senti, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 115 eurot 3 senti, BB Finance OÜ nõue 1179 eurot 17 senti, Creditstar Estonia AS nõue 1182 eurot 36 senti, Profiteia Invest OÜ nõue 2459 eurot 76 senti ning Credit Invest OÜ nõue 9086 eurot 25 senti). Maakohtu hinnangul nähtus eeltoodust, et võlgniku kohustustest moodustab sisuliselt 2/3 tahtlikult kuriteo toimepanemisest tekitatud kahju hüvitamise nõue, millest isikut ei saa vabastada
Toimepandud kuritegu saab pidada üksnes ja ainult tahtlikuks, sest dokumendi varastamise kaudu võetud laenuraha omastamine eeldab teadvustatud ja planeeritud tegevust. Sellest tulenevalt ei muudaks isiku suhtes pankroti väljakuulutamine ja pärast seda kohustustest vabastamise menetluse algatamine isiku kohustuste suurust sellisel määral, et kaoksid isiku püsiva maksejõuetuse alused. Seda põhjusel, et ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppu jääksid võlgnikule alles kriminaalasjast nr X-XX-XXXXX tulenevad kohustused, mis ongi käesoleval juhul peamine põhjus isiku püsiva maksejõuetuse tekkimisel. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku puhul seda eesmärki ei ole võimalik täita ning pankrotimenetluse eesmärgiks, sh kaudseks eesmärgiks, ei saa ega tohi olla isiku vabanemine tahtlikult toimepandud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest kohustusest. Võlgniku tervislik seisund on ka tema enda hinnangul selline, et tervise ja töövõime taastumine ei ole kindel. Võlgnik kinnitas seda 19.02.2018 toimunud kohtuistungil. Maakohtu lahendi tegemise hetkel oli isik täielikult töövõimetu ja ainsaks sissetulekuks olid sotsiaaltoetused ning võlgniku ülalpidamisel olid neli alaealist last. Kirjeldatud olukord viitas kohtu hinnangul sellele, et ebatõenäoline oli võlgnikul leida vähemalt lähiaastatel niivõrd tasuv töökoht, et töötasuga saaks kaetud laste ülalpidamiskulud ja täita sellisel määral võlausaldajate ees kohustusi, et 5 aasta möödudes oleks kohustuste maht vähenenud tasemele, mil püsivast maksejõuetuse olukorrast ei oleks alust rääkida. 3
lg 3 kohaselt maakohus andis 21.02.2018 määrusega pankrotimenetlusest huvitatud isikutele teada ettemaksu tasumise võimalusest. Kohtu poolt määratud tähtajaks ettenähtud summat ei tasutud. Kohus leidis, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kulude katteks ei ole kohtu poolt nõutud ettemaksu tehtud, siis oli põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Ajutine haldur palus tasuks määrata 768 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 42 eurot (sh käibemaks), kokku 810 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Maakohus leidis, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, oli ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu määr 80 eurot mahtus kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid päringute tegemises ja bürookuludes. Kohus leidis, et kulutused olid põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele.
