Obsah (7)

§ 619§ 101§ 100§ 115§ 103§ 127§ 620

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-659 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Olevi 19 hagi Harjaks & P

§ 619

). Kliendilepinguga nr J-1-07012014 on tõendatud, et Harjaks & Partner Õigusbüroo osutas hagejale õigusabiteenust, hageja oli sellega nõus ja maksis teenuse eest õigusbüroole tasu (tl 6770). Seega vastab poolte vaheline õigussuhe oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele.

1. Hageja väitel pidi kostja vastavalt pooltevahelisele lepingule esitama kohtule hagiavaldused kahe korteriomaniku ja OÜ Vikaleks vastu ja esindama ühistut kohtus tsiviilasjas nr 2-15-
2. Korteriühistu tasus esitatud arved, kuid kostja käsundit täitma ei asunud, hagiavaldusi kohtule ei esitanud, tsiviilasjas nr 2-15-6044 kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu tuli hagejal võtta uus esindaja ja kanda lisakulu 324 eurot (tl 17-18). Kliendi õigused ja õigusnõustaja kohustused tulenevad kliendi ja õigusnõustaja vahel sõlmitavast õigusteenuse osutamise lepingust (

§ 619

). Riigikohus on selgitanud, et kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (

§ 100

ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128), kas kahju 3 on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 p 19).

Hageja leiab, et hagiavalduste KÜ Olevi 19 krt 8 omaniku N. P. ja krt 18 omaniku B. M. vastu võla nõudes (arved J-1-12012016 ja J-2-12012016) ja OÜ Vikaleks Ehitus OÜ vastu (arve J-105042015) esitamata jätmise ja tsiviilasjas nr 2-15-6044 hageja esindamata jätmine (esindaja ei ilmunud kohtuistungile) rikkus kostja pooltevahelist lepingut ning see rikkumine põhjustas hagejale kahjuliku tagajärje. Kostja leiab, et ei ole hagejale kahju tekitanud, vajalikud õigusabitoimingud on tehtud. . 6. Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel

§ 620

lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi

§ 620

lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 p 17). Asjatundlik ja efektiivne õigusabi, peab tagama kohtumenetluses esindatava õiguste kaitse parimal võimalikul moel ning õigusbüroo/jurist peab osutama õigusabi, mida klient vajab, mitte õigusabi, mis on ebapiisav, lohakas või asjatundmatu kas vähese kvalifikatsiooni tõttu või muul põhjusel. Esindaja peab ette nägema, et puudujäägid tema töös (sh. töö tegemata jätmine) võivad olla kliendile tekkinud kahju tagajärjeks. 7. Lepingulise kohustuse rikkumine on üldiselt vabandatav

§ 103järgi, kuid eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

See tähendab, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine

§ 103lg 2 tähenduses.

Selliseid asjaolusid käesolevas asjas tuvastatud ei ole ning kostja pole sellele ka tuginenud.

1. Kohus on seisukohal, et teenuseosutaja hooletus ja oskamatus on hagejale kaasa toonud kahjuliku tagajärje, ta on tasunud arved selle eest teenust saamata, lepingujärgne esindaja on jätnud oma töö tegemata, mistõttu on hageja olnud sunnitud võtma uues esindaja ja teinud sellega lisakulu (vt tl 67-70, 16, 17-18, 19-20). Kahjuhüvitise suuruse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi mõistlikku põhjendust lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisele. Kostja on oma kirjalikus vastuses viidanud reale toimingutele, mida väidetavalt on hageja huvides poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt teinud, kuid jätnud selgesõnalise seisukoha esitamata nendes asjades, millele tugineb hageja on hagiavalduses. Kohus ei nõustu hageja nõudega OÜ Vikaleks Ehitus hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu 225 euro osas. Eeltoodut ei saa lugeda kostja poolt tekitatud kahjuks, vaid tasutud riigilõiv, mille eest toimingut tehtud ei ole, on/oli võimalik hagejal taotleda tagasi vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 2 sätestatule. 4 Kohus rahuldab hagi osaliselt.
2. Arvestades hagihinda lahendas kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab maakohus poolte menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus rahuldab hagi 72% ulatuses, seega 72% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. 28% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5