Obsah (16)

§ 163§ 177§ 445§ 162§ 657§ 654§ 442§ 53§ 176§ 216§ 137§ 132§ 179§ 174§ 175§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2018, Tallinn Tsiviilas

) § 238 lõikest 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jättis kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 47. Kuivõrd hageja vaidlustas kokku 6 üldkoosoleku otsust ning 3 osas neist pidas kohus vaidlustamist põhjendatuks, jättis kohus menetluskulud

§ 163

lõike 1 järgi võrdsetes osades poolte kanda, st hageja kanda jääb 50% kostja menetluskuludest ja kostja kanda 50% hageja menetluskuludest.

1. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2017 ja 07.06.2017 toimunud istungiga seotud kulude osas 12.06.
2. Kostja menetluskulude suuruseks on kokku 4800 eurot (käibemaksuta), mille kostja palus hagejalt välja mõista. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 38,4h ning tunnitasu määr on olnud 125 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustele vastuväite 12.06.2017, milles leidis, et kulud on ülepaisutatud.
3. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2017 ja 07.06.2017 toimunud istungiga seotud kulude osas 12.06.
4. Hageja menetluskulude suuruseks on kokku 14 249.60 eurot (käibemaksuga). Nimetatud kulude hulgas on ka riigilõiv 500 eurot hagi esitamise eest. Hageja palus need välja mõista kostjalt. Hageja märkis, et on lepingulise esindajaga kokku leppinud tulemustasus ning menetluskulude tasumise kohustus on kokku lepitud tingimuslikult ja praegusel hetkel ei ole esindaja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et esindaja tasu ei saa väljamõistmisele kuuluda, sest hageja deklareeris, et tal ei ole veel tekkinud menetluskulude kandmise kohustust ja vastav kohustus tekib teise tsiviilasja resultaadist sõltuvalt.
5. Mõlemad pooled on palunud välja mõista ka viivise menetluskuludelt

§ 177lõike 4 kohaselt.

1. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi, leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb rahuldada osaliselt. 07.06.2017 istungi kestus oli 1h 20min ehk 1,33h. Kostja on märkinud avalduses istungi kestuseks 1,5h. Kohus vähendas selles osas kostja menetluskulusid 20.83 eurot. Kohus jättis kostja taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks rahuldamata ning kostja on avalduse kohaselt tegelenud vastava taotluse koostamisega paralleelselt omapoolse 12 22.02.2017 esitatud vastuse koostamisega 30.01-22.02.
2. 22.02.2017 vastuse koostamiseks, milles sisaldus ka tagatise nõudmise taotlus, on kostja kulutanud kokku 5,1h. Arvestades tagatise nõudmise taotluse mahtu ja keerukust oli kohus seisukohal, et 30.01-22.02.2017 toimingutest on põhjendatud maha arvata 2h. Seega vähendas kohus kostja menetluskulusid täiendavalt 250 eurot. Kokku vähendas kohus seega kostja menetluskulusid 270.83 eurot ja määras kostja menetluskulud kindlaks summas 4529.17 eurot (käibemaksuta). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 36,24h. Kohtu hinnangul vastab lepingulise esindaja tunnitasumäär 125 eurot tavapärasele turuhinnale ning on mõistlik.
3. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldas kohus osaliselt, st üksnes riigilõivu osas summas 500 eurot. Kohus märkis, et olukorras, kus hageja ise on kinnitanud, et lepingulise esindaja tasu sissenõutavus sõltub tingimuse saabumisest ning tingimuse saabumine ei ole kindel, ei saa hageja esindaja tasu kostjalt väljamõistmisele kuuluda.

-i kohaselt saab vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Praegusel juhul ei ole hagejal menetluskulude kandmise kohustust tekkinud. Seega ei saa järeldada, et hageja peaks vastavad kulud kandma. Ei ole teada, kas hagejal üleüldse kunagi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindaja tasu kandmise kohustust tekib. On arvestatav võimalus, et vastavat kohustust hagejal ei teki. Seega ei saa praegusel hetkel järeldada, et hagejal oleks kulude kandmise kohustus tekkinud või see kindlasti tulevikus mingil ajahetkel tekib. Kohtul tuleb menetluskulude summaarse väljamõistmise küsimus lahendada käesoleva otsuse raames käesoleva ajahetke seisuga. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt hageja kasuks esindaja tasu välja mõista. Hagejal tekkis ka menetluskulu, mis seisnes tasutud riigilõivus. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot. Vastavas summas määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks. 53. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda, siis mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja 250 eurot ja hagejalt kostja kasuks 2264.59 eurot (käibemaksuta). 54. Kohus rahuldas poolte taotlused välja mõista menetluskuludelt viivis kooskõlas

§ 177lõikega 4.

55. Kohus tasaarvestas

§ 445lõike 1 alusel poolte menetluskulude nõuded, mis kuuluvad väljamõistmisele.

Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt kostjale välja menetluskulud 2014.59 eurot (käibemaksuta). Vastav summa tuleb võtta aluseks ka

§ 177lõike 4 alusel viiviste arvestamisel.

Tasaarvestuse tõttu puudub vajadus mõista

§ 177lõike 4 alusel välja viivist kostjalt hagejale.

Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hageja apellatsioonkaebusele