Ajutine haldur palus hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79 eurot 40 senti. Kohus mõistis vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 333 eurot 60 senti (sh käibemaks) mõistis kohus välja võlgnikult. MÄÄRUSKAEBUS 5. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik tühistada 14.03.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-17-19318 ning saata asi uueks menetlemiseks maakohtule uues koosseisus. Võlgnik ei nõustu maakohtu määrusega. Maakohtu järeldus, et 2/3 kohustustest moodustab tahtliku kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju, ei ole päris õige. Ligikaudu 52% nimetatud summadest moodustavad kohtutäituri tasud, millele kohustustest vabastamise menetlus peaks laienema. Võlgnik leiab, et temale tulnuks anda samuti võimalus leida vahendeid pankrotimenetluse tarbeks. Maakohus ei saatnud võlgniku isiklikule meilile (XXX) ühtegi määrust, kuigi kohtumääruse kohaselt oleks pidanud võlgnik need saama. Võlgnik leiab, et on tehtud olulisi rikkumisi vaidlustatud määruse ning toimingutega. MENETLUSE EDASINE KÄIK 4
lg 1 järgi olla aluseks pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg-ga 11 on kehtestatud
lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. 10. Käesolevas asjas on avaldaja esitanud koos pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks (tl 2). Kohtul on
lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab
Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 10.1. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks analüüsinud, kas
lg 11 mõttes esinevad alused avaldaja pankroti väljakuulutamisest ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Maakohus on otsustust põhjendanud sellega, et võlgniku kohustustest moodustavad 2/3 tahtliku kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded, millest isikut ei saa
Samuti on maakohus viidanud avaldaja tervislikule seisundile ja töövõimetusele, mistõttu oli kohtu hinnangul võlgniku jaoks ebatõenäoline leida lähiaastatel niivõrd tasuv töökoht, et töötasuga saaks kaetud laste ülalpidamiskulud ning oleks võimalik täita piisaval määral kohustusi võlausaldajate ees. Seda arvestades ei muutnuks kohustustest vabastamise menetluse algatamine kohtu hinnangul võlgniku jaoks midagi, kuid pankrotimenetlusega kaasneksid lisakulud nii võlgnikule kui ka riigile. 10.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seega seadusest tulenevat kaalutlusõigust kohaselt teostanud ning on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole hinnanud, kas esinevad
Maakohtul tuleb esmalt kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab
Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu kaalutlused peavad nähtuma määruse põhjendustest (TsMS § 465 lg 2 p 8). 10.3. Kolleegium rõhutab, et kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt ka Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Ka füüsilisest isikust võlgniku poolt võlanimekirjas (
lg 2) ebaõigete või ebatäielike andmete esitamine võiks
lg 11 ja lg 2 p 5 järgi olla aluseks pankroti välja kuulutamata jätmisele juhul, kui võlgnik on selliseid andmeid esitanud tahtlikult või raskest hooletusest (võlaõigusseaduse § 104 lg-d 4 ja 5). 11. Iseenesest õige on maakohtu määruse põhjendustes märgitu, et juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole tal pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt ka Riigikohtu 27.02.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-11-13, p 11). Samuti ei lõpe
lg 2 järgi kohustustest vabastamisel lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ajutise halduri aruandest (tl-d 28–32) nähtuvalt ei koosne võlgniku kohustused praegusel juhul aga vaid sellistest kohustustest, millest vabanemine ei ole
Ka maakohtu järelduste kohaselt moodustavad tahtlikult kuriteo toimepanemisega seotud kahju hüvitamise nõuded üksnes 2/3 võlgniku kohustuste kogumahust. Määruskaebuse väidete kohaselt on seegi maakohtu järeldus ebaõige, kuna 52% viidatud kahest kolmandikust moodustavad kohtutäituri tasud, millest võlgniku hinnangul peaks saama vabaneda. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda määruskaebuse väidet asja materjalide põhjal kontrollida, kuna ajutise halduri aruandest ega muudest toimikus olevatest dokumentidest ei nähtu, kui suure osa moodustavad võlgniku suhtes alustatud täitemenetlustes kohtutäiturite tasud jm täitekulud. Ajutise halduri aruande lisasid, sh Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastust ajutise halduri järelepärimisele, tsiviilasja toimikus ei ole ning aruande lisad puuduvad ka kohtute infosüsteemis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul siiski arvestada, et kohtutäituri tasud jm täitekulud ei ole õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded
lg 2 mõttes, millest vabastamine oleks võlgadest vabastamise menetluse tulemusena õiguslikult välistatud. Lisaks rõhutab kolleegium, et võlausaldajate nõuete lõplik struktuur selguks alles nõuete kaitsmise tulemusena. 12. Kolleegium leiab, et
lg 3 mõte ei ole anda võlgnikule endale võimalus leida raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kui võlgnikul oleks piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduks
lg 3 rakendamiseks üldse alus ning pankrot tuleks deposiiti nõudmata välja kuulutada. Menetlusdokumentide kättetoimetamise osas on
§-s 6 erisätted.
lg-st 1 tuleneb, et kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Ka selline määrus, millega kohus määrab raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, tuleb
Käesolevas asjas on vastav teade ilmunud 21.02.2018 (tl 48).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.