← Eesti

3-18-1885/12

Obsah (5)§ 44§ 121§ 249§ 108§ 178

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-1885 Haldusasi Solar Light OÜ kaebus Konkurentsiameti 01.10.20

§ 44lg 1 kohaselt võib kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

Kui haldusakt ei riku kaebaja õigusi, võib kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

Konkurentsiameti 01.10.2018 otsusega nr 7-3/2018-117 ei piirata kaebaja seniseid õiguseid. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema kasutatavates pakettides VMA1 ja VMA2 jäävad läbilaskevõime tasu ja kuutasu samaks. Sama nähtub ka otsuse ärisaladusteta versiooni lk-lt 7 (tl 34, tabel 1). Seega ei halvendata 01.10.2018 otsusega kaebaja olukorda ega riivata sellega kaebaja õiguseid. 2

(5)Kaebaja on soovinud käesolevas asjas vaidlustada nii kaebajalt läbilaskevõime tasu ja kuutasu küsimist kui ka ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste klientidega. Kaebaja kohustus tasuda läbilaskevõime tasu ja kuutasu tuleneb juba Konkurentsiameti 16.03.2017 otsusest, mille kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr 3-17-
  1. Võrreldes 16.03.2017 otsusega on kaebaja olukord parenenud, sest nii kasutusvõimsuse tasu kui ka edastamistasu põhihind ja/või päevahind ja ööhind on vähenenud. Küsimus sellest, kas hinnakirja alusel on kaebajalt põhjendatud nõuda läbilaskevõime tasu ja kuutasu ning kas sellega kaasneb kaebaja ebavõrdne kohtlemine, tuleb otsustada selle otsuse, millega vastav tasu esimest korda kooskõlastati, vaidlustamise käigus ehk haldusasjas nr 3-17-
  2. Haldusorgan ei kooskõlasta igakordselt veelkord hinnakirja osi, millele on juba varem kooskõlastus antud, vaid hinnang antakse üksnes muutunud osadele. Seega ei saa kaebaja pärast igakordset hinnakirja kooskõlastamist uuesti algatada vaidlust otsuste üle, mis on tehtud esmakordselt muudatust hinnates. Vastupidine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja võimaldaks vaidlustajatel eirata kaebetähtaegu. Kohus märgib, et ei välista eeltooduga varasemates kooskõlastustes otsustatu hiljem ümberhindamist, kui konkurentsiolukord muutub, kuid selliseid asjaolusid käesolevast asjast ei nähtu. Kui haldusasjas nr 3-17-2636 osutub kaebaja kaebus edukaks, on vastustaja kohustatud kolmanda isiku hinnakirja uuesti kohtu poolt rahuldatud osas üle vaatama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal esitada väited, et läbilaskevõime tasu ja kuutasu nõudmisega koheldakse teda ebavõrdselt võrreldes põhivõrguga liitunute ja importööridega just vastustaja 16.03.2017 otsuse vaidlustamise käigus, sest selles otsuses pidi vastustaja võimalikku ebavõrdset kohtlemist kaaluma.
  3. Kaebaja on väitnud ka ebavõrdset kohtlemist võrreldes mikrotootjatega. Vastavat väidet ei ole kohtul võimalik vastustaja 01.10.2018 otsuse õiguspärasuse hindamisel analüüsida, sest vastav erisus on sätestatud kolmanda isiku võrgulepingu tüüptingimustes, mida vastustaja 01.10.2018 otsusega ei kontrollinud. Võrgulepingute tüüptingimuste p 11.1 sätestab, et
  4. peatükki „Võrgutasude rakendamise täiendavad tingimused elektrienergia tootjale“ ei rakendata mikrotootmisseadme kasutajale. Seega ei rakendata mikrotootjatele ka sama peatüki p 11.7, mis sätestab, et tootja maksab võrguühenduse kuutasu ja läbilaskevõime tasu vastavalt hinnakirjale ja valitud paketile. Viimati nimetatu üle kaebaja vaielda soovibki. Vaidluses hinnakirja kooskõlastamise otsuse üle ei ole võimalik samaaegselt hinnata tüüptingimuste kooskõlastamise otsuse õiguspärasust, kui seda ei ole käesolevas asjas vaidlustatud. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ei soovi vaidlustada kehtiva võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamist (Konkurentsiameti 30.05.2017 otsus). Kohus leiab, et käesolevas asjas on ka sellise nõude esitamine menetluslikult välistatud. Kaebaja võib küll taotleda kaebuse täiendamist, kuid see nõue ei oleks ilmselgelt tähtaegne, sest otsus tehti juba 30.05.2017, kuid kaebus käesolevas asjas esitati alles 04.10.
