← Eesti

2-18-2695/18

Obsah (13)§ 162§146§ 123§ 147§ 148§ 150§ 66§ 651§ 65§ 153§ 81§ 163§ 165

Tsiviilasi 2-18-2695 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Evevli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Kiilvand Arendus OÜ (p

§ 162

lg 2 p 1 ja p 4) Võlgnikule kuulus 12 korteriomandit korterelamus aadressil XXX, Tõrva vald, Valgamaa (katastritunnus XXX; sihtotstarve: elamumaa 100%, pindala 4823 m2), kinnistusraamatu registriosa nr. XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Korterelamu hoone on täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatu. Kõik korteriomandid müüdi kogumis elektroonilisel enampakkumisel Agro Ehitus OÜ-le (registrikood 12780954) 3000 euro eest. Pankrotimenetluses on laekunud 3000 eurot. 2/9 Tsiviilasi 2-18-2695 Andmed

§146

nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 2 ja 9) Vara välistamise

§ 123alusel tagajärgedest tulenevad nõudeid ei ole.

Tagasivõitmise tagajärgedest

§ 146

alusel tulenevaid nõudeid antud menetluses ei ole esitatud, taotletud ega makstud. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele

§ 147alusel ei ole.

Massikohustused (

§ 148

) ja pankrotimenetluse kulud (

§ 150). Tartu Maakohtu 6.04.2018.a.

määruse alusel on välja makstud ajutise halduri tasu 1 197 eurot ja kulud 114 eurot. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud (koos käbemaksuga) on järgmised: sõidukulud (Tartu-Valga-Tartu, 2 x 89 km x 0,3 eurot; Tartu-Riidaja-Tartu, 2 x 68 km x 0,3 eurot) 94,20 eurot, bürooteenused 288 eurot, raamatupidamisteenus 240 eurot, pangateenused 3,68 eurot. Bürooteenused hõlmavad bürooruumide- ja tehnika kasutamist, kulumaterjale, sideteenuseid seoses pankrotimenetluse läbiviimisega. Pankrotimenetluse kulude kandmist pankrotivara arvel reguleerivad

§ 146

, mille lg 1 p 4 järgi on pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks mh pankrotimenetluse kulud, ja

§ 150

lg 1 p 5, mille kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh ka halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ka

§ 66

lg 1 esimese lause järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Seega on pankrotimenetluse kuludeks ka mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (Riigikohtu 23.03.2016.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-12-16). Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivara hulka laekunud 3 000 eurot. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Seega on seadusejärgne pankrotihalduri tasu alammäär 600 eurot (20% 3000 eurost), millele lisandub käibemaks 120 eurot tulenevalt

§ 65lg.

11, kokku 720 eurot. Haldur palub määrata tasu 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot) Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146

) on järgmised: ajutise halduri kulutused 114,00 ajutise tasu 1 197,00 bürooteenused 288,00 sõidukulud 94,20 raamatupidamisteenus 240,00 pangateenused 3,68 pankrotihalduri tasu 600,00 käibemaks pankrotihalduri tasult 120,00 kokku 2 656,88 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Osaühingu Kiilvand Arendus (pankrotis) pankrotimenetluses on teises rahuldamisjärgus (

§ 153

lg 1 p 2) tehtud võlausaldajatele jaotise alusel väljamakseid alljärgnevalt: 3/9 Tsiviilasi 2-18-2695 võlausaldaja Eesti Vabariik PRIA kaudu Eesti Vabariik MTA kaudu Eesti Energia AS Elektrum Eesti OÜ kokku tunnustatud nõue eurodes 61 716,57 jaotise % väljamakse eurodes 91,28 313,20 5 565,41 8,23 28,24 101,88 227,51 67 611,37 0,15 0,34 100,00 0,51 1,17 343,12 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Käesolevas pankrotimenetluses pandiesemeid ei olnud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata pankrotivara.

