1-18-9253/6

(18231700214)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Sergei Kostritsõn süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triinu Olev Süüdistatav Kaitsja Sergei Kostritsõn - isikukood 35712020073, viibib kinnipidamisasutuses, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei Kostritsõn KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 22.05.2018.a Harju maakohtu poolt mõistetud raskema karistusega 3 aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 12.02.2018.a. Välja mõista Sergei Kostritsõnilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 420 eurot ja ekspertiisi kulu 599 eurot riigituludesse. Kohustada Sergei Kostritsõni tasuma väljamõistetud kaitsjatasu ja ekspertiisikulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 84.92 eurot. Kaitsjatasu ja ekspertiisikulud tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumber saadetakse kinnipidamisasutusse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergei Kostritsõn, kriminaalasi 1-18-9253, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu 171 eurot riigi kanda. Välja mõista Sergei Kostritsõnilt kannatanu M A (x Swedbank AS) kasuks 2 352 eurot. Asitõendid Jalatsijälgede fragmentide tõmmiskiled (Rahumäe tee 6) - hävitada Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Sergei Kostritsõn`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati 27.04.2015 Harju Maakohtu otsusega nr 1-15-3076 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 01.02.2018 ajavahemikul kella 16.00 kuni kell 18.00 tungis maja ukse lahtimurmise teel sisse Harjumaal, x asuvasse M A`ile kuuluvasse eramajja ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M A`ile kuuluvat vara kokku väärtuses 2352 eurot: rahakott Craftory väärtusega 91 eurot; sularaha 375 eurot; väärtuseta vana rahakott; kaks sõiduki registreerimistunnistust – Audi x ja Harley Davidson x, taastamisväärtusega 10 eurot üks, kokku 20 eurot; juhiluba kannatanu nimele, taastamisväärtusega 6 eurot; käekell Omega Constallation väärtusega 1500 eurot; kaks meeste parfüümi: Yves Saint Laurent väärtusega 50 eurot ja Hugo Boss väärtusega 50 eurot; Zippo välgumihkel Harley Davidsoni tasku sees väärtusega 50 eurot; sõiduauto Audi (reg.nr x) teine võti väärtusega 200 eurot, väärtuseta vana kuuldeaparaat, Samsungi laadija väärtusega 10 eurot. Seega oma sellise tegevusega Sergei Kostritsõn isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Sergei Kostritsõni, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.11.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sergei Kostritsõni süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega kolm

(5)kuud. Kuivõrd Sergei Kostritsõn pani temale etteheidetava kuriteo toime enne Harju Maakohtu 22.05.2018.a otsuse nr 1-18-2793 kuulutamist, siis tuleb mõista talle liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 1 sätetele lugedes KarS § 64 lg 1 alusel, s.o lugedes temale käesolevas kriminaalasjas KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus kaetuks raskema, s.o temale Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-2793 mõistetud karistusega 4 aasta ja 6 kuud vangistust, mida on vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendatud 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 lg-le 2 lugeda eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus liitkaristusest maha, s.o arvata maha Sergei Kostritsõn´le mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest ära kantud vangistus 9 kuud ja 18 päeva, s.o alates 12.02.2018.a kuni 29.11.2018.a (käesoleva kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga). Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetud asjad hävitatakse Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid jalatsijälgede fragmendid (Rahumäe tee 6) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 420 eurot ja ekspertiisikulud 599 eurot riigituludesse. Kuivõrd Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega nr 1-18-2793 on Sergei Kostritsõnilt sundraha summas 750 eurot välja mõistetud, siis käesoleva otsusega sundraha välja ei mõisteta. Ekspertiisi kulu summas 171 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA) ning jäljeekspertiisi tulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele, tuvastatud on jalatsi ja jälje kokkulangevus, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad Sergei Kostritsõnilt vastavalt Riigikohtu lahendis 3-1-1120-12 toodud seisukohtadele väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus j uhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik