KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-18-91

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Mart Vesingi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mart Vesingit (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
4. Mart Vesingil esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab 2/9 sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK

1. Mart Vesingi esitas 13.06.2018 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses esitas Mart Vesingi kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 29.06.2018 määrusega kuulutati välja Mart Vesingi pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.07.
2. Jaotusettepanek kinnitati 17.10.2018 määrusega.
3. 05.10.2018 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotlused: 1) lõpetada Mart Vesingi pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu; 2) vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest; 3) kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega seoses pankrotivara arvelt kantud kulud 280 eurot; 4) määrata OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks Mart Vesingi pankrotihalduri töötasu summas 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot; 5) anda Mart Vesingile pankrotihalduri töötasu maksmiseks menetlusabi summas 456 eurot; 6) määrata, et Mart Vesingi pankrotihalduri töötasu tuleb maksta kahest allikast: 120 eurot Mart Vesingi pankrotivarast ja riigi menetlusabi arvel 456 eurot; 7) otsustada Mart Vesingi kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
4. 05.10.2018 toimus üldkoosolek, millel ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Koosolekul osales võlgnik Mart Vesingi.
5. 27.11.2018 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina 3/9 selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 17.12.
6. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE
7. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Võlgnikul puudub turuväärtusega vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik teeninud jooksvalt netotöötasu 2026,69 eurot. Sellest arvati pankrotivara hulka 400 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused pankrotimenetluse kuluna. 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 280 eurot, sealhulgas OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamine 180 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide valmistamine 53,33 eurot ning käibemaks 46,67 eurot. 2.
4. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Et võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub haldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Vastavalt

§-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel on riik valmis selliste menetluste läbiviimise eest andma tagastamatut abi kuni 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks). Haldur taotleb kohtult 16 töötunni eest 480 euro suuruse töötasu määramist (30 eurot tund). Nimetatud tasule lisandub käibemaks 96 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) – 2 tundi - kogutud teabe töötlemine, analüüs – 2 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega – 1 tund - suhtlus täitemenetluste lõpetamiseks, varem seatud arestide kustutamiseks – 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine – 1 tund - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega – 0,5 tundi - sissetuleku jaotamise kokkuleppe koostamine, läbi rääkimine, sõlmimine – 0,5 tundi - jooksva sissetuleku järelevalve, arveldused, arvepidamine – 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavalduste ja täiendustega, nende kontrollimine ja analüüs – 4 tundi - võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine – 1,5 tundi - jaotusettepaneku ja menetluse lõpparuande koostamine – 2,5 tundi 4/9 Töötasu saab katta 120 euro ulatuses võlgniku arvelduskontol oleva raha arvel. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa tasumiseks saab anda võlgnikule menetlusabi ulatuses, milles kohus peab halduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Samaaegselt käesoleva aruandega on kohtule esitatud ka jaotusettepanek, et usaldusisikule oleks tagatud

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete tegemise alus.

Enne pankrotimenetluse lõpetamist ei tehta väljamakseid jaotiste katteks. 4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162

lg 2 p 1 ja p 4) Mart Vesingi pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastab haldur osaliselt ka käesolevas aruandes. Üldistavalt võib öelda, et võlgniku kohustuste summa on juba aastaid olnud suurem tema vara (sisuliselt üksnes tulu teenimise võime) väärtusest. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosolekuid, koostasin ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 12 võlausaldaja nõuded summas 30 315,54 eurot. Võlgniku võlausaldajate ringi ning iga võlausaldaja põhjendatud nõude väljaselgitamine oli suhteliselt aeganõudev. Võlgnik on juba aastaid võtnud laene üsna paljudelt isikutelt ja väga paljude erinevate lepingute alusel. Võlgnik kasutas uusi laene juba olemasolevate laenude ja nendega seotud kõrvalkohustuste tasumiseks, kuid sellise teguviisi tulemusena laenude kogumaht suurenes pidevalt. Tingituna võlasuhete rohkusest oli võlgnik tema pankroti väljakuulutamise hetkeks kaotanud täpse ülevaate oma kohustustest. Paraku oli nii mõnelgi võlausaldajal samuti raskusi oma väidetava nõude kujunemise selgitamisel ning pankrotihalduril tuli pidada võlausaldajatega dialoogi nõuete põhjendatud ulatuse kontrollimiseks. Selle töö tulemusena õnnestus nõuete kaitsmise koosoleku ajaks kohustuste kujunemist puudutavad küsitavused kõrvaldada. Osad nõuded said võlausaldajate endi poolt korrigeeritud ning halduril puudus vajadus esitada nõuete kaitsmise koosolekul nõuetele vastuväiteid. 5/9 6.
2. Haldur sõlmis võlgnikuga kokkuleppe, et ta eraldab igakuiselt pankrotivarasse 100 eurot ka juhul, kui TMS § 132 sätestatu ei võimalda tema jooksvast sissetulekust nii suurt summat kinni pidada. Selle kokkuleppe alusel tasus võlgnik jooksvast sissetulekust pankrotivara hulka ehk arvelduskontole nr XXX kokku 400 eurot. 6.
3. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153