  5. Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-17-2636 on kaebaja esindaja möönnud hinnakirja ja tüüptingimuste koosmõju kaebaja õigustele, kuid ei ole tüüptingimuste kooskõlastamise otsust vaidlustanud (vt 22.12.2017 esitatud kaebuse p-d 1.5, 3.1.3 ja 3.3.3). Seega puudub ilmselgelt mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kui oma õiguste rikkumist tüüptingimuste kooskõlastamisel on kaebaja möönnud juba vähemalt 9 kuud enne käesolevas asjas kaebuse esitamist.
  6. Kaebaja on tuginenud ka Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti arvamusele
  7. Kuigi tegemist on veel tõlkimata tõendiga, saab kohus hinnata soovituse siduvust. Tutvunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13.07.2009 määrusega nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit 1 http://www.acer.europa.eu/Official_documents/Acts_of_the_Agency/Opinions/Opinions/ACER%20Opinion%2 009-2014.pdf 3
(5)Reguleerivate Asutuste Koostööamet2, ei nähtu sellest, et ameti arvamused annaksid üksikisikule subjektiivse õiguse, mille kaitsmiseks on võimalik pöörduda kohtu poole. Kuna see arvamus on koostatud juba enne esmakordselt kaebaja suhtes hinnakirja ja tüüptingimustega kuutasu ja läbilaskevõime tasu kehtestamist, tuleks kaebajal vastav põhjendus esitada vastustaja 16.03.2017 otsuse vaidlustamise käigus. Lisaks puudutab arvamus üksnes energiapõhiseid tasusid (energy-based G-charges), lubades siiski teatud tasukomponentide nõudmist (lk 4 teine lõik). Kaebaja vaidlustatud läbilaskevõime tasu (ühik hinnakirjas €/A kuus) tuleb aga arvamus kontekstis käsitleda võimsuspõhise tasuna (power-based G-charges, arvamuse lk 3, viies lõik, ühik €/MW) ning kuutasu fikseeritud tasuna (lump-sum Gcharges, arvamuse lk 3, kuues lõik), mille kohta arvamusega ei soovita piiranguid seada (lk 4 neljas lõik).
  1. Kaebaja on samuti leidnud, et teda koheldakse ebavõrdselt võrreldes VÕRK1 ja VÕRK2 klientidega, kellele on seatud erand hinnakirjaga. Vastavate pakettide juurde on 01.10.2018 kooskõlastatud ja alates 01.01.2019 kehtima hakkavas hinnakirjas märgitud kaks tärni ning hinnakirja lõpus on sedastatud järgmist: „Kuutasu rakendub, kui eelmisel kalendriaastal oli tarbimiskohas elektrienergia tarbimismaht väiksem kui 250 kWh. Lisaks alates 01.01.2020 rakendub kuutasu, kui tarbimiskoha võrguühenduse läbilaskevõime on 32 A või suurem (sh kui jaotatud võrguteenuse müügil on liitumispunkti kaitsme jaotatud osa 32 A või suurem).“ Muudatust on põhjendatud kooskõlastamise otsuse ärisaladusteta versiooni lk-l
  2. Seletuse kohaselt soovib kolmas isik motiveerida suurema peakaitsmega kliente enam analüüsima oma võrguühenduse läbilaskevõime vajadust ja rakendada neile alates 01.01.2020 võrguühenduse läbilaskevõimel põhinevat kuutasu. Tegemist on klientide grupiga, kes omab suurt peakaitset, kuid tarbib suhteliselt vähe. Kohus saab eeltoodust aru, et ka nende pakettide kasutajatele hakkab kehtima kuutasu, kuid lisaks on sätestatud üleminekuaeg, mille jooksul saab tarbija oma tarbimist jälgides otsustada, kas senine peakaitse nimivool on põhjendatud ning seda vähendada. Kui kaebaja leiab, et õigusvastane on see, et kaebaja suhtes üleminekuperioodi ei rakendatud, tuleb kaebajal vastav põhjendus esitada jällegi vastustaja 16.03.2017 otsuse vaidlustamisel, kuna nimetatud otsusega kooskõlastati kuutasule üleminek. Kohtul ei ole vastustaja 01.10.2018 otsuse õiguspärasuse hindamisel võimalik hinnata, kas kaebaja suhtes oli juba 01.07.2017 üleminek kuutasupõhisele arvestusele õiguspärane ning kas tulnuks kehtestada üleminekuaeg.
  3. Kuna vaidlustatud 01.10.2018 otsus ei halvenda kaebaja olukorda ega riiva tema õigusi, vaid kaebajat õigusi riivav olukord on kooskõlastatud Konkurentsiameti varasemate otsustega, puudub kaebajal kaebeõigus. Kaebajal tuleb oma asjakohased väited esitada haldusasjas nr 3-17-2636, kus ta saab ka soovi korral taotleda kaebuse täiendamist tüüptingimuste kooskõlastamise otsuse tühistamise nõudega. Vastav nõue oleks käesolevas asjas menetluslikult perspektiivitu, sest kaebetähtaeg on ilmselgelt ületatud ja kaebaja on möönnud oma õiguste rikkumist tüüptingimustega juba vähemalt 9 kuud enne käesolevas asjas kaebuse esitamist. Seega tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9.

