← Eesti

1-16-11144/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tar

§ 201lg 1 järgi, üldmenetlus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 25.

oktoobri

  1. a otsus Sergei Levtšenko kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, apellatsioon Süüdistatav - Sergei Levtšenko, isikukood 36104180285; elukoht xxx Kaitsja - vandeadvokaat Sergei Politšev, määratud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Kannatanu - MTÜ P. Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus osas, millega: 1) Sergei Levtšenko tunnistati

§ 201lg 1 järgi süüdi MTÜ P.

pangakontolt

  1. augustil 2007 välja võetud 8000 krooni (511 euro 29 sendi) omastamises; 2) Sergei Levtšenkolt 2769 eurot 51 senti; mõisteti MTÜ P. kasuks välja
  2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) lõpetada resolutiivosa punkti 1 alapunktis 1 nimetatud teo osas Sergei Levtšenko suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 337 lg 2 p 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumise tõttu; 2) mõista Sergei Levtšenkolt MTÜ P. viiskümmend kaheksa) eurot 22 senti; kasuks välja 2258 (kaks tuhat kakssada 3) jätta kannatanu tsiviilhagi osas, milles selle aluseks on
  3. augustil 2007 kannatanu pangakontolt võetud 8000 krooni ehk 511 euro 29 sendi väidetav mittesihipärane kasutamine süüdistatava poolt, läbi vaatamata. Selgitada kannatanule, et ta võib kõnealuse nõude esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
  4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  6. Määrata OÜ-le IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO Sergei Levtšenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 28 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  7. Sergei Levtšenko anti kohta alla süüdistatuna

§ 201lg 1 järgi selles, et ta omastas 7256 eurot 18 senti MTÜ P.

(edaspidi Energeetik) raha. S. Levtšenko oli

  1. maist 2007 kuni
  2. oktoobrini 2012 Energeetiku juhatuse liige. Ajavahemikus
  3. augustist 2007 kuni
  4. oktoobrini 2012 võttis süüdistatav süstemaatiliselt ja põhjendamatult kokku 50 korral Energeetiku pangakontolt pangaautomaatide kaudu välja sularaha kogusummas 16 655 eurot 45 senti. Ajavahemikus
  5. aprillist 2010 kuni
  6. oktoobrini 2012 pani süüdistatav kokku 9 korral Energeetiku pangakontole sularaha kogusummas 9399 eurot 27 senti. S. Levtšenko ei kasutanud Energeetiku pangakontolt võetud sularaha Energeetiku huvides. Seega omastas süüdistatav Energeetiku raha summas 16 655 eurot 45 senti – 9399 eurot 27 senti = 7256 eurot 18 senti. 2

(10)Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
  1. Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega tunnistati Sergei Levtšenko

§ 201

lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 80 päevamäära ehk 800 eurot. Sama kohtuotsusega rahuldati Energeetiku tsiviilhagi osaliselt ja süüdistatavalt mõisteti Energeetiku kasuks välja 2769 eurot 51 senti. (b) Põhiosa

