Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:
lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Juri Popovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud kokku 465,00 eurot, so sundraha 375,00 eurot ning kaitsjatasu 90,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 38,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Juri Popov, 1-18-8934, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 7. Asitõend: - CD plaat salvestusega, mis on lisatud materjalide juurde-
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 28.11.2018.a. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Juri Popov ile on esitatud süüdistus selles, et tema 05.11.2018 kella 04.00 ajal aadressil Harjumaa x kasutas füüsilist vägivalda oma endise x M P suhtes ja nimelt lõi rusikaga vähemalt kolmel korral näo piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustusi – üla- ja alahuule paistetus, verejooks huultest ja suust, vasakul põsel punetus ja paistetus, paremal lõualuu piirkonnas paistetus. Seega Juri Popov pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisele, lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Kohtu seisukoht: Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: kannatanu M P ütlused (t.lk 1-3;4-7); isiku läbivaatusprotokoll ning sinna juurde lisatud fottabelid (t.lk 9-12; 12A-12B); asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk 15-16;17-22); kahtlustatava Juri Popovi ütlused (tlk.29-31) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Juri Popovile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid haakuvad, kahtlustatava selgitused ei ole usutavad. Prokurör taotles kohtuvaidluses järgmist: 1) Juri Popovi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistamist vangistusega 1 aastat ja 6 kuud; 2)
S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja (2 päeva) maha arvestamist; 4) KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kandmisele kuuluva 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist ja süüdistatava suhtes 2 aasta pikkuse katseaja kohaldamist; 5) Määrata süüdistatavale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi; 6) Kannatanu esitatud lähenemiskeelu taotluse rahuldamist. Süüdistatava seisukoht: Juri Popov selgitas istungil, et süüdistus on arusaadav ja ta tunnistab oma süüd. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste ja lühimenetluse juurde. Juri Popov avaldas, et tal ei ole kuskile minna, sotsiaalosakond lubas korteri anda. Ta saab pensioni ja sotsiaalabi ning on ennast töötuna arvele võtnud. Kannatanuga on ta üle 30 aasta koos elanud, selliseid probleeme neil enne olnud ei ole. Ta ei tahtnud vägivalda kasutada, juhtus nii. Süüdistatav lubas edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et tõendid on lubatavad ning märkis, et tema kaitsealune ennast tegelikult süüdi ei tunnista. Kriminaalasjas on tõendiks ainult kannatanu ja süüdistatava ütlused. Kannatanu ülused ei ole järjepidevad. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kes vägivalda alustas. Kaitsja taotles kohtuvaidluses järgmist: 1) Juri Popovi õigeks mõistmist. 2) Kaitsja esitas alternatiivselt taotluse karistada Juri Popovi süüdimõistmise korral 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra. Vähendatud vangistuse hulka lugeda Juri Popovi eelvangistuses viibitud aeg. 3) KarS § 74 alusel jätta kandmisele kuuluva 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist ja kaitsealuse suhtes 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kohaldamist; 4) menetluskulude ajatamist 1 aastaks. Kohtu seisukoht:
lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;
S § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Juri Popov on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (tlk 29-31) selle kohta, et kannatanu muutus armukadedaks ning tuli talle kallale. Süüdistatav möönis, et ta võis kähmluse käigus kannatanut lüüa, kuid tegi seda enese kaitseks ning selliseid vigastusi nagu kannatanul tuvastati ta kindlasti ei tekitanud. Kohtuistungil võttis Juri Popov süü omaks. Kannatanu M P on andnud ütlusi (tlk 1-3, 4-7) selle kohta, et ta tarvitas 05.11.2018 koos endise x Juri Popoviga alkoholi. Nad on süüdistatavaga lahutatud, kuid Juri Popov on elanud tema korteris. Ta nägi Juri Popovi telefonis sõnumit ja selgus, et eksxl on uus naine. Ta palus süüdistataval asjad kokku pakkida ja korterist lahkuda, kuid Juri Popov ei teinud sellest välja ja hakkas teda solvama. Süüdistatav viskas ta kella 03:00 korterist välja ja ta kutsus politsei. Politsei lahkus ja siis lõi Juri Popov talle voodis vähemalt kolmel korral rusikaga vastu nägu. Löökide tagajärjel olid ta suu üla-ja alahuul katki, veri jooksis. Teadvust ta ei kaotanud, kuid ta tundis füüsilist valu. Ta tundis valu ka pealaes, seega võis ta saada löögi ka pähe. Eksx ähvardas teda ning karjus, et ei lahku korterist, kuna see on tema oma. Vigastusi ta arsti juures fikseerimas ei käinud, sest tal on paha olla, pea ja nägu valutavad. Kannatanu avaldas, et taotleb lähenemiskeelu kohaldamist, sest kardab oma elu ja tervise pärast. Isiku läbivaatusprotokolli ning sinna juurde lisatud fototabelitest (t.lk 9-12, 12A-12B) järgi vaadeldi 05.11.2018 kannatanu M P kehavigastusi. Vaatlusega fikseeriti, et kannatanul oli vaatluse hetkel ülaja alahuul paistes, vasak põsk paistes ja punetav ning parema näo pool lõua piirkonnas paistes. Kannatanu paremal pool suunurgas oli vaatluse hetkel verd. Asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 15-16) järgi vaadeldi helifaili, mis sisaldas 05.11.2018 kella 04.13.15 paiku häirekeskuse/politsei hädanumbrile 112 laekunud kõnet telefoninumbrilt x. Vaatlusega tuvastati, et häirekeskusesse helistas P tn. 1x elanik L K T . Teataja sõnul on tema trepikojas perevägivallajuhtum – mees on naise välja visanud, naine nutab, karjub ja taob vastu ust. Teataja palub politseipatrulli appi ja selgitab, et ei julge ise minna vaatama, sest meesterahvas on tema teada vägivaldne. Asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 17-23) järgi vaadeldi helifaili, mis sisaldas 05.11.2018 kell 02.58.57 ja kell 04.33.24 häirekeskuse/politsei hädanumbrile 112 laekunud kõnesid telefoninumbrilt x. Vaatlusega tuvastati, et helistajaks oli kannatanu M P. Esimeses kõnes teatab kannatanu häirekeskusele, et eksmees viskas ta korterist välja, tegemist on talle kuuluva korteriga, see ei ole mehe oma. Kannatanu selgitas, et mehe nimi on Juri Popov ja ta lubas mehel oma korteris elada. Häirekeskus saadab kannatanu nimetatud aadressile P x politsei. Teises kõnes palub kannatanu abi aadressile P x ja teatab, et ta on läbi pekstud ja üleni verine. Kannatanu sõnul on tal nägu katki, mees peksab teda rusikatega. Kannatanu avaldab, et kardab meest ja tal valutab lõug ning tal on väga valus. Kohus ei nõustu Juri Popovi kaitsjaga selles, et kannatanu ütlused ei ole järjepidevad. Kohus leiab, et kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb vältimatult arvestada sellega, et M P oli tarvitanud alkoholi ning toimunust šokis, kuid kohtu jaoks ei muuda need tegurid kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Kannatanu ja süüdistatava ütlused riimuvad selles, et nad tarvitasid 05.11.2018 koos alkoholi ning neil tekkis konflikt. Süüdistatav möönis, et võis kannatanut lüüa, kuid õigustab löömist enesekaitsega ning on seisukohal, et ta ei saanud selliseid kehavigastusi tekitada. Kohus märgib, et M P ütluste usaldusväärsust toetavad häirekeskusesse tehtud kõnede salvestused. Kannatanu kirjeldab ütlustes situatsiooni lihtsustatult nii, et esmalt viskas eksx ta kodust välja, siis tuli politsei ja peale politsei lahkumist tuli mees talle kallale. Fakti, et süüdistatav viskas kannatanu öösel korterist välja, kirjeldab kannatanu häirekeskusesse 02.58.57 tehtud kõnes. Ajaliselt järgmise kõne – kell 04.13.15 teeb häirekeskusesse kannatanu ja süüdistatava naaber, kes helistab seetõttu, et 5 trepikojas on kuulda naise nuttu ja karjumist. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav ei tulnud talle kallale kohe vaid tegi seda ca 30min peale politsei lahkumist. Märkimist väärib fakt, et peale kannatanu esimest kõnet võttis patrulli saabumine ilmselt veidi aega, samuti läks patrullil kannatanu ja süüdistatava elukohas olukorra selgitamisele ja rahustamisele teatud aeg. Seega on kannatanu ütlused ka selles osas usaldusväärsed. Kannatanu on häirekeskusesse tehtud kõnes viidanud, et eksx peksis teda rusikatega, tal on nägu katki ja lõug valutab. Kohus märgib, et kannatanu on häirekeskusesse tehtud kõnes ja ütlustes andnud vigastuste tekkepõhjuse ning vigastatud piirkonna kohta kattuvaid ütlusi mis omakorda riimuvad kannatanu läbivaatusel tuvastatuga. Mitte ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita Juri Popovi versiooni selles, et ta lõi kannatanut enesekaitseks ja mitte nii intensiivselt. Kohus märgib, et viimases häirekeskusesse tehtud kõnes on talletatud ka Juri Popovi sõnad, süüdistatav on kannatanu suhtes agressiivse hoiakuga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et süüdistatava poolt kannatanule näo piirkona löömine tekitas M Ple füüsilist valu. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud, et Juri Popov kasutas 05.11.2018 kannatanu M P vastu füüsilist vägivalda süüdistuses näidatud ulatuses ja intensiivsusega. Kannatanu avaldas nii häirekeskusesse tehtud kõnes kui ütlustes, et süüdistatava löögid tekitasid talle valu. Isiku läbivaatuse protokollile lisatud pilte vaadates on ilmne, et kannatanu ei liialda. Juri Popovile esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule ette teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemist, mis on toime pandud lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on Juri Popov teo toime pannud lähisuhtes oleva isiku suhtes: kannatanu M P näol on tegemist isikuga, kellega ta oli abielus 27 aastat. Kuigi käesolevaks hetkeks on nad lahutatud, jagatakse endiselt ühist elukohta. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Juri Popov lõi 3-l korral kannatanu M P näo piirkonda. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma, et kannatanu võib tema tegevuse tagajärjel haiget saada. Kohtu hinnangul pani Juri Popov toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Juri Popov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 6 KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. Kohtu hinnangul ei ole Juri Popovi süü ülemääraselt suur. Vaatamata sellele, et süüdistatav lõi kannatanut rusikatega näo piirkonda, ei olnud löökide tagajärjed tõsised. Sündmuskohale ei kutsutud kiirabi, kannatanut ei hospitaliseeritud erakorralise meditsiini osakonda. Sündmuse järgselt ei pidanud kannatanu vajalikuks kohe arsti vastuvõtule pääseda. Tõenäoliselt paranevad kannatanu vigastused võrdlemisi kiiresti. Tegemist oli olmekonfliktiga mis läks teravaks ühise alkoholitarbimise käigus, kohus ei välista, et konflikti tekkimises ja võimendumises oli kannatanul oma osa. Siinkohal ei taha kohus väita, et kannatanu roll õigustaks süüdistatava vägivaldset käitumist, kuid teatud juhtudel ei suuda tüli mõlemad osapooled oma käitumist kontrollida ning sageli on selles oma osa ühiselt tarvitatud alkoholil. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Juri Popovi saab mõjutada miinimumilähedase vangistusega. Kohus ei nõustu prokuröri ja kaitsjaga selles, et Juri Popovile mõistetava karistuse saaks jätta täielikult tingimisi kohaldamata. Juri Popov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati mõisteti Juri Popov süüdi Harju Maakohtu 28.09.2017 kohtuotsuse alusel KarS §-de 199 lg 2 p 7, 9; 213 lg 2 p 1, 4 järgi ja süüdistatavat karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Juri Popovile liitkaristuseks 2 aasta 8 kuu ja 5 päeva pikkune vangistus. Süüdistatav vabastati karistuse kandmiselt 28.02.2018 ennetähtaegselt ja tema suhtes kohaldati katseaega kuni 15.09.2018. Seega pani süüdistatav uue kuriteo toime pelgalt paar kuud peale temale määratud katseaja lõppu. Eeltoodu valguses jääb kohtule täielikult arusaamatuks prokuröri karistusettepanek, mis kätkeb endas Juri Popovile mõistetava karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist. Kohus ei näe, et antud juhul oleks paslik süüdistatavat mõjutada tingimisi vangistusega. Kohtu veendumust selles, et Juri Popovi suudab mõjutada üksnes reaalne vangistus, süvendab ka asjaolu, et kannatanu sõnul on mees ka varem olnud vägivaldne. Kohus leiab, et Juri Popovi suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine.
lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.
lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.
lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka
Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht Juri Popovi puhul keskmisest kõrgem. Kannatanu on lubanud süüdistataval seni enda juures elada, kohtu arvates on kaheldav kas Juri Popovil on kuhu minna. Tõenäosus, et süüdistatav võib minna kannatanu koju, on väga suur. Ilmselgelt ei häälesta käesolev kriminaalasi ja süüdistatavale mõistetud reaalne vangistus Juri Popovi kannatanu suhtes positiivsele lainele (vt siinkohal süüdistatava võimalike hoiakute kohta asitõendi vaatlusprotokoll, mis kajastab kannatanu viimast kõnet häirekeskusesse). Kannatanu on selgitanud, et Juri Popov on alkoholijoobes varemgi agressiivseks muutunud ning tema suhtes vägivaldne olnud. Juri Popovi vägivaldsust on kinnitanud ka häirekeskusele kõne teinud kõrvaline isik (tlk. 16). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Juri Popov tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb Juri Popovile mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ja süüdistatav peab ära kandma 2 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda Juri Popovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Juri Popvi suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. Kinnipidamisasutusel lugeda karistusaja alguseks Juri Popovi kahtlustatavana kinni pidamine. Kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel tuleb tõkend tühistada. 7 Kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamises: Kannatanu esitas taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks (tlk 8). Taotluse järgi kardab kannatanu, et Juri Popov võib teda uuesti lüüa ja ta kardab oma elu ja tervise pärast. Süüdistatav seletas kohtuistungil, et kuskile mujale tal elama pole võimalik minna.
võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu kuni 3 aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Viidatud normi lg 2 järgi ei ole VÕS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Süüdistatav Juri Popov mõisteti käesoleva otsuse alusel süüdi kannatanu suhtes toime pandud isikuvastases kuriteos. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu väidetes selle kohta, et ta kardab süüdistatavat. Kannatanu selgitas, et Juri Popov on ka varem olnud tema vastu vägivaldne. Kannatanu ei ole oma taotluses lähenemiskeeldu sisustanud, kuid kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav elab tema korteris ja on aeg-ajalt alkoholi tarvitanuna agressiivne ja vägivaldne. Kohus märgib, et süüdistatava õigused ei saa lähenemiskeelu seadmisega riivatud. Asjas puudub vaidlus selles, et kannatanu elukoha näol on tegemist kannatanule kuuluva korteriga, kus ta lubas süüdistataval olla. Tõenäosus, et kindla elukohata Juri Popov üritab uuesti kannatanu juurde minna on suur, samuti on kohtu arvates üpris suur võimalus, et süüdistatav on uuesti kannatanu suhtes vägivaldne. Kohtu hinnangul tuleb kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldada. Keelata Juri Popovil läheneda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates karistuse ära kandmisest kannatanu M P elukohale aadressil P x mitte lähemale kui 100 meetrit. Lähenemiskeelu tähtaja osas märgib kohus, et see peab olema piisavalt pikk motiveerimaks süüdistatavat seadma oma elu korda, sh on süüdistataval küllaldaselt aega oma elukohaga seonduva korraldamiseks. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures-
CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb
lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.
lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on
lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 750,00 eurot.
lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd Juri Popov nõustus 8 kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. Juri Popovile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 90,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kaitsja taotles kohtus menetluskulude ajatamist. Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub menetluskulude riigi kanda jätmise alus. Juri Popov on täisealine isik, kelle puhul ei esine ühtegi objektiivset takistust töötamiseks. Samas nõustub kohus kaitsjaga ning leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb Juri Popovilt
lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud kokku 465,00 eurot, so sundraha 375,00 eurot ning kaitsjatasu 90,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 38,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „Juri Popov, 1-18-8934, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.