§ 249

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, arvestades kaebuse perspektiive, avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt ka juhul, kui kohus on otsustanud kaebuse tagastada. Nagu kaebaja on ise selgitanud ja nagu nähtub ka tema esitatud arvestusest (tl 16), moodustab võrgutasu 9% kogu tulust. Suvekuudel on osakaal väiksem ning kõige suurem on osakaal novembrist jaanuarini. Kuna kaebaja tegutseb nimelt päikeseenergiast elektri tootjana3, siis on tootmise sesoon2 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:32009R0713 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/paikeseenergia-turul-maskid-maas?id=84211859 4

(5)sus ilmselge. Kaebajal ei ole õiguskaitsevajadust olukorras, kus kaebaja valib endale ala, mida iseloomustab hooajalisus ning kus teatud perioodil võivad olla tulud väiksemad, kuid tasuda tuleb siiski püsikulusid. Sellisel juhul tuleb arvestada kaebaja tegevuse jätkusuutlikkust vähemalt terve aasta lõikes, kuhu jääks sisse nii soodsam kui ka ebasoodsam periood. Vastasel juhul vabaneb kaebaja sesoonse tegevuse riskidest. Kuna kaebaja esitatud andmetest nähtub, et aasta lõikes moodustab võrgutasu siiski keskmiselt vaid 9% kaebaja tuludest, ei nähtu kohtule, et kaebaja tegevus muutuks võrgutasu kehtima hakkamisel juba senises suuruses võimatuks või oluliselt raskendatuks. Mõistliku ettevõtjana tuleb kaebajal tegevuse sesoonsuse tõttu koguda tulusamal perioodil varusid, mille arvelt on võimalik tasuda püsikulusid ajal, kus tegevus sedavõrd tulus ei ole. Kohus märgib ka, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks on olemasoleva olukorra säilitamine. Võrgutasud sellises suuruses kehtivad juba alates 01.07.
  1. Kaebaja on ise kinnitanud, et võrgutasud alates 01.01.2019 kaebaja jaoks ei suurene. Kuna senine olukord alates 01.01.2019 ei muutu, ei saa ka kaebaja olukord halveneda. Kaebaja on ise otsustanud oma tegevust alustada
  2. aasta kevadel, s.o pärast 01.07.2017 võrgutasude kehtima hakkamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei ole isikule soodustuste andmine. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud haldusakt ei muuda kaebaja olemasolevat olukorda halvemaks, tingib see juba iseseisvalt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. Kuna kohus ka tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, on ka kaebuse eduväljavaated olematud. Seetõttu ei hinda kohus, kuidas võiks esialgse õiguskaitse kohaldamine mõjutada avalikku huvi või kolmanda isiku õiguseid. 10.

§ 108lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral.

Kuna vastustajat esindab tema teenistuja, puuduvad vastustajal eelduslikult menetluskulud. Seega jäävad kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda. Kohus annab kolmandale isikule kooskõlas

§ 178

lg 3, § 170 lg 1 p 3 ja lg-ga 5 tähtaja, mille jooksul on kolmandal isikul õigus taotleda menetluskulude väljamõistmist ja selles osas täiendava määruse tegemist. Kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. 11. Vastustaja esitas vastusena 17.10.2018 kohtunõudele vaidlustatud haldusakti tervikversiooni koos ärisaladustega kohtuniku e-posti aadressile. Kohus kontrollis otsuse sisu ja leidis, et haldusakt ärisaladustega osas ei ole põhjendusi ega teavet, mille asja juurde võtmine oleks asjakohane. Seega jätab kohus selle otsuse asja juurde võtmata ja tagastab selle vastustajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.