  1. Süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal Energeetiku juhatuse liikmena isik, kellele oli usaldatud kannatanu vara selleks, et ta kasutaks seda Energeetiku huvides. Asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga tõendab, et süüdistatav võttis ajavahemikus
  2. augustist 2007 kuni
  3. oktoobrini 2012 Energeetiku pangakontolt sularahaautomaatide kaudu välja 16 655 eurot 45 senti, tagastades kannatanu pangakontole 9399 eurot 27 senti. Energeetiku finats-majandustegevuse kontrolli aktide kohaselt on puudujääk 6487 eurot 35 senti.
  4. Nii tunnistajate kui ka süüdistatava ütlustega on tõendatud, et süüdistatav ei andnud Energeetiku uuele juhatusele üle raamatupidamisdokumente, sh dokumente, millest nähtuks, millele ta Energeetiku raha kulutas. Süüdistatav jättis raamatupidamisdokumendid tagastamata tahtlikult, varjamaks Energeetiku raha omastamist. Energeetiku
  5. oktoobri
  6. üldkoosolekul lubas süüdistatav, et kuu aja jooksul valmistab ta ette kõik dokumendid. Küsimusele mittetulundusühingu arveldusarvelt sularaha võtmise kohta ei vastanud süüdistatav üldkoosolekul mitte midagi, loobus kommentaaridest ja lahkus koosolekult. Pärast seda hakkas süüdistatav dokumentide üleandmisest kõrvale hoiduma ja palvele dokumendid tagastada ta ei reageerinud. Kohtus väitis süüdistatav, et ta ei andnud raamatupidamisdokumente üle, kuna need olid tal kaustas, mis tõenäoliselt viidi korteriühistu
  7. juuli 29 keldriruumi, kus need üleujutuse käigus kahjustada said ning kus need hiljem ära visati. Süüdistatava sellised ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu esindaja Svetlana Minina ütlustest nähtub, et S. Levtšenko põhjendas talle raamatupidamisdokumentide esitamata jätmist sellega, et põles ära arvutiketas. Seega mingist üleujutusest ei öelnud S. Levtšenko sõnagi. Süüdistatav ei maininud seda ka
  8. a toimunud ülekuulamisel politseis. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ülekuulamise ajal ei teadnud ta veel, mis nendest dokumentidest sai, ei ole eluliselt usutavad, kuna pole usutav, et süüdistatav ei tundnud kahe aasta kestel mingit huvi dokumentide vastu, ehkki talle meenutati nende dokumentide tagastamise vajadust mitmel korral. Samuti väärib tähelepanu, et kohtueelses menetluses väitis süüdistatav ka seda, et pärast tema väljaarvamist Energeetiku juhatusest, tagastas ta kogu dokumentatsiooni (sh raamatupidamisdokumendid) S. Mininale. See väide on ümber lükatud kannatanu nii esindaja ja tunnistaja ütlustega, kui ka Energeetik dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millest nähtuvalt ei olnud süüdistatava poolt üle antud dokumentide hulgas raamatupidamisdokumente. Ühtlasi puuduvad tõendid, et KÜ
  9. juuli 29 keldris toimunud üleujutuse käigus kannatada saanud dokumentide hulgas olid ka Energeetiku raamatupidamisdokumendid. 3

