KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 24.augustil 2018, xxxx kohtumaja Hagi ese OÜ

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi T. T. vastu Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 02.06.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 30132094 ja 02.06.2015 sõlmitud järelmaksulepingu nr 30132094 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Ajavahemikul 01.07.2015-01.11.2015 esitas Tele 2 Eesti AS kostjale arveid. Arvete alusel on kostjal tasumata kokku põhivõlgnevus 172, 97 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka leppetrahvi 159,80 eurot. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.09.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, st enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Tele2 Eesti AS loovutas 02.11.2016 hagejale kostja vastase nõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates 09.05.2018 kuni põhinõude 172, 97 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb välja mõista menetluskuluna riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 170 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.07.
3. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

Kohus leiab, et hagi on ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

3. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 2

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest need on esialgse võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 4. Hagist nähtuvalt on kostjale esitatud arvetest võlgnevus 210, 85 eurot (millest on maha arvestatud arvel 47385918 kajastuva viivise summa 3,83 eurot). Seega on põhivõlgnevus hageja ees 207, 02 eurot, mis sisaldab mh leppetrahvi 159, 80 eurot (tl 19). Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingust kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24kuuline teenuste kasutamise kohustus. Tele 2 teenuste kasutamise tingimuste ja hinnakirja kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Leping öeldi 28.09.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, st enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Tulenevalt Tele2 hinnakirjast kujunes leppetrahv 159,80 eurot teenuspaketi kuumaksu korrutisest tähtaja lõpuni jääva perioodiga. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel sõltuvalt lepingu tähtaja lõpuni jäävast perioodist leppetrahvi eelnimetatud toiminguga teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Leppetrahv 159,80 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust ning arvestades, et leppetrahv ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning, et leppetrahv oleks seotud tegelike kuludega. Samuti leiab kohus, et ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgniku kohustust korrektselt täitma. 3

§ 163lg-te 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. T. T. ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, tema menetluskulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus T. T. `i menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4