Võlgnikul ei ole teistelt isikutelt vara saada. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi järgmiselt: 1) Pankrotiteate koostamine, võlausaldajate e-posti aadresside väljaselgitamine ja pankrotiteate edastamine võlausaldajatele; 2) Võlgniku arvelduskontode kasutamise õiguse ja internetipanga vormistamine; 3) Ettekande ja pankrotivara nimekirja, taotluse ja võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli koostamine ja esitamine kohtule; 4) 24.04.2018.a. võlausaldajate esimene üldkoosolek Tartu Maakohtu Võru kohtumajas; 5) Võlausaldajate nõudeavalduse registreerimine, kontrollimine; 6) PRIA-s taotluse nr XXX toimikuga tutvumine; üürileandja vastu võimalike nõuete õiguslik analüüs 7) Võlgnikuga suhtlemine, võlgnikule järelepärimiste tegemine ja dokumentide ning andmete nõudmine; 8) Teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosolek 6.09.2018, protokolli koostamine; 9) Teate avaldamine, 12.10.2018 jaotusettepanku koostamine ja esitamine kohtule; 10) Pankrotivara müügi korraldamine; suhtlemine ostuhuvilistega; 11) Teate avaldamine, 15.05.2018 võlausaldajate üldkoosolek, protokolli koostamine; 12) Teate avaldamine, 14.06.2018 võlausaldajate üldkoosolek, protokolli koostamine; 13) Teate avaldamine, 13.08.2018 võlausaldajate üldkoosolek, protokolli koostamine; 14) Teate avaldamine, 30.11.2018 võlausaldajate üldkoosolek, protokolli koostamine; 15) Võlausaldajatele jaotiste väljamaksmine; 16) Lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele tutvumiseks. 4/9 Tsiviilasi 2-18-2695 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg.

2 p. 7) võlausaldaja Eesti Vabariik PRIA kaudu Eesti Vabariik MTA kaudu Eesti Energia AS Elektrum Eesti OÜ kokku 91,28 väljamakse eurodes 313,20 saamata nõue eurodes 61 403,37 5 565,41 8,23 28,24 5 537,17 101,88 0,15 0,51 101,37 227,51 0,34 1,17 226,34 67 611,37 100,00 343,12 67 268,25 tunnustatud nõue eurodes 61 716,57 jaotise % Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud.

Pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg.

2 p. 9) Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikke kulutusi on käsitletud lõpparuande punktis 2.4. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162

lg 2 p 10) ning maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Võlgnik võttis lepingu alusel kasutusele Pille Anierile kuuluva Tõrvas, Kevade tn. 10 asuva hoone ja alustas