(10)
  1. Asjaolu, et Energeetiku revisjonikomisjon andis
  2. a arvamuse, mille ka üldkoosolek heaks kiitis ja milles süüdistatavale pretensioone ei esitatud, ei anna alust süüdistatavat õigeks mõista. Seda revisjoni ei teinud raamatupidaja ega kutseline revident, vaid Energeetiku liikmed. Seejuures ei antud revisjonikomisjoni liikmetele raamatupidamisdokumente ja nad esitasid arvamuse, mille tegelikult koostas süüdistatav.
  3. Süüdistuses märgitud rahasumma omastamine on leidnud kinnitust vaid osaliselt, sest osa pangakontolt võetud rahast kulutas süüdistatav Energeetiku huvides. Nagu nähtub süüdistatava ütlustest, tasus ta sularahas elektri ja teehoolduse eest. Samuti tasus ta advokaadile Energeetiku legaliseerimisega seotud juriidilise konsultatsiooni eest. Neid kulusid ei ole revisjoni käigus arvesse võetud, kuna nende kohta pole säilinud kuludokumente. Kohtuistungil kinnitasid tunnistajad A.V. ja P.S., et süüdistatav tegeles tõepoolest nii Energeetiku legaliseerimise kui ka teehooldustööde organiseerimisega ning maksis nende tööde eest sularahas. Tunnistajate ja süüdistatavate ütluste alusel on tuvastatav, et S. Levtšenko tasus A.V. juriidilise konsultatsiooni eest 1800 eurot (koos käibemaksuga). Teehoolduse eest pidi süüdistatav kuue aasta jooksul tasuma kokku 1533 eurot 84 senti, killustiku paigaldamise eest veel 384 eurot. Kokku moodustavad need kulud 3717 eurot 84 senti. Ülejäänud osas ehk 2769 euro 51 sendi ulatuses on Energeetiku raha omastamine süüdistatava poolt tõendatud.
  4. Kuna tegemist on jätkuva kuriteoga, siis ei ole kuritegu veel aegunud. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
  5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Levtšenko kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist nii süüdistatava süüditunnistamist ja karistamist, tsiviilhagi rahuldamist kui ka menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas, ning palub S. Levtšenko õigeks mõista.
  6. Apellant leiab, et Energeetiku revideerimise akt, millele maakohus tugines, on vastuoluline. Ühelt poolt asus revident seisukohale, et S. Levtšenko võlgneb Energeetikule 6487 eurot 35 senti. Teisalt tegi revident järelduse, raamatupidamisarvestus ei vastanud nõuetele ja seetõttu polnud revisjoni käigus võimalik objektiivset informatsiooni saada. Ei ole selge, kuidas revident tuvastas puudujäägi olukorras, kus talle ei esitatud algdokumente. Revisjoniaktidele ei ole lisatud sularaha inventariseerimise akti, millest oleks võimalik tuvastada, milline sularaha jääk oli kassas. Tegeliku kassajäägi tuvastas revident üksnes S. Minina sõnade alusel. Revisjoniaktidest ei nähtu, millised raamatupidamisdokumente peale pangakonto väljavõtte revident uuris. Aktidest ei ole võimalik aru saada, mille alusel revident tegi oma järeldused. Seega ei ole revidendi järeldused usaldusväärsed.
  7. Ei ole tõendatud, et S. Levtšenko omastas Energeetiku raha kohtu tuvastatud puudujäägi ehk 2769 euro 51 sendi ulatuses. Tunnistajate ja süüdistatava ütlustest ei saa järeldada, et teehoolduse 4
(10)ja killustiku eest ei tasutud rohkem kui vastavalt 1533 eurot 84 senti ja 384 eurot. Tunnistajad ja süüdistatavad ei osanud öelda, mitu korda kuue aasta jooksul teehooldust tehti, killustikku puistati ning kui palju inimesi selleks kaasati. Peale selle ei ole kohus arvestanud, et mõnikord tasus S. Levtšenko sularahas ka tarbitud elektrienergia eest. Kokkuvõttes ei olnud kohtul objektiivselt võimalik tuvastada, millist rahasummat S. Levtšenko kasutas sularahas Energeetiku huvides. KrMS § 7 lg-st 3 lähtuvalt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus alati süüdistatava kasuks.
  1. Maakohus väljus KrMS § 268 lg 1 nõudeid rikkudes süüdistuse piiridest, kuna süüdistuses ei käsitleta asjaolusid, mis puudutavad sularaha puudujääki Energeetiku kassas.
  2. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata Energeetiku revisjonikomisjoni
  3. a arvamusega, milles süüdistatavale pretensioone ei esitatud. Kohus on kannatanu esindaja tõendina lubamatute vahendlike ütluste alusel ekslikult tuvastanud, et aastal 2010 tegelikult revisjoni ei tehtud ja akti koostas S. Levtšenko ise.
  4. Maakohus luges põhjendamatult ebausaldusväärseteks süüdistatava ütlused Energeetiku raamatupidamisdokumentide saatuse kohta. Kohtu poolt usaldusväärseteks loetud tunnistajate ütlustest järeldub, et Energeetiku raamatupidamisdokumendid viidi KÜ
  5. juuli 29 keldriruumi, kus need üleujutuse käigus kahjustada said ning hiljem ära visati. Süüdistatava ütlused raamatupidamisdokumentide kohta ei ole vastuolus teiste tõenditega.
  6. Menetletav kuritegu on aegunud. Tegemist ei ole jätkuva kuriteoga. Ei ole alust väita, et iga kord, kui S. Levtšenko võttis raha Energeetiku pangakontolt, tegi ta seda omastamise eesmärgil. Apellatsioonivastus