1. 27.07.2017 kaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, menetluskulud jaotati ja kindlaks määrati, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määrata kostja menetluskuludena täiendavalt kindlaks 270.83 eurot.
2. Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 osanike koosoleku korraldamise kulude hageja kanda jätmine oli põhjendamatu. Kulude hageja kanda jätmine oli õiguspärane ja põhjendatud, kuna olid täidetud ÄS § 170 lõikes 4 sätestatud tingimused. Viidatud sätte 13 kohaldamise eelduseks on, et koosolek kutsuti kokku osaniku nõudel. Samuti vastas kulude hageja kanda jätmine ÄS § 170 lõike 4 eesmärgile. Nimelt esitab hageja pidevalt juhatusele erinevate päevakordadega, sh täiesti otstarbetutes küsimustes, osanike koosolekute kokkukutsumise nõudeid. Seetõttu on väärad ja pahatahtlikud hageja väited, et antud otsus on suunatud talle kahju tekitamisele. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostjal tuleks hageja pidevate pahatahtlike ning otstarbetute koosolekute kokkukutsumise nõuete tõttu kanda täiendavaid kulusid.
3. Kohus on vääralt tuvastanud, et 14.07.2016 osanike koosoleku päevakord ei kattunud hageja välja pakutud päevakorraga. Koosolek oli kokku kutsutud hageja soovitud päevakorraga, millele oli lisatud koosoleku kokkukutsumise asjaoludest lähtuv päevakorrapunkt koosoleku korraldamise kulude kandmise osas. Seega on kohus hinnanud vääralt tõendeid.
4. Maakohus väitis, et 14.07.2016 osanike koosolekul ei pandud hääletusele hageja nõutud otsuste eelnõusid. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja 10.07.2016 esitatud päevakorra täiendamise nõudes esitatud eelnõud pandi 14.07.2016 osanike koosolekul hääletamisele täpselt sellises sõnastuses, nagu seda oli nõudnud hageja. Seega on koosolekul tehtud sisulistest otsustest, mida hageja on vaidlustanud (otsused nr 1, 5 ja 6), pandud hageja soovitud sõnastuses hääletusele kaks. Ka otsuse nr 1 eelnõu oli esitatud sellises sõnastuses, mis vastas hageja varem väljendatud seisukohale (st jätta põhikiri muutmata). Osanikul puudub ÄS-i kohaselt õigus nõuda kindla päevakorra ning otsuste eelnõudega koosoleku kokkukutsumist.
5. Lisaks on kohus vääralt leidnud, nagu oleks kostja juhatusel tulnud hagejaga enne koosoleku toimumist suhelda ning välja selgitada, kas hageja jätkuvalt soovib koosoleku kokkukutsumist. Sellist osanikuga konsulteerimise kohustust ÄS-ist ei tulene. Samuti on kohus vääralt leidnud, et kostja juhatusel oleks olnud võimalik 14.07.2016 koosolek ära jätta. Hageja pahatahtlik käitumine on viinud olukorrani, kus kostja juhatusel ei ole sisuliselt võimalik võtta riski jätta taotletud koosolek kokku kutsumata või korraldamata. Seda isegi olukorras, kus objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ei ole koosoleku korraldamine otstarbekas, kuna hageja kasutab seejärel koheselt pahatahtlikult õigust ise osanike koosolek kokku kutsuda.
6. Lisaks on kohus vääralt leidnud, et koosoleku kokkukutsumise nõude olemasolu ei olnud võimalik tuletada hageja 10.07.2016 esitatud osanike koosoleku päevakorra täiendamise nõudest. Hageja ei esitanud vastavas nõudes vastuväiteid koosoleku kokkukutsumisele, kuigi kokkukutsumise teates oli selgitatud, et tegemist on hageja nõudel kokkukutsutava koosolekuga. Samuti nähtub päevakorra täiendamisest, et kostja 14.07.2016 osanike koosoleku päevakord, mis oli 05.07.2016 teates välja toodud, oli hagejale meelepärane ning kajastas kõiki hageja 10.06.2016 vastuväidetes soovitud küsimusi, millele hageja soovis lisada täiendavad kaks küsimust.
7. Kohus on vääralt leidnud, et esinevad alused kostja 15.08.2016 osanike otsuste tühisuse tuvastamiseks. Juhatus tegi kostja osanikele ettepaneku võtta koosolekut kokku kutsumata vastu otsus, millega kinnitada kostja 2015.a majandusaasta aruanne. ÄS ei näe ette võimalust, et sellisel viisil otsuse vastuvõtmisel osaleks audiitor või et üks osanik saaks takistada osanike otsuse sellisel viisil vastuvõtmist. Mh ei anna ÄS osanikule õigust nõuda kirjaliku hääletamise asemel osanike koosoleku korraldamist. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, et hageja ei olnud enne 15.08.2016 esitanud kostja juhatusele audiitori osalemist ja temalt selgituste nõudmist puudutavat 14 nõuet. Seega on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata, et hetkel, kui kostja juhatus tegi osanikele ettepaneku kinnitada 2015.a majandusaasta aruanne osanike koosolekut kokku kutsumata, ei saanud kostja juhatus teada, et hageja soovib audiitori osalemist aruande kinnitamisel.
8. Samuti on seega väärad hageja väited, et audiitori puudumine takistas temal võtta majandusaasta aruande kinnitamise osas vastu kaalutletud otsus. Hagejal oli 26.07.2017 osanike koosolekul võimalik küsida audiitorilt ÄS-ist tulenevalt selgitusi mh ka 15.08.2016 kinnitatud majandusaasta aruande kohta. Pärast seda kui hageja oli kõik oma küsimused esitanud ning audiitor oli neile vastanud, esitas hageja siiski eelnevalt trükitud umbmäärased kirjalikud vastuväited, mille kohaselt ei andnud audiitor nimetatud koosolekul ammendavaid ega asjakohaseid selgitusi aruande kohta ja sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik teha majandusaasta aruande kinnitamise üle otsustamisel kaalutletud otsust. Seega oli hageja juba enne 26.07.2017 koosoleku toimumist ja audiitorilt selgituste küsimist kujundanud seisukoha, et audiitori selgitused ei ole ammendavad ja asjakohased. See viitab selgelt, et hageja seisukoht, kas tal oli võimalik majandusaasta aruande osas kaalutletud otsus vastu võtta või mitte, ei sõltunud sellest, kas tal on olnud võimalik audiitorilt selgitusi küsida või millised vastavad audiitori selgitused on olnud. Seega ei saanud asjaolu, et hageja ei saanud enne 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud kostja osanike otsuste vastuvõtmist audiitorilt tema arvamuse osas selgitusi küsida, omada kostja osanike otsuse kehtivuse osas tähendust.
9. Pahatahtlikud on hageja väited, et tal ei olnud võimalik majandusaasta aruande kohta informeeritud otsust teha, kuna talle ei võimaldatud piisavat aega majandusaasta aruandega tutvumiseks ning tekkinud küsimuste osas kostja juhatuse poole pöördumiseks. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestama, et hageja ise on oma 15.08.2016 vastuettepanekuga teinud osanikele ettepaneku hääletada otsuse eelnõu poolt, millega mh jaotada kostja osanike vahel 2015.a majandusaasta aruande alusel kasum kokku 2 084 244 eurot. Lisaks on kohus vääralt tõlgendanud kostja 17.11.2016 menetlusdokumendi punktis 1.4 väljendatud seisukohta, et kuna hageja tugines oma vastavas kasumi jaotamise ettepanekus kostja osanike 15.08.2016 otsusega kinnitatud 2015.a majandusaasta aruandele ja kinnitas vastava 15.08.2016 otsuse kehtivust, on hageja selgelt hinnanud kostja 2015.a majandusaasta aruannet ja pidanud seda sobivaks, et selle alusel kasumit jaotada. Samuti nähtub hageja 07.11.2016 väidetest majandusaasta aruande kinnitamise otsuse kehtivuse osas, et hageja on 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud otsuse nr 1 heaks kiitnud ÄS § 1721 mõistes. Igal juhul on hageja oma vastuolulise ja halvas usus toimunud käitumisega minetanud õiguse nõuda 15.08.2016 hääletusprotokolliga kinnitatud otsuste tühisuse tunnustamist. Vastavate asjaoludega soovis kostja näidata hageja seisukohtade vastuolulisust ja pahatahtlikkust käesoleva menetluse raames.