  1. aasta
  2. kvartalis projektiga, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida hoone aadressil Kevade tn.10, Tõrvas ja alustada selles tegevust terviseja iluteenuste valdkonnas. Projekti rahastamiseks esitati taotlus Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA). Osaühingule Kiilvand Arendus (taotluse viitenumber XXX) määrati Põllumajandusministri 12.03.2008.a. määruse nr. 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel toetus kehateraapia ja tervisesalongi rajamiseks ja sisustusseadmete ostmiseks summas 94 088,99 eurot (PRIA otsus nr. XXX 03.05.2010). Hoone rekonstrueerimiseks ja salongi rajamiseks tegi võlgnik kulutusi üle 130 tuhande euro. PRIA poolt on võlgnikule välja makstud kokku 65 530,43 eurot. Viimane väljamakse tehti 13.06.
  3. Ehitustööd lõpetati
  4. aasta aprillis. Ilu- ja terviseteenuste pakkumisega oli osaühingul kavas alustada
  5. aasta teisest poolest. Võlgniku väitel ei õnnestunud uue põhitegevusega alustada sobiva teenusepakkuja leidmata jäämise tõttu. Pille Anieriga sõlmitud üürileping lõppes 2012.a. Alates 06.01.2012 oli kinnisasja omanik Sirje Luther. 04.01.2012 sõlmiti rendileping, millega Sirje Luther andis võlgnikule kasutada Tõrva linnas, Kevade tn. 10 asuva hoonestatud kinnisasja kuni 04.01.2024.a. Rendilepingu punktis 1.
  6. on kokku lepitud, et kui renditud vara rendileandja loal parendatakse, on lepingu lõppemisel või lõpetamisel rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Rendilepingu punktist 3.
  7. nähtub, et 5/9 Tsiviilasi 2-18-2695 kinnistu anti rendile tasuta. Alates 12.11.2013 on kinnisasja omanik Mäe & Vennad osaühing (registrikood 11268473). 05.01.2018 ütles üürileandja võlgnikuga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles alates 06.03.2018 võlgniku kohustuste rikkumise tõttu. VÕS § 286 lõike 1 kohaselt võib üürnik nõuda mõistlikku hüvitist, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. VÕS § 286 lg-s 1 sätestatud üürniku nõude eeldused on järgmised: 1) üürnik on üürilepingu eseme suhtes teinud muudatusi või parendusi; 2) muudatused või parendused on tehtud üürileandja nõusolekul; 3) üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on üürniku tehtud muudatuste või parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud. Seega peab pankrotihaldur üürileandja vastu nõude maksmapanekul tõendama, millised parendused ja muudatused võlgnik tegi, samuti seda, et konkreetsete parenduste või muudatuste tegemiseks oli võlgnikul üürileandja vastavas vormis nõusolek ning et üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on konkreetsete muudatuste või parenduste tõttu suurem. VÕS § 286 lg 1 kohase hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, kas asja väärtus on üürilepingu lõppedes muudatuste või parenduste tõttu suurenenud. Võlgnikul on üürnikuna õigus nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mis tõstsid üürieseme väärtust (vt RKTKo nr 3-2-1-21-08, p 13). Asja väärtuse suurendamist tuleb hinnata lepingu lõppemise seisuga. Olukorras, kus võlgniku tehtud muudatused või parendused asja väärtust ei suurenda või parenduste ja muudatuste väärtus on üürilepingu lõppemise hetkeks juba vähenenud nullini, ei saa võlgniku nõuet VÕS § 286 lg 1 alusel rahuldada. Samuti tuleb hüvitise nõudmise võimalikkuse ja selle suuruse hindamisel aluseks võtta see, kas ja kui palju on muudatused üürileandjale väärt. Asjaolu, et võlgnik on kinnistule teinud parendusi, ei tähenda automaatselt kinnistu väärtuse suurenemist. Samuti ei saa kinnistu väärtuse suurenemist VÕS § 286 lg 1 mõttes eeldada, vaid see tuleb kindlaks teha. Selleks, et selgitada, kas ja kui palju suurenes Tõrva linnas Kevade tn. 10 asuva kinnisasja väärtus pankrotivõlgniku tehtud tööde tõttu ning kas ja kui palju on muudatused üürileandjale väärt, tulnuks tellida kinnisasja väärtuste hindamine pädevalt kinnisvara hindajalt. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks võlgnikul rahalised vahendid puudusid. Seega oli võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad nõustuvad finantseerima vastavaid kulusid. Pankrotihaldur kutsus 15.05.2018, 14.06.2018 ja 13.08.20018 kokku osaühingu Kiilvand Arendus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekut järgmise päevakorraga: 1) pankrotihalduri ettekanne; 2) Tõrva linn, Kevade tn. 10 hoonele tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamise otsustamine; 3) Tõrva linn, Kevade tn. 10 asuva kinnisasja väärtuste selgitamiseks hindamise tellimine ja selle finantseerimine; 4) kohtusse hagi esitamine Tõrva linn, Kevade tn. 10 hoonele tehtud kulutuste hüvitamise nõudes ja kohtumenetluse rahastamine (riigilõiv, tagatis, õigusabi jmt). Koosolekutele ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

§ 81lg.