  7. Apellatsioonivastuses palub prokuratuur jätta Viru Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  8. Maakohus on põhjendanud, miks ta tugines Energeetiku finants-majandustegevuse kontrolli aktidele. Uuritud tõendid ei anna alust kahelda aktides toodud järelduste õigsuses. Olukord, et raamatupidamisdokumente oli vaja asuda taastama, oli tingitud süüdistatava tegevusest. Süüdistatav ei andnud Energeetiku uuele juhatusele üle raamatupidamisdokumente, sh dokumente, millest nähtuks, millele ta Energeetiku raha kulutas. Tunnistajate ja kannatanu esindaja ütlustega on tõendatud, et tehti kõik võimalik, et dokumente taastada ning taastatud dokumentidega arvestati revisjoni läbiviimisel. Asjaolu, et sularaha jääk kassas ei ole tõendatud inventariseerimisaktiga, ei tähenda, et sularaha jääk kassas ei ole tõendatud.
  9. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et kohtul polnud võimalik tuvastada, kui suurt osa rahast kasutas süüdistatav Energeetiku huvides. Teenuste ja kaupade eest tasumist on võimalik tuvastada arvete alusel või kui arvet ei ole, siis tunnistajate ütluste abil. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, milliseid revisjoniaktides kajastamata kulutusi tegi S. Levtšenko sularahas Energeetiku huvides. 5
(10)
  1. Kohus ei ole rikkunud ka süütuse presumptsiooni. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tähenda mitte igasuguse kahtluse olemasolu, et see on vaja tõlgendada süüdistatava kasuks. Nii on Riigikohus leidnud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (lahendid asjades nr 3-1-1-8-10 ja 3-1-1-38-11) ning põhjendatud kahtluse tekkeks peab esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus (lahend asjas nr 3-1-1-64-16). End aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidete tõepõhja kontrollitavuseks tegema kohtule omal initsiatiivil kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad sellist kaitsepositsiooni hinnata. S. Levtšenko võttis süstemaatiliselt Energeetiku arvelt sularaha. Dokumendid selle kohta, milleks välja võetud raha kulutati, puuduvad. Seega selleks, et kohus saaks kontrollida S. Levtšenko väidet, et ta ei ole raha omastanud, vaid kulutanud seda Energeetiku huvides, peab S. Levtšenko ära näitama, millele ja kuidas ta ühistu arvelt võetud sularaha kulutas. Osaliselt on S. Levtšenko seda ka teinud, viidates elektri eest maksmisele, teehooldusele ja advokaadikuludele. Kohus on S. Levtšenko selliseid väiteid ka kontrollinud. Osa sularaha Energeetiku huvides kasutamise kohta puuduvad aga igasugused tõendid.
  2. Selleks, et hinnata, kas raha on omastatud, pidi kohus kontrollima ka kassas oleva sularaha jääki. Seda selleks, et kontrollida, kas S. Levtšenko ei kasutanud sularaha siiski ühistu huvides, s.t ei paigutanud pangakontolt väljavõetud sularaha kassasse. Sellise kontrolliga ei väljunud kohus süüdistuse piiridest.
  3. Asjaolu, et S. Levtšenko kasutas osa Energeetiku pangakontolt välja võetud sularahast ka Energeetiku huvides, ei tähenda, et süüdistatava tegevust, ei saa vaadelda jätkuva kuriteona. Arvestades milliste ajavahemike järel on sularaha välja võetud, see on olnud järjepidev, siis saab rääkida tahtlusest kasutada Energeetiku pangakontot järjepidevalt enda huvides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Apellandi keskse kaitseväite kohaselt pole piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid, et S. Levtšenko ei kasutanud Energeetiku pangakontolt välja võetud sularaha 2769 euro 51 sendi ulatuses Energeetiku huvides. Kolleegium märgib, et maakohus luges omastamise objektiks selle osa S. Levtšenko poolt sularahas Energeetiku pangakontolt välja võetud sularahast, mida süüdistatav pangakontole ei tagastanud ja mille Energeetiku huvides kasutamise kohta puuduvad nii raamatupidamisdokumendid kui ka muud usaldusväärsed tõendid.
  5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süüdistatav, kes esitab versiooni, et juriidilise isiku pangakontolt võetud sularaha kasutati juriidilise isiku huvides (ehkki kuludokumendid selle kohta puuduvad), peab selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Juhul kui süüdistatav ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. (Vt nt Riigikohtu üldkogu
  6. veebruari
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p 29 ja kriminaalkolleegiumi
  8. jaanuari
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 22;
  10. detsembri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.7 ning
  12. juuni
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4). 6
(10)