10. Kohus on vääralt leidnud, et kostja on oma suva järgi otsustanud, et osanikele piisab kirjalike päringute tegemise võimalusest. Audiitoril ei olnud tervislikel põhjustel võimalik hageja 15.08.2016 esitatud nõude alusel korraldatud koosolekul osaleda. Samas püüdis kostja siiski hageja soovidele vastu tulla ning pakkus võimalust audiitoriga suhelda koosoleku käigus nii kommunikatsioonivahendi abil kui kirjalikult audiitorilt küsimusi küsida. Hageja nimetatud võimalust ka kasutas ja audiitor vastas hageja küsimustele. Hageja ei ole peale vastuste saamist kostjale avaldanud, et tal on täiendavaid või vastuseta jäänud küsimusi. Vastava väite esitas hageja esmakordselt käesolevas asjas toimunud istungil, kus ta kinnitas, et ei ole vastavat väidet varem 15 kostjale ega audiitorile esitanud. Seega andis kohus faktilistele asjaoludele ja kostja selgitustele ebakohase hinnangu. Eeltoodu näitab hageja pahatahtlikkust, tema seisukohtade vastuolulisust ja viitab soovile saada oma õiguste seadusevastase kasutamise läbi võimalikult suures ulatuses varalist kasu.
11. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja selgitused, et hageja 31.05.2016 esitatud nõue on ammendunud, kuna kostja juhatus on hageja nõudel kostja osanike koosoleku kokku kutsunud, mis tuli aga objektiivsetel põhjustel ära jätta. Hageja 31.05.2016 nõue on ammendunud ka seetõttu, et hageja on ise ebaseaduslikult oma nõudele tuginedes 30.06.2016 saadetud teate alusel kostja osanike koosoleku kokku kutsunud ning vastav koosolek on ka 12.07.2016 aset leidnud. Kohus on vääralt leidnud, et asjaolu, et hageja esitas 31.05.2016 nõude koosoleku kokkukutsumiseks, tähendab, et sellises küsimuses tulebki kogu aeg otsuseid vaid osanike koosolekutel vastu võtta.
12. Menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus leidis põhjendamatult, et kõik kostja menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Seejuures märgib kostja, et väike erinevus kohtuistungi tegeliku aja ja kostja menetluskulude nimekirjas viidatud aja vahel tuleneb sellest, et lähtuvalt üldlevinud praktikast ei pea kostja lepinguline esindaja ajaarvestust minutilise täpsusega, vaid kasutab selleks suuremaid ajaühikuid ning ümardab vastavaid ajaühikuid ülespoole. Seega tuleks kostja menetluskuludena lisaks otsuses kindlaks määratud menetluskuludele täiendavalt kindlaks määrata 270.83 eurot ning mõista hagejalt kostjale välja täiendavalt 2785.41 eurot (käibemaksuta).
13. Hageja apellatsioonkaebusele vaidleb kostja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
14. 31.07.2017 kaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostja 14.07.2016 osanike otsuste nr 1, 5 ja 6 mittevastuvõtmise tuvastamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning millega kohus jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega hagi nimetatud nõuetes rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista.
15. Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 ja 15.08.2016 otsuste puhul on tegemist osanike otsustega. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-55-14 (punkt 21) tulenevalt ei saa õiguslikult rääkida osanike otsusest olukorras, kus otsus on vastu võetud mitteosaniku poolt ning koosoleku juhataja või otsuste protokollija on alusetult arvestanud mitteosaniku häältega. Õiguspraktika eristab selgelt mitteotsust tühisest otsusest.
16. KV ja IOS poolt neile kuuluvate osaluste üleandmine OÜ-le Krivest Group, mis on nende ühise kontrolli all, on tehtud TsÜS § 86 lõike 1 mõttes heade kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel. Maakohus on jätnud enamusosaluse üleandmise tehingu tühisuse alusetult tuvastamata. Osaluste formaalse tõstmisega OÜ-sse Krivest Group on KV ja IOS selgelt soovinud vältida ÄS § 177 lõikes 1 sätestatud hääleõiguse piirangu kohaldumist. Kohus ei ole KV ega IOS poolt osaluste OÜ-sse Krivest Group viimise eesmärke menetluses välja selgitanud ning kostja ei ole tõendanud ühtegi eluliselt usutavat asjaolu, miks olukorras, kus on tõendatud osanike vaheliste erimeelsuste puhkemine ning ühingust tehtud väljamaksete seaduslikkuse küsimuse aktuaalseks muutumine, oli KV-l ja IOS-l vaja oma osalused üle anda nende ühise kontrolli all olevale OÜ-le Krivest Group. Viidatud tegevus on toimunud järgnevatel heade 16 kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel: välistada enda vastutust suure varalise nõude eest vähemalt summas 277 940 eurot; saada kostjast täiendavaid rahalisi vahendeid suures ulatuses ühekordse maksena vähemalt summas 266 000 eurot; kiita heaks seni õigusliku aluseta endale makstud juhatuse liikme tasud nii tagasi- kui edasiulatuvalt. Lisaks tuleb arvestada, et nii kostja juhatus kui enamusosanikuna näiv OÜ Krivest Group on aktiivselt vastu seisnud kostja vaba kasumi jaotamisele õiglaselt kõigi osanike vahel dividendidena.
17. Väär on kohtu seisukoht nagu saaks osaluste üleandmise heade kommete vastasuse tuletada üksnes juhul, kui oleks olnud tõendatud asjaolu, et KV ja IOS oleksid olnud enne osaluste üleandmist teadlikud hageja plaanist esitada kostja juhatusele 31.03.2016 nõue koosoleku kokkukutsumiseks arutamaks nõuete esitamist juhatuse liikmete vastu. KV ega IOS teadmine hageja konkreetsest tegevuskavast ei ole määrava tähendusega. Määravaks on, et hagejani on jõudnud kostja juhatuse väljastatud info KV ja IOS poolt kostja juhatuse liikmetena toimepandud võimalike rikkumiste kohta väljamaksete tegemisel suures ulatuses. Nimetatud asjaolu on tõendatud ning seega on olemas alus nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Vastavate nõuete esitamise otsuseni on seaduse järgi võimalik jõuda ka ainult väikeosaniku algatusel ja häältega. Kostja ei ole tõendanud ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks oli KV-l ja IOS-l vaja vahetult pärast hageja poolt KV ja IOS toime pandud rikkumistest teadasaamist asutada uus äriühing ja anda viimasele üle oma osad kostjas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-156-12 asjaolud ei ole küll identsed praeguses asjas esitatud asjaoludega, ent siiski sisaldab viidatud lahend olulist suunist TsÜS § 86 lõike 1 kohaldamiseks käsutustehingutele, millega võõrandatakse osaühingu osad heade kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel.
18. Hageja ei nõustu kohtuga, mille kohaselt ei ole KV ja IOS poolt osaluste üleandmisel OÜ-le Krivest Group sisulist tähendust ühingusiseselt hääleõiguse teostamise küsimustes, mis puudutavad KV ja IOS ennast. Kohus on jätnud tähelepanuta, et juhul kui OÜ-d Krivest Group ei oleks asutatud, oleks kostja osanikeks endiselt KV, IOS ja hageja. Juhul kui hääletusele oleks pandud otsus maksta KV-le hüvitist 133 000 eurot, ei oleks saanud KV selle otsuse poolt ÄS § 177 lõike 1 tõttu hääletada ning hageja häälteta jääks otsus vastu võtmata, kuivõrd ainuüksi IOS häältest ei oleks piisanud otsuse vastuvõtmiseks. Samamoodi oleks hääleõiguse piirangu tõttu olnud KV ja IOS hääled jäänud arvesse võtmata kostja nimel nende vastu kahjunõude esitamise üle otsustamisel. Kuigi hageja nõudis 31.03.2016 koosoleku kokku kutsumist, et esitada kostja nimel kahjunõue ühiselt kostja juhatuse liikmete KV, IOS ja MH vastu, siis KV-le ja IOS-le oleks laienenud hääleõiguse piirang nendes küsimustes ÄS § 177 lõike 1 alusel. Samas kostja juhatuse liikmed muutsid omavoliliselt koosoleku päevakorda ja otsuste eelnõud, mis nägid kahjunõude mitteesitamist nimetatud isikute vastu eraldiseisvalt. Hääletamisele pandi hageja poolt esitatutega võrreldes teised otsuste eelnõud ning eelnõude sisu muutmise tõttu ei olnud hagejal mingit võimalust saavutada otsuse vastuvõtmine, mis näinuks ette nõude esitamise juhatuse liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt on kostja osanikeks jätkuvalt KV, IOS ja hageja.
19. Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 koosoleku otsused nr 1, 5 ja 6 ei ole tühised ning et 14.07.2016 otsuste osas ei ole oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Vale on kohtu lähenemine, mille kohaselt piisab ÄS §-st 1712 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks mistahes sõnastuses otsuse eelnõust. Otsuse eelnõu koostamise nõue ei ole üksnes formaalse, vaid ka sisulise tähendusega. Päevakorrapunkti osas koostatav eelnõu peab toetama ja sisult vastama päevakorrapunktile. Antud juhul ei koostanud juhatus ühtegi eelnõud päevakorrapunktide 5 ja 6 all arutamisele pandud 17 küsimuste osas, mis puudutasid KV-le ja IOS-le hüvitise tasumist. Koosoleku 05.07.2016 kokkukutsumise teatest tuleneb selgelt, et kuigi kokkukutsumise teates päevakorrapunktide 2 ja 3 osas nähti ette vastavalt KV ja IOS tagasikutsumine kostja juhatusest ja hüvitise tasumine, siis kutsele juurde lisatud otsuste eelnõude kohaselt hüvitise küsimuse osas eelnõud puudusid. Kohus ei lugenud nimetatud rikkumist oluliseks, rakendades ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hinnates ebaõigesti hagi lisaks 14 olevat tõendit. Kohus jättis tähelepanuta, et koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakorrapunktide 2 ja 3 sisusse kuulusid kaks sisulist otsustamist vajavat küsimust, s.o juhatuse liikme tagasikutsumine ja temale hüvitise tasumine. Kohus seda otsuses ei analüüsinud. ÄS § 1712 lõikest 1 koostoimes lõikega 6 tuleneb üheselt, et juhatuse poolt otsuste eelnõude koostamata jätmine sisulist otsustamist vajavas küsimuses on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Lisaks, olukorras, kus päevakorras oli mh juhatuse liikmete tagasikutsumine, ei võimalda juhatuse lisatud eelnõud (jätta liikmed tagasi kutsumata) päevakorras märgitud eesmärki (nende tagasikutsumist juhatusest) saavutada sõltumata sellest, kas hääletada vastava otsuse poolt või vastu. Seetõttu ei saa ka juhatuse liikmete tagasikutsumise küsimuste osas koostatud eelnõusid lugeda seaduse nõuetele vastavaks. Lisaks on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena käsitletav juhatuse liikme tagasikutsumise ja temale hüvitise maksmise kohustuse sätestamine ühe päevakorrapunkti all. Kuna tagasikutsumine ja hüvitise maksmine on iseseisva õigusliku tähendusega küsimused, siis nende kokkusulatamine on käsitletav samuti koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena.
20. Väär on kohtu seisukoht nagu ei avaldaks päevakorrapunkti osas esitatava eelnõu sõnastus mõju otsuse kehtivusele, sh asjaolu, kas eelnõu esitatakse sellisena, et päevakorrapunkti all on sisulise otsuse vastuvõtmine otsustamisele pandud küsimuses võimalik või mitte. Päevakorrapunkti 1 all pidi tulema hääletusele põhikirja muutmise küsimus. Kostja juhatus esitas aga eelnõu, mille sisuks oli jätta kostja põhikiri muutmata. Nimetatud otsuse eelnõu osas mistahes viisil hääletamine ei saa tuua kaasa põhikirja muutmise otsustamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja juhatus rikkunud ka 14.07.2016 koosoleku päevakorra punkti 1 osas oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda.
21. Kohus on vääralt leidnud, et 14.07.2016 koosoleku otsused nr 1, 5 ja 6 ei ole kehtetuks tunnistatavad. Kohus on jätnud sisuliselt kontrollimata, kas kohtu poolt otsuste tühisuse juures analüüsitud asjaolud võivad olla käsitletavad otsuse kehtetuks tunnistamise alustena, millele hageja tugines hagi punktis 2.4.
22. Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et 14.07.2016 otsuste nr 5 ja 6 osas ei esinenud OÜ-l Krivest Group huvide konflikti, temale ei laienenud hääleõiguse piirang ning tema antud hääli tuli antud küsimuste hääletamisel arvesse võtta.
23. Maakohtu järeldus hääleõiguse piirangu puudumise osas nii KV-l, IOS-l kui OÜ-l Krivest Group päevakorrapunktide 5 ja 6 osas on vastuolus tõenditega ning ÄS § 177 eesmärgiga. Hageja on kaebuses analüüsinud asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mille kohaselt on OÜ Krivest Group tegutsenud (sh kasutanud oma fiktiivset hääleõigust) heade kommetega vastuolus olevatel eesmärkidel KV ja IOS huvides. Häälte arvust tulenevalt on KV-l ja IOS-l ühine kontroll OÜ Krivest Group ja seeläbi kostja üle. Hageja on ühise kontrolli kohta esitanud põhjendused lisaks hagile ka oma 05.01.2017 menetlusdokumendi punktis 2.3.3jj. Arusaamatuks ja vastuoluliseks jäävad kaevatava otsuse põhjendused, mille kohaselt ei ole võimalik väita, et KV ja IOS (vaatamata 80%-lisele osalusele OÜ-s Krivest Group ning 2/3 suurusele häältearvule) ei oma üheskoos ühingu üle valitsevat mõju. Kostja juhatuse liige ja OÜ Krivest Group 18 kolmas osanik MH tegutseb samuti KV ja IOS huvides. Nt on MH saatnud kostja osanikele 08.06.2016 otsuste eelnõud, mille alusel viiakse kostjast 266 000 eurot välja KV ja IOS käsutusse, hiljem koostas MH ka vastava hääletusprotokolli otsuste vastuvõtmise kohta. MH on otseselt kaasa aidanud KV-l ja IOS-l eelnevalt nimetatud heade kommetega vastuolus olevaid eesmärke saavutada. Seega on MH tegutsenud KV ja IOS huvides. Kohus on vääralt jätnud vastavad tõendid hindamata ja eeltoodud asjaolud tuvastamata. Kuna lahkumishüvitiste maksmist otsustati nii KV kui IOS osas, on tõendatud, et mõlemal oli otsene huvi vastavate otsuste vastuvõtmiseks ning ühiseks tegutsemiseks sellekohaste otsuste vastuvõtmise nimel. Kohus on nimetatud asjaolu jätnud tähelepanuta. Seega olid KV ja IOS otseselt isiklikult huvitatud päevakorrapunktide 5 ja 6 all arutamisele pandud otsuste sisust ning nende huvi vastandus kostja kui äriühingu huvile. Tegemist on seega selge olukorraga, kus KV, IOS ega nende poolt kontrollitav OÜ Krivest Group ei saanud ÄS §-st 177 tulenevalt teostada hääleõigust vastavate päevakorrapunktide all otsustavate küsimuste üle hääletamisel. Sellele vaatamata võimaldati OÜ-l Krivest Group nimetatud küsimustes hääletada ja tema hääled võeti arvesse.
24. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja vastavalt kohtule esitatud (esitatavale) menetluskulude nimekirjale. Maakohtu menetluskulude jaotamise otsus on ka hagi osalise rahuldamise puhul väär. Hageja esitas 07.06.2016 menetlusdokumendis taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks järelmenetluses juhul, kui kohus leiab, et hageja ja tema advokaadibüroo vahelise tulemustasu kokkuleppe alusel ei ole hageja lepingulise esindaja kulusid võimalik kindlaks määrata. Kohus jättis hageja vastava taotluse rahuldamata otsust selles osas motiveerimata ning määras menetluskulud kindlaks põhimenetluses. Seejuures ei määranud kohus kindlaks hageja lepingulise esindaja kulusid, küll aga vastaspoole lepingulise esindaja kulud. Selle tulemusel tekkis hagejal suures ulatuses menetluskulude kandmise kohustus, olgugi et menetluskulud jäid 50% hageja ja 50% kostja kanda. Selline otsus on ebaõiglane hageja suhtes, kes ei saa advokaadibürooga sõlmitud tulemuslepingu tõttu büroo arveid veel esitada. Seega ei saa maakohtu määratud menetluskulude jaotust pidada õigeks ega kooskõlas seadusega. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata menetluskulud kindlaks järelmenetluses, siis õige lahendus oleks hagi osalise rahuldamise korral jaotada

