1-17-11749/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11749 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kalle Luige vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kalle Luik, isikukood 37603265219, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 30.10.2017 ja lõpp 22.11.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.11.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Kalle Luik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kalle Luigele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 29.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11749 tunnistati Kalle Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (enne 21.09.2017 toime pandud episoodid) ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 21.09.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning kohus mõistis Kalle Luigele liitkaristuseks 9 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Kalle Luik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (pärast 21.09.2017 toime pandud episoodid) ning karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 23 päeva vangistust. Kohus luges Kalle Luige karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 30.10.
2. Kohtuotsus jõustus 14.06.
3. 1 Viru Vangla esitas 05.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Luige vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Kalle Luige enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Kalle Luige tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Kalle Luige ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 20.11.2018 kohtuistungil avaldas Kalle Luik, et ta tahaks koju saada. Ta kavatseb tööle minna xxxx ligidale xxxx mõisa, et saaks pere toetada. Sotsiaaltöötaja sõnul ei ole ta ametlikult pere toetanud, kuid ta ikka toetas oma pere. Kalle Luik selgitab, et ta ei kavatse enam narkootikume tarbida. Ta ei tea miks ta ütles sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, et hakkab peale vabanemist narkootikume tarvitama. Ta on valmis täitma vabanemisega kaasnevaid kohustusi. Kalle Luik leiab, et vangla on teda muutnud. Ta on piisvalt vana (42-aastane). Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalle Luik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikut ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ning ta on läbinud individuaalse täitmiskava raames sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Kalle Luige näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava varasem elukäik kinnitab kohtule, et isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt ning temalt võib suure tõenäosusega oodata uusi õigusrikkumisi ka tulevikus. Kalle Luigele anti Pärnu Maakohtu 21.09.2017 otsusega võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid karistus ei avaldanud isikule soovitud mõju, sest isik pani katseaja esimesel kuul toime juba uued vargused. Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest vangla materjalidest nähtuvalt on isik varasemalt kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid rikkunud. Kalle Luige varasem elukäik ning arvukad süüteod ilmestavad, et isikul on kujunenud välja kuritegelikud käitumismustrid ning tingimuslik karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole piisav, et hoida isikut ära uusi süütegusid toime panemast. Kuivõrd isik kannab vanglas karistust juba kaheksandat korda, siis puudub kohtul ka veendumus, et käesolevaks ajaks kantud vanglakaristus on avaldanud süüdimõistetule soovitud mõju. Kalle Luigel on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et Kalle Luik saaks enda sõnul ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle Idavere mõisa. Vaatamata Kalle Luige kohtuistungil antud selgitustele töökoha olemasolu kohta ei nähtu kinnipeetava iseloomustusest garanteeritud vabanemisjärgse töökoha olemasolu. Kui võtta arvesse, et isik on kuritegusid pannud toime 2 rahalise kasu saamise eesmärgil ja tal on suuri raskusi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega, siis ei ole garanteeritud töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded (võlgnevusi umbes 20 000 eurot ning maksmata haginõudeid umbes 2000 eurot) ning asjaolu, et Kalle Luigel puudub vabaduses toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Kohtu hinnangul võib garanteeritud töökoha puudumine, rahaliste nõuete kogusumma ning toetavate lähedaste puudumine viia isiku selleni, et isik asub majanduslike raskuste korral taaskord varavastaseid kuritegusid toime panema. Uute kuritegude toimepanemist võib Kalle Luige puhul lisaks soodustada ka alkoholi kuritarvitamine, sest Kalle Luige viimased kuriteod on valdavalt olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega ning alkoholi varastamisega. Kalle Luik on vangistuses läbinud küll sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga (isik ei tea kuidas alkoholist loobuda), kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholist loobuda. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole kohus piisavalt veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik Kalle Luige käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kalle Luige vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3