  1. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud rahasummad võttis Energeetiku pangakontolt välja S. Levtšenko ja et mittetulundusühingu pangakontole tagastamata raha kasutamise kohta raamatupidamisdokumente ei ole. Kohtumenetluse pooled on eri meelt raamatupidamisdokumentide puudumise põhjuses. Kaitsja väidab, et dokumendid läksid kaotsi süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel, kuna nende hoiustamiskohas toimus üleujutus ja kahjustatud dokumendid visati ära. Prokuratuuri hinnangul jättis aga S. Levtšenko raamatupidamisdokumendid Energeetiku uuele juhatusele tahtlikult üle andmata, varjamaks mittetulundusühingu raha mittesihipärast kasutamist. Kolleegium leiab, et maakohus kummutas otsuse punktis 3.4 veenvalt kaitseversiooni, mille kohaselt hävisid Energeetiku raamatupidamisdokumendid üleujutuse käigus, ja leidis põhjendatult, et S. Levtšenko jättis tema käsutuses olnud Energeetiku raamatupidamisdokumendid tahtlikult Energeetiku uuele juhatusele üle andmata (vt ka käesoleva otsuse punkt 4). Apellatsioonis märgitu ei anna kolleegiumile alust maakohtu järelduse õigsuses kahelda. Kolleegium märgib, et isegi juhul, kui S. Levtšenko ütlused Energeetiku raamatupidamisdokumentide hävimise kohta teise korteriühistu keldris poleks vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti tema poolt varem kannatanu esindajale avaldatuga, tuleks silmas pidada, et väidetav üleujutus leidis aset hulk aega pärast seda, kui süüdistatav oleks pidanud raamatupidamisdokumendid Energeetiku uuele juhatusele üle andma. Seega hoidus ta igal juhul raamatupidamisdokumentide tagastamisest kõrvale.
  2. S. Levtšenko esitas maakohtule tõendeid, mille alusel tegi kohus kindlaks, et süüdistatav tarvitas osa Energeetiku pangakontolt võetud sularahast, mille kohta raamatupidamisdokumente pole, siiski Energeetiku huvides. Apellandi arvates võisid aga süüdistatava poolt Energeetiku huvides tehtud kulutused olla suuremad, kui maakohus tuvastas. Ringkonnakohtu hinnangul on selline väide spekulatiivne. Süüdistatav ega kaitsja ei ole esitanud tõendeid ega loonud menetlejale muul viisil reaalset võimalust kontrollida, kas S. Levtšenko kasutas ka maakohtu otsuses nimetatud 2769 eurot 51 senti Energeetiku huvides, mh nt elektrienergia eest tasumiseks. Sellises olukorras, kus süüdistatav ise pole oma aktiivset kaitseväidet tõendanud ega seda menetleja jaoks kontrollitavaks muutnud, ei saa ka rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks (vt käesoleva otsuse punkt 22).
  3. Eelneva taustal on asjakohatu kaitsja kriitika Energeetiku finants-majandustegevuse kontrolli aktide aadressil (vt käesoleva otsuse punkt 9). Kaitsja ei ole vaidlustanud S. Levtšenko poolt Energeetiku pangakontolt välja võetud ja kontole tagastatud summade vahet ega ka fakti, et ühtegi raamatupidamise algdokumenti selle raha kasutamise kohta ei ole. Sellises olukorras on süüdistatava poolt omastatud sularahasumma suurus põhimõtteliselt tuvastatav ka üksnes Energeetiku pangakonto väljavõtte alusel, arvestades täiendavalt süüdistatava enda esitatavate tõenditega raha kasutamise otstarbe kohta. Olukorras, kus süüdistatav ise jättis raamatupidamisdokumendid Energeetikule tahtlikult tagastamata, on iseäranis kohatu kaitsja etteheide, et kannatanu tegevuse revideerimisel pole puudujäägi suurust kindlaks tehes tuginetud raamatupidamise algdokumentidele. Kontrollaktid koostanud raamatupidaja Anna Roop, kelle tööandjalt kannatanu revisjoniteenuse tellis, andis maakohtus ütlusi, mille kohaselt tehti kontroll Energeetiku bilansside ja pangakonto väljavõtete alusel (KoTo, tl 43). Ühtlasi on väär apellandi 7
(10)arvamus, et sularaha puudumist Energeetiku kassas saab tõendada üksnes sularaha inventariseerimisakti alusel.
  1. Samuti ei kummuta maakohtu järeldusi majandusaasta 2009/2010 kohta koostatud Energeetiku revisjonikomisjoni arvamus (lisaköide, tl 102 jj), milles S. Levtšenko tegevusele etteheiteid pole. Kõnealune arvamus on väga üldsõnaline ja sellest ei nähtu andmeid, mis võimaldaksid teha järeldusi S. Levtšenko poolt Energeetiku pangakontolt välja võetud sularaha kasutamise eesmärgi kohta.
  2. Kolleegium ei jaga ka kaitsja arvamust, et maakohus väljus KrMS § 268 lg 1 nõudeid rikkudes süüdistuse piiridest. Kohus ei tunnistanud S. Levtšenkot süüdi ühegi süüdistuses nimetamata rahasumma omastamises.
  3. Apellandi väide menetletava süüteo aegumise kohta väärib osaliselt tähelepanu. Kolleegium nõustub prokuratuuri ja maakohtuga selles, et põhiliselt on S. Levtšenko tegevus Energeetiku pangakontolt välja võetud sularaha enda kasuks pööramisel käsitatav ühe jätkuva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 13.1–13.2.) S. Levtšenko võttis Energeetiku pangakontolt pangakaardiga sularaha, mille kasutusotstarbe kohta usaldusväärseid andmeid pole, süstemaatiliselt ja valdavalt küllaltki lühikeste ajavahemike järel. Kokku nimetatakse süüdistuses 50 sularaha väljavõttu. Süüdistatava sellises tegevuses ilmneb selgelt väljakujunenud käitumismuster ja harjumus kasutada Energeetiku raha soovi korral nii nagu see oleks S. Levtšenko enda raha.
  6. Jätkuva süüteo puhul tuleb