§ 162

lõike 4 ja § 163 lõike 1 alusel menetluskulud nii, et need jäävad poolte endi kanda. Vastasel juhul, kui kohus rahuldab hagi 50% ulatuses (nagu käesolevas asjas), tekib hagejal vaatamata sellele kohustus kanda suures ulatuses vastaspoole menetluskulusid ainuüksi seetõttu, et tulemustasu kokkulepe ei võimalda tema advokaadibürool arveid veel esitada, mida saaks vastaspoole lepingulise esindaja kulude nõudega tasaarvestada.

1. Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise ning otsuse resolutsioon jääb muutmata. Küll aga kohaldas maakohus osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse normi ning selles osas tuleb lahendi põhjendusi muuta (

§ 657lõike 1 punkt 2 1).

Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega seotud kulud. 19 81.

§ 442

lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni apellatsioonimenetluses lahendamata taotlused. Lahendamata on hageja 08.10.2018 taotlused 03.10.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks ja kostjalt menetluskulusid tõendavate dokumentide väljanõudmiseks ning kostja 08.01.2018 taotlus kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena OÜ Krivest Group, KV ja IOS, eelmise taotluse suhtes 03.10.2018 kohtuistungil esitatud alternatiivne taotlus kuulata tunnistajatena üle KV ja OÜ Krivest Group juhatuse liige RL ning vastuses hageja kaebusele esitatud taotlus jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. 82. Hageja 08.10.2018 taotlus 03.10.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks kuulub

§ 53lõigete 2 ja 4 alusel rahuldamisele.