lg 1 p 2): Rahuldamata nõude Jrk Võlausaldaja summa eurodes 1 Coop Finants AS 2 171,21 € 2 Placet Group OÜ 1 546,88 € 3 SEB Pank AS 547,29 € 4 IPF Digital Estonia OÜ 2 761,88 € 5 OK Incure OÜ 5 477,88 € 6 PlusPlus Capital AS 755,03 € 7 BB Finance OÜ 2 705,34 € 8 Koduliising OÜ 1 281,00 € 9 OK Incure OÜ 1 433,03 € 10 Bigbank AS 1 626,27 € 11 Bondora Servicer OÜ 8 635,73 € 12 Era Liisingu Inkassoteenused AS 1 374,00 € Kokku 30 315,54 € 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Mart Vesingi pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163

lg 5) Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud tema varaliste suhete sfääris toimunud üks erakordne sündmus või tehing, mis oleks võlgniku muidu tasakaalus eelarve tasakaalust välja viinud. Võlgniku makseraskused kujunesid sarnaselt paljude teiste isikute makseraskustega. Võlgniku igapäevase eluga seoses kaasnesid kulutused, mille summa ületas jooksva tulu summat. Võlgnik otsustas katta osa jooksvatest kuludest krediidi arvel. Nii nagu teisedki sama valiku langetanud, koges ka võlgnik selle vältimatut tagajärge – kulude mahu suurenemist. Pingelise eelarve olukorras ei ole selle probleemi lahendamiseks häid võimalusi. Saab kas piirata tarbimist või võtta uusi laene. Võlgnik valis teise tee, mis viis lõpuks äratundmiseni, et kõiki kohustusi on võimatu nõuetekohaselt täita. Paljud enne võlgnikku maksejõuetuks muutunud isikud on samuti uskunud, et laenamine on sobiv abinõu oma majanduslike probleemide lahendamiseks või elustandardi parandamiseks. Ka võlgniku laenamine näib olevat ajendatud mõistlikult põhjendamata usust, et tema maksevõime on laenu tagastamise ajal parem kui laenu võtmise ajal. Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seetõttu ei väida haldur, et võlgniku käitumist võiks käsitada erakordsena või et võlgniku tegevus raha laenamisel ja järelmaksuga tarbimisel oleks 6/9 käsitatav kuriteona. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks. Kokkuvõtlikult leiab haldur, et võlgnik ei muutunud maksejõuetuks kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveana käsitatava teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liiga kergekäeline krediidi kasutamine. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 5.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et Mart Vesingi varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 27.11.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mart Vesingi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 17.12.
2. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 7.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 8. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli liiga kergekäeline krediidi kasutamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

9. Vastavalt

§ 165

lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 10.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 11.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

1. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, kokku 576 eurot. Pankrotimenetluses on halduril olnud töötunde
2. Pankrotihalduri tunnitasuks on 30 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada pankrotihalduri taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista 100 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 20 eurot, pankrotivara arvel ning 380 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 76 eurot, riigi vahenditest ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks 280 eurot. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajaliku ja põhjendatud kulu 280 eurot. 7/9 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 13.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 14.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 15.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

1. Mart Vesingi (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 17.07.
2. Mart Vesingi esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 13.06.
3. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule

§ 158lg 1 ja 4 teatise ja aruande 05.10.2018.

17. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mart Vesingi kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

19.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 20. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et Mart Vesingi täidab ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule 05.10.2018 kinnituse, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mart Vesingit ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Mart Vesingit esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mart Vesingi tööandjale) teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173

lõikes 3 nimetatud tulust (Mart Vesingi töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid 8/9 arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mart Vesingi kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9/9