§ 81

lg 4 esimese lause kohaselt aegumistähtaega arvestada viimase osateo lõpuleviimisest ehk praegusel juhul 19. oktoobrist 2012.

§ 201

lg-s 1 on ette nähtud teise astme kuritegu (

§ 4

lg 3), mis

§ 81lg 1 p 2 kohaselt aegub viie aastaga.

Samas sätestab

§ 81lg 5 loetelu menetlustoimingutest, mille tegemisel kuriteo aegumine katkeb.

Aegumine katkeb üksnes juhul, kui mõni

§ 81

lg-s 5 nimetatud asjaoludest leiab aset enne

§ 81

lg-st 1 tuleneva üldise aegumistähtaja möödumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-72-10, p 10). Kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti

§ 81lg-s 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest.

Isikut ei tohi kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud

§ 81lg-s 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(

§ 81lg 6) Kuna S.

Levtšenko anti kohtu alla 1. veebruaril 2017 ehk vähem kui viis aastat pärast viimase omastamisteo toimepanemist, katkes süüteo aegumine

§ 81lg 5 p 2 alusel ja menetletav tegu aeguks alles 1.

veebruaril

  2. Samas väärib tähelepanu, et esimesel korral võttis süüdistatav Energeetiku pangakontolt sularaha – 8000 krooni ehk 511 eurot 29 senti –
  3. augustil
  4. Kuna süüdistuses pole väidetud, et süüdistataval tekkis
  5. augustil 2007 välja võetud sularaha omastamise tahtlus ja ta pööras selle 8