Kostja taotlusele vastu ei vaidle. Kolleegium on seisukohal, et kuigi parandus ei muuda juba protokollis fikseeritu sisu, vastab see selgemalt hageja esindaja selgituste sõnastusele kohtuistungil. Seega asendab kolleegium protokolli 3-ndal lehel A.Knjazevi laused: „See tsiviilasi, mille tulemustega on käesoleval juhul seotud hageja kohustus tasuda oma esindajatele tasu, on veel maakohtu menetluses. See asi võib laheneda ka nt kompromissiga.“ lausetega: “ See tsiviilasi, mille tulemustega võib tekkida hageja kohustus tasuda oma esindajatele tasu, on veel maakohtu menetluses. Tulemus võib saabuda ka muul viisil nt kohtuvälise kompromissiga.“ 83. Hageja 08.10.2018 taotluse kostjalt tema menetluskulusid tõendavate dokumentide väljanõudmiseks rahuldamise vajadust kolleegium ei näe. Hageja põhjendab taotlust sellega, et kostja taotleb kulude hüvitamist mitte endale, vaid advokaadibüroole, mis tekitab küsimusi, kas kostja on ikka kohustatud õigusabikulusid kandma. Samuti sellega, et hageja suhtes on tema kulude kandmise üksikasju selgitatud. Kostja selgitab vastuseks taotlusele, et kulud kantakse advokaadibüroo poolt spetsiaalselt klientide vara hoidmiseks avatud kliendikontole kokkuleppel kliendiga eesmärgiga, et klient ise ei peaks tegelema väljamõistetud summade laekumise kontrollimisega. Laekunud summad kannab büroo edasi kliendile. Tegemist on AB TRINITI tavapärase praktikaga. Kolleegium on seisukohal, et

§ 176

lõike 6 kohaselt on menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmine menetlusosaliselt kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb olukorras, kus on esitatud nimekirja vm asjaolude alusel tekkinud kahtlus või ebaselgus esitatu õigsuse suhtes. Käesolevas asjas puudub kohtul alus kahelda kostja menetluskulude taotluses ja nimekirjas esiletoodu suhtes. Ka vastab vastuses taotlusele esiletoodu kohtule teadaolevale advokaadibüroode (vähemalt osade neist) tavapärasele praktikale. 84. Kolleegium on seisukohal, et puuduvad

§ 216

lõikes 1 sätestatud alused kostja 08.01.2018 taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena OÜ Krivest Group, KV ja IOS rahuldamiseks. Taotluse kohaselt on selle rahuldamine seatud sõltuvusse asjaolust, kas käesolevat asja lahendav kohtukoosseis on sarnaselt tsiviilasja nr 2-16-9415 lahendanud koosseisuga (Tallinna Rimngkonnakohtu 06.12.2017 otsus) seisukohal, et osade mitterahalise sissemaksena üleandmise tehingud on tühised. Viidatud tehingu tühisuse tuvastamise korral otsustataks käesolevas asjas menetlusväliste isikute omandiõiguse üle. Otsuses allpool asub kolleegium sarnaselt Riigikohtuga asjas nr 2-16-9415 seisukohale, et ka käesolevas asjas ei ole hageja õigustatud tuginema osade üleandmise tehingute tühisusele, kuna tal puudub selleks õiguslik huvi. Seega langeb ära vajadus kaaluda, kas taotletud isikute kaasamine menetlusse oleks

§ 216lõike 1 mõttes kohane.

Samuti puudub sellisel juhul vajadus kuulata (alternatiivselt) tunnistajatena üle KV ja OÜ Krivest juhatuse liiget, 20 mistõttu jätab kolleegium ka selle taotluse rahuldamata ega kaalu alternatiivse taotluse 03.10.2018 kohtuistungil esitamise ajalist põhjendatust. 85. Kolleegium on seisukohal, et puuduvad alused jätta XX apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Hageja 31.07.2017 kaebuse resolutsioonist nähtub, et tema taotlused apellatsioonikohtule tulenevad 14.07.2016 osanike otsuste kohta tehtud maakohtu lahendiga mittenõustumisest. Seega määratles hageja ise ja apellatsioonikohus kaebust menetlusse võttes õigesti, et kaebuse hinnaks on

§ 137

lõikest 1 tulenevalt vastavalt

§ 132lõike 4 punktile 8 3500 eurot.

Menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise vaidlustamise osas on kaebuse hinnaks 0 eurot. Seega tasus hageja kaebuse esitamisel õigesti riigilõivu 300 eurot. Isegi juhul, kui kaebuse menetlusse võtmisel oleks tasutud riigilõivuseaduses (RLS) ettenähtust vähem riigilõivu, tuleks selline minetus praeguses menetlusstaadiumis kõrvaldada

§ 179lõike 1 alusel hagejalt täiendava riigilõivu sissenõudmisega riigituludesse.