1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuna koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat, siis oli võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimetu ega saanud otsustada päevakorras ettenähtud küsimusi. AS Pindi Kinnisvara hindajate Ott Kraudi ja Ergo Mõttuse 19.12.2006.a. hinnangu kohaselt oli Kevade 10 Tõrva kinnisasja väärtus 2006.a. 990 000 krooni (63 272,53 6/9 Tsiviilasi 2-18-2695 eurot). Eelnimetatud hinnangust nähtub, et 1405 m2 maatükil asub 1920-1930 ehitatud 111,5 m2 suletud netopinnaga heas seisukorras kontorihoone, millest ca pool on renoveeritud ja teine osa lõppviimistluseta. Muinsuskaitseamet kehtestas hoone renoveerimiseks eritingimused. 2007 on kantud kinnistusraamatusse hüpoteek summas 1 324 000 krooni. Kinnisasja koormab hüpoteek summas 1 324 000 krooni (84 619 eurot), mis tagab Pille Anieri ja AS SEB Panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. 12.11.2013 seisuga olid Pille Anieri kohustused panga ees 82 348,89 eurot. 12.11.2013 on kinnisasi koormatud teise hüpoteegiga summas 20 000 eurot Sirje Lutheri kasuks. Internetiportaalist kv.ee ilmneb, et pärast 2013 on omanik soovinud kinnisasja müüa hinnaga 85 000 eurot. Ka võlgnik on kinnitanud haldurile, et omanik püüdis 1,5 aastat tulutult kinnisasja müüa hinnaga 85 000 eurot. Reaalse ostupakkumise tegi väidetavalt kohalik kinnisvaraarendaja hinnaga 67 000 eurot. Arvestades kinnisasja asukohta (kaugel tõmbekeskustest, elanikkonna vähene maksevõime, piiratud äri- ja tootmiskeskkond) ei ole pankrotihalduri hinnangul välistatud, et pankrotivõlgniku tehtud parenduste tõttu kinnisasja turuväärtus üldse ei suurenenud või suurenes väga vähe. Kuna kinnisvara hindamist ei ole läbi viidud, siis pole teada, kas üldse ja kui palju suurendasid võlgniku tehtud parendused kinnisasja turuväärtust ning kas on tegemist olulise väärtuse suurenemisega. Kuna võlgnik pidi lepingu alusel kasutama kinnisasja kuni 2024.aastani, siis vähemalt osaliselt olid parendused tehtud võlgniku huvides. Võlgniku poolt kinnisasja tasuta kasutamine tõstatab küsimuse, kas VÕS § 286 on üldse käesolevas vaidluses kohaldatav. Olukorras, kus kinnisasi on koormatud hüpoteekidega ning üürileandjal muud vara või olulist majandustegevust ei ole, peab arvestama ka sellega, et positiivne kohtuotsus ei pruugi olla reaalselt täidetav. Pankrotihalduri hinnangul olnuks tegemist äärmiselt keerulise õigusliku ning ehitusalase vaidlusega, mille pidamise kulud on märkimisväärsed ning tulemust keeruline prognoosida. Kohtuvaidlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi selle suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Samas ei saa haldur tagada, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtuvaidluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega oleksid võlausaldajad võtnud pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Pankrotihaldur ei saa üheselt väita, et hagi esitamine Tõrva linnas Kevade tn. 10 kinnisasja omaniku vastu ja kohtuvaidluse pidamine oleks olnud kohtus edukas. Vastavalt

§-le 162 lg. 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384) ega raske juhtimisviga. Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas võlgniku suutmatus täita PRIA nõudeid ja osutada nõutud teenuseid, mis tõi kaasa toetuse tagastamise nõude PRIA poolt. Pankrotihaldur avaldas 25.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate üldkoosoleku teate ja kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku 30.11.2018 algusega kl. 10:00. Osaühingu Kiilvand Arendus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) pankrotihalduri ettekanne pankrotimenetluse kohta; 2) jaotise alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemise otsustamine; 3) pankrotimenetluse 7/9 Tsiviilasi 2-18-2695 lõpetamise otsustamine; 4) pankrotihalduri vajalike kulutuste kinnitamine ja kohtule ettepaneku tegemine pankrotihalduri tasu osas. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.

§ 81lg.

1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuna koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat, siis oli võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimetu ega saanud otsustada päevakorras ettenähtud küsimusi. KOHTU SEISUKOHT

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Pankrotihaldur on esitanud OÜ Kiilvand Arendus (pankrotis) lõppbilansi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on OÜ Kiilvand Arendus (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

Vastavalt

§ 165

lg-le 3 tuleb Anne Tammer pärast OÜ Kiilvand Arendus (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. ÄS § 58 lg 1 p 5 ja halduri taotluse alusel tuleb määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Sirje Kask (ik XXX, e-post marjatalu@gmail.com).

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 3 000 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul määrata halduritasuks 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot. Haldur palub mõista summa büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 651

lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivara suurusest. Pankrotivara suurus on 3 000 eurot, millest 20% on 600 eurot. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud raha, pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskust, tuleb pankrotihaldurile määrata tasu summas 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste 8/9 Tsiviilasi 2-18-2695 täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Pankrotihaldur Anne Tammer palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 625,88 eurot. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Anne Tammeri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 625,88 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. /digitaalselt allkirjastatud/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 9/9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.