(10)enda kasuks alles kunagi hiljem, tuleb põhimõttel in dubio pro reo lähtuda eeldusest, et arvatav omastamistegu leidis aset
  1. augustil
  2. See on rohkem kui poolteist aastat enne järgmist süüdistuses nimetatud sularaha väljavõttu
  3. märtsil
  4. Kolleegiumi hinnangul annab sedavõrd pikk ajaline distants aluse kahtluseks, et süüdistatava toimingud Energeetiku sularahaga
  5. a augustis ja hiljem (alates aastast 2009) ei ole kantud ühest ja samast tahtlusest. Sellist kahtlust kummutavaid tõendeid kriminaalasjas pole. Seega tuleb
  6. a aset leidnud Energeetiku raha – väidetavat – omastamist vaadelda iseseisva teona. Kuna enne

§ 81lg 1 p-st 2 tuleneva aegumistähtaja möödumist 28.

augustil 2012, ei tehtud ühtegi menetlustoimingut, mis oleks

§ 81lg 5 kohaselt kuriteo aegumise katkestanud, on 2007.

a augustis välja võetud sularaha väidetav omastamine kuriteona aegunud. Süüdistatav ei taotle KrMS § 274 lg 2 p 1 alusel kriminaalmenetluse jätkamist. Seega tuleb ringkonnakohtul kriminaalmenetlus Energeetiku pangakontolt

  1. augustil 2007 välja võetud 8000 krooni ehk 511 euro ja 29 sendi omastamist puudutavas osas KrMS § 337 lg 2 p 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumise tõttu lõpetada, andmata selle teo osas hinnangut kohtu järelduste sisulisele õigsusele.
  2. Kuna
  3. augustil 2007 Energeetiku pangakontolt välja võetud 8000 krooni ehk 511 euro 29 sendi omastamise osas tuleb kriminaalmenetlus S. Levtšenko suhtes aegumise tõttu lõpetada, tuleb selle summa võrra vähendada ka kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude rahuldamise ulatust. Kõnealuses osas jääb tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 274 lg 4 kohaselt selgitab kolleegium, et kannatanu võib sama nõude S. Levtšenko vastu esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 ning § 338 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse osas, millega S. Levtšenko tunnistati

§ 201lg 1 järgi süüdi Energeetiku pangakontolt 28.

augustil 2007 välja võetud 8000 krooni ehk 511 euro 29 sendi omastamises, ja lõpetab selle teo osas kriminaalmenetluse kuriteo aegumise tõttu. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada süüdistatavalt kannatanu tsiviilhagi alusel välja mõistetud summa osas ja teha selleski küsimuses uus otsus. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kuna maakohtu otsuse saab ringkonnakohus muutmata jätta ainult otsusega, lahendab kolleegium käesoleva asja kohtuotsusega, vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine toimub KrMS § 337 lg 2 p 1 kohaselt määrusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-34-13, p 11). Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  3. S. Levtšenko määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, selle otsuse arutamiseks süüdistatavaga ja apellatsiooni koostamiseks kokku 7 pooltundi. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord)
  6. jaanuarini 2018 kehtinud redaktsiooni § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 9

(10)
  1. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
  2. Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas on lehekülgedel 4–11 põhjendamatult refereeritud süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistaja ütlusi, samuti muude tõendite sisu. Tõendite sisu selline „ümberjutustus“ ei anna kohtuotsuse põhjenduse kvaliteedile midagi juurde, vaid hoopis koormab otsuse teksti. Kohtuotsuse tõlkimise korral suurendavad tõendite sisu mahukad refereeringud otsuses aga asjatult tõlkimiseks kuluvat ressurssi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtuliku arutamise käigu talletamiseks on seadusandja KrMS § 155 kohaselt pannud kohtutele kohtuistungi protokolli pidamise kohustuse ning kohtuistungi protokolli kantu veelkordseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune vajadus ja põhjendus. Tõendite refereerimine kohtuotsuses ei ole käsitatav tõendite analüüsina ega otsuse põhjendustena. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1–3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-22-10, p-d 8.1–8.2 ja
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 7.3) Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.