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu selgitav märkus vaidlustatud otsuse 8-ndal lehel selle kohta, et mitteotsuse puhul on õiguslikuks tagajärjeks otsuse tühisus, ei ole õige ja tuleb jätta otsuse põhjendustest välja. Asjakohane on seejuures hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-55-14 (punktile 21), milles on selgitatud, et kui juriidilise isiku organi nimel on otsuse teinud isikud, kes selleks õigust ei oma (nt ei ole osanike otsuse puhul tegemist üldse osanikega), ei ole alust käsitleda seda tehingut organi otsusena, mille tühisust või kehtetust saab hinnata, vaid tegemist on mitteotsusega. Samas on kolleegium seisukohal, et selline ebaõige materiaalõiguse tõlgendus ei toonud käesolevas asjas kaasa ebaõige otsuse tegemist, kuna maakohus tuvastas asjakohaselt OÜ Krivest Group kui kostja osaniku õigusliku staatuse.
2. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas ning määras rahaliselt kindlaks menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtu ette toodud faktilised asjaolud ei anna alust nõustuda hagejaga, et OÜ Krivest Group ei ole õiguslikult saanud kostja osanikuks ning et seetõttu tuleb kõik vaidlustatud otsused lugeda mitteotsusteks. Riigikohus andis samade poolte vaidluses tsiviilasjas nr 2-169415 hageja seisukohale õigusliku hinnangu ja ringkonnakohtu arvates tuleb samale seisukohale asuda ka käesolevas asjas. Riigikohus selgitas, et hageja kui KV ja IOS ning OÜ Krivest Group vahel sõlmitud kostja osade üleandmise lepingute suhtes kolmas isik saab tehingute tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingute kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused. Hageja on seisukohal, et osade üleandmise tehingud on heade kommete vastasuse tõttu tühised, kuna OÜ Krivest Group asutamise ja sellele kostja osade mitterahalise sissemaksena üleandmise eesmärgiks oli hääletuspiirangu vältimine KV ja IOS poolt kostja osanike otsuste vastuvõtmisel. Juhtumid, millele laieneb osaühingu osaniku hääletuspiirang, on sätestatud ÄS § 177 lõikes
3. Kirjeldatud juhtumite hulka ei kuulu äriühingu põhikirja (mitte)muutmise, osaniku juhataja liikme kohalt tagasi (mitte)kutsumise ja talle lahkumishüvitise (mitte)määramise (14.07.2016 koosoleku vaidlustatud otsused) ega majandusaasta aruande kinnitamise ja kasumi jaotamata jätmise (15.08.2016 vaidlustatud otsus) küsimustes otsustamine. Seega kuna nii KV kui IOS oleksid võinud osanikena 14.07.2016 ja 15.08.2016 otsuste vastuvõtmisel hääletada, ei saa hageja käesolevas asjas tugineda OÜ Krivest Group ning KV ja IOS vahel sõlmitud kostja osade mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingute tühisusele. Hagejal ei ole tehingute tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi, sest need ei saanud tema kui kostja osaniku õigusi rikkuda. Hageja vastupidised väited ei ole asjakohased ega anna alust 21 teistsuguse otsustuse tegemiseks. Käesoleva tsiviilasja raames ei võta kohus seisukohta, kas mõnes muus pooltevahelises vaidluses võib osutuda hageja õigustatud isikuks taotleda osade võõrandamistehingute tühisuse tuvastamist või mitte.
4. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et 14.07.2016 koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda, mistõttu on vastuvõetud otsused nr 1, 5 ja 6 ÄS § 1771 alusel tühised. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui väidetud rikkumised oleksid tuvastatavad, olid need kõrvaldatud sellega, et hageja läks koosolekule kohale ja nõustus koosolekut pidama. Käesolevas asjas on koosoleku protokolliga ja sel osalenud osanike nimekirjaga (t I kd lk 165-172) tõendatud, et koosolekust võtsid osa ja seal hääletasid kõik osanikud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-17 (punktides 15-17) selgitanud, et ÄS § 1721 tuleb tõlgendada selliselt, et selles normis on sätestatud kaks võimalust, lugemaks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks; esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites; kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama; see, kas kohale tulnud osanik hääletab otsuse poolt või vastu, ei ole ÄS § 1721 esimese lause järgi oluline; kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega; ÄS § 1721 võimaldab kõrvaldada koosoleku kokkukutsumise korra olulisest rikkumisest tuleneva tühisuse.
5. Samuti on hageja apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et 14.07.2016 koosoleku otsused on kehtetud, kuna OÜ Krivest Group hääletas häälepiirangu olukorras ja kasutas oma fiktiivset hääleõigust. Eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, et käesolevas asjas vaidlustatud osanike otsused ei ole sellised, mille puhul oleks KVile ja/või IOSle laienenud ÄS § 177 lõikest 1 tulenev hääletamispiirang. Seega ei olnud tegemist ka otsustega, millele laienes OÜ Krivest Group hääletamispiirang, mistõttu ei ole tegemist ÄS § 178 lõikes 1 sätestatud alustel kehtetute otsustega.
6. Vastuseks hageja kaebusele menetluskulude jaotamise kohta selgitab kolleegium järgmist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt (arvestusega, et rahuldas hagetud 6-st otsusest 3 osas hagi) ja jättis

§ 163

lõike 1 esimese alternatiivi alusel kummagi poole menetluskuludest 50% vastaspoole kanda. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu otsustusse. Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul valida

§ 163

lõike 1 kohaselt ühe esmase ja kolme alternatiivse kulude jaotamise võimaluse vahel. Käesolevas asjas valis kohus esmase võimaluse ja seda valikut, erinevalt alternatiivsetest, kohus põhjendama ei pea. Tegemist on kaalutlusotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on rikutud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas sellist rikkumist tuvastada võimalik ei ole. Asjaolu, et konkreetses asjas tekib hageja jaoks tema poolt lepingulise esindajaga sõlmitud tasukokkuleppe tingimuse (tasu saamine on kokku lepitud seonduvalt teise vaidluse, mis on alles maakohtu menetluses, tulemusest) tõttu menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ebasoodne olukord, ei pidanud olema maakohtule aluseks kulude jaotamisel. Hagejal ja advokaatidel oli võimalik käsunduslepingu sõlmimisel ette näha võimalikke probleeme menetluskulude hüvitamisel ning sõlmida tavapärane tulemustasu kokkulepe, st panna tasu maksmine/saamine sõltuvusse käesoleva tsiviilasja tulemusest. 91. Vastuseks hageja kaebusele menetluskulude kindaksmääramise kohta maakohtu poolt selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu 22 otsustusse määrata menetluskulud kindlaks asja sisulises lahendis ja mitte kooskõlas

§ 174

lõikega 4 mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 177lõige 2).

Vastavalt

§ 174

lõikele 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Otsustus määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ühel või teisel viisil on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on rikutud diskretsioonipiire. Käesolevas asjas sellist rikkumist tuvastada võimalik ei ole. Seaduse kohaselt on esimeseks menetluskulude kindlaksmääramise viisiks nimelt nende rahalise suuruse kindlaksmääramine põhiasja lõpplahendis.

1. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas. Samuti osas, milles kohus jaotas ja määras rahaliselt kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et 14.07.2016 vastuvõetud otsus nr 4 jätta koosoleku korraldamise kulud XX kanda ei olnud heade kommetega vastuolus ega tühine ÄS § 1771 lõike 1 alusel. Kostja leiab kokkuvõtvalt, et koosolek oli kokku kutsutud XX 10.06.2016 nõude alusel, et tegemist oli täiesti otstarbetu koosolekuga ja et pidevate pahatahtlike ning otstarbetute koosolekute kokkukutsumise kulude jätmine kostja kanda oleks tema suhtes ebaõiglane. Hageja on kokkuvõtvalt seisukohal, et esitas 10.06.2016 nõude koosoleku kokkukutsumiseks vastuseks juhatuse 08.06.2016 eelnõule, kuid kuna 14.06.2016 otsuste vastuvõtmisega oli faktiline olukord muutunud (14.06.2016 otsustati koosolekut kokku kutsumata ära küsimused, mille arutamist ta koosoleku soovis), teatas ta 13.07.2016 juhatusele, et ei soovi koosoleku toimumist.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega näe tõendite ümberhindamiseks alust. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et konkreetses elulises olukorras, kus nii äriühingu juhatus isikus, kes samal ajal kuulus enamusosaniku juhatusse, kui koosoleku kokkukutsumise nõude esitaja said enne koosoleku toimumise päeva aru, et tegemist on otstarbetu koosolekuga ning vahetasid vastastikku (lepinguliste esindajate kaudu) mõistlikke tahteavaldusi koosoleku ärajätmiseks, kusjuures sellesisulise 13.07.2016 ekirjavahetuse (t I kd lk 159-161) algatus tuli kostja esindajalt, kuid siiski nimelt kostja juhatus otsustas koosoleku läbi viia, ei olnud heade kommetega kooskõlas jätta koosoleku läbiviimise kulusid hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt ei ole konkreetses olukorras alust hinnata hageja käitumist koosoleku kokkukutsumisel pahatahtlikuks. Maakohtu põhjendust toetab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, samuti juhtorganite liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega. Seega ei saa nõustuda kostjaga, nagu ei näeks seadus ette äriühingu juhatusele kohustust osanikega suhelda, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu on juhatuse jaoks ette näha, et nõutud koosolek ei vasta tegelikult kummagi poole huvidele ega vasta ka sisuliselt asjaolude muutumise tõttu enam nõude esitanud osaniku tahtele. Sellises olukorras koosoleku ärajätmiseks, eriti arvestades, et äriühingul ongi ainult 2 osanikku, kokkuleppe saavutamisel ei ole juhatusel kohustust koosolek mistahes põhjendustel siiski läbi viia ja sellega osalistele kulusid tekitada. Kolleegium on seisukohal, et 10.06.2016 avalduse koosoleku kokkukutsumiseks ja 14.07.2016 koosoleku ärajätmiseks tahteavalduse esitamise osas ei ole alust hagejale pahatahtlikkust ette heita.
3. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et 15.08.2016 koosolekut kokku kutsumata vastuvõetud otsused majandusaasta aruande kinnitamise ja sel alusel kasumi jaotamata jätmise kohta ei ole tehtud otsuste tegemise korda oluliselt rikkudes ega olnud ÄS § 1771 lõike 1 alusel 23 tühised. Kostja on kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja 31.05.2016 nõue koosoleku kokku kutsumiseks oli ammendunud, et enne 15.08.2016 ei olnud hageja esitanud juhatusele nõuet audiitori osalemiseks, et peale 15.08.2016 sai hageja esitada audiitorile kirjalikke küsimusi ja et tema hilisem käitumine näitab, et väited takistustest audiitori puudumise tõttu võtta vastu aruande kinnitamise osas kaalutletud otsus on pahatahtlikud. Hageja heidab kokkuvõtvalt kostjale ette, et vaatamata tema nõudele arutada 2015.a majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist koosolekul ning kutsuda otsustamise juurde audiitor, kes andis vandeaudiitori aruande, otsustas juhatus küsimused lahendada osanike koosolekut kokku kutsumata.
4. Kolleegium nõustub ka siinkohal maakohtu põhjendustega. Kolleegium selgitab, et hageja 31.05.2016 nõue oli esitatud konkreetses küsimuses – 2015.a majandusaasta aruande kinnitamiseks (t I kd lk 175-176). Puudub vaidlus, et juhatus reageeris nõudele ja koosolek pidi toimuma 30.06.2015 (teade t I kd lk 177-180). Samuti puudub vaidlus, et 28.06.2016 teatas kostja, et audiitor on haigestunud, mistõttu auditeerimine venib ja 30.06.2016 ei ole võimalik aruannet kinnitada (t I kd lk 181-185). Seega ei saa asuda seisukohale, et osaniku 31.05.2016 nõue oli sellega ammendunud – nõude eesmärk oli saavutamata, st aruanne oli koosolekul arutamata ja kinnitamata. Osaniku tahe ei ammendunud ka tema enda poolt 12.07.2016 koosoleku kokkukutsumisega majandusaruande kinnitamise eesmärgil, kuna ka selleks ajaks ei olnud aruanne audiitori poolt kinnitatud. Osanik ei olnud ka loobunud nimetatud eesmärgil koosoleku kokkukutsumise nõudest. Sellises olukorras ei olnud juhatuse poolt kooskõlas ÄS § 171 lõike 2 punktiga 3 otsustada siiski aruande kinnitamiseks osanike koosolekut kokku mitte kutsuda. Vandeaudiitori aruande andnud audiitori majandusaasta aruande kinnitamise juures viibimise nõudeõigus tuleneb osanikule ÄS § 179 lõikest
5. Kuna juhatus ei olnud seisuga 15.08.2016 uut koosolekut majandusaasta aruande kinnitamise otsustamiseks kokku kutsunud, ei olnud osaniku nõue audiitori osalemiseks hilinenud. Kuna 15.08.2016 rikuti oluliselt otsuse tegemise korda ja tegemist on tühise otsusega, ei oma tähtsust, kas ja kui, siis millal ja kuidas sai osanik peale nimetatud kuupäeva esitada küsimusi audiitorile. Ka ei saanud osanik tühist otsust tagantjärgi heaks kiita.
6. Ringkonnakohus ei näe alust ka kostja kaebuse rahuldamiseks osas, milles maakohus jaotas ja määras rahaliselt kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Kuna ringkonnakohus hagi rahuldamise proportsiooni ei muuda, puudub alus ka kulude jaotuse muutmiseks. Hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluspiire.

§ 175lõige 1 annab kohtule õiguse hinnata esindaja tasu põhjendatust ja vajalikkust.

Maakohtu otsustus vähendada taotletavat tasu on põhjendatud ja loogiline. Seega puudub ringkonnakohtul alus sekkuda maakohtu otsustusse.

1. Eelnevalt käsitlemata poolte väited/vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need menetlusökonoomia põhimõtet rakendades käesolevas lahendis käsitlemata.
2. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad nii apellatsiooni- kui kassatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.

Seega puuduvad apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 24 Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/