← Eesti

1-17-5474/31

Obsah (8)§ 199§ 65§ 68§ 25§ 44§ 45§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. novembril 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-5474 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistung

) § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Vladislav Kljujev isikukood: 39004052712; viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: vene keel, valdab vabalt ka eesti keelt; töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi; kuritegude eest varem karistatud kuuel korral, viimati Tartu Maakohtu 21.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3037

§ 199

lg 2 p 7 järgi

§ 65lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistusega alates 17.01.2013.

a; väärtegude eest karistatud korduvalt; kohaldatud tõkend: vahistamine alates 18.04.

  1. a; kahtlustatavana kinni peetud 17.04.
  2. a Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 126, §-st 180, 312, 313,315,lg. 4, kohus otsustas:
  3. Süüdi tunnistada Vladislav Kljujev

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Kaitsja

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Vladislav Kljujevi poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.-31.03.2017. a, s.o 2 päeva ning mõista Vladislav Kljujevile lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel hakata Vladislav Kljujevi karistusaja algust lugema alates 17.04.

  1. a. Vladislav Kljujevile kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Tsiviilhagid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg-st 1 tulenevalt tsiviilhagid rahuldada. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Vladislav Kljujevilt - Selver AS-i (registrikood: 10379733; asukoht: Pärnu mnt 238, Tallinn; arvelduskonto nr XXX) kasuks 83 (kaheksakümmend kolm) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; - Maxima Eesti OÜ (registrikood: 10765896; asukoht: Peterburi tee 47, Tallinn; arvelduskonto nr XXX) kasuks 15 (viisteistkümmend) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti; - TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi (registrikood: 10151355; asukoht: Ujula 2, Tartu; arvelduskonto nr XXX) kasuks 618 (kuussada kaheksateist) eurot ja 10 (kümme) senti. Kannatanute kasuks välja mõistetud summad kanda eelmärgitud arvelduskontodele.
  3. Asitõendid ja salvestused Kohtuotsuse jõustumisel võtta kriminaaltoimikusse järgmised kriminaalasja juures asuvad plaadid: - 3 CD plaati Tartus Ujula 2 asuva Ujula Konsumi kaupluse turvakaamerate 23.02.
  4. a, 02.03.
  5. a ja 08.03.
  6. a videosalvestistega; - 2 CD plaati Tartus Kalda tee 1 asuva Eedeni Maksimarketi kaupluse turvakaamerate 15.03.
  7. a, 17.03.
  8. a, 27.03.
  9. a, 04.04.
  10. a ja 07.04.
  11. a videosalvestistega; - CD plaat Tartus Kalda tee 43 asuva Anne Selveri kaupluse turvakaamerate 27.02.
  12. a videosalvestistega; - CD plaat Tartus Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse turvakaamerate 09.03.
  13. a videosalvestistega. Hallikas-musta värvi kootud sall, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
  14. Menetluskulud Välja mõista Vladislav Kljujevilt KrMS § 180 lg. 3 alusel riigituludesse menetluskuludena 1161(üks tuhat ükssada kuuskümmend üks) eurot,s.h. - II astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetav sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; -riigi õigusabi teenuse osutamisega seotud kulu 456(nelisada viiskümmend kuus) eurot. Ekspertiisi tegemise kulu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja riigi õigusabi teenuse osutamisega seotud kulu 456 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada Vladislav Kljujevil temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99917700078371, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniteate esitamise korral esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva möödumisel pärast apellatsiooniteate kohtule esitamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Sellisel juhul tuleb määruskaebus esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb teatada kirjalikult Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Vladislav Kljujevit selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,
  15. 23.02.
  16. a kella 19.35 paiku Tartus Ilmatsalu 11 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit konjakit Hennessy VSOP väärtusega 33,19 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna Vladislav Kljujev peeti turvatöötaja poolt kinni;
  17. 23.02.
  18. a kella 20.50 paiku Tartus Ujula 2 asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Ujula Konsum võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 pudelit viskit Whiski Jack Daniels koguväärtusega 47,58 eurot;
  19. 27.02.
  20. a kella 14.00 paiku Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS-i kauplusest Anne Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli konjakit Hennessy VSOP väärtusega 51,90 eurot ja ühe pudeli konjakit Martell VSOP väärtusega 31,90 eurot;
  21. 02.03.
  22. a kella 20.15 paiku Tartus Ujula 2 asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Ujula Konsum võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viina Russki Standart väärtusega 43,39 eurot ja ühe pudeli likööri Meukow Vanilla väärtusega 23,49 eurot;
  23. 08.03.
  24. a kella 15.30 paiku Tartus Ujula 2 asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Ujula Konsum võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 5 ripsmetušši koguväärtusega 64,95 eurot, ühe ripsmetuši väärtusega 12,29 eurot ja kaks pudelit viskit Whisky Jack Daniels koguväärtusega 47,58 eurot;
  25. 09.03.
  26. a kella 21.44 paiku Tartus Kalda tee 32 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli viskit Canadian Gold väärtusega 15,99 eurot;
  27. 15.03.
  28. a kella 20.55 paiku Tartus Kalda tee 1C asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Eedeni Maksimarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli likööri Beluga väärtusega 47,69 eurot;
  29. 17.03.
  30. a kella 18.45 paiku Tartus Kalda tee 1C TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Eedeni Maksimarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pudelit likööri Beluga koguväärtusega 95,38 eurot;
  31. 27.03.
  32. a kella 16.00 paiku Tartus Kalda tee 1C asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Eedeni Maksimarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pudelit likööri Beluga koguväärtusega 95,38 eurot;
  33. 30.03.
  34. a kella 20.20 paiku Tartus Rebase 10 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Tartu Hyper Rimi püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte purki Gin Long Drink väärtusega 1,59 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna Vladislav Kljujev peeti turvatöötaja poolt kinni;
  35. 04.04.
  36. a kella 14.45 paiku Tartus Kalda tee 1C asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Eedeni Maksimarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe pudeli konjakit Cognac Meukow VSOP 40% väärtusega 44,99 eurot;
  37. 07.04.
  38. a kella 13.30 paiku Tartus Kalda tee 1C asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Eedeni Maksimarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks pudelit likööri Beluga koguväärtusega 95,38 eurot;
  39. 17.04.
  40. a kella 10.00 paiku Tartus Rebase 10 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Tartu Hyper Rimi püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kolm fileerimisnuga koguväärtusega 59,97 eurot ja kaks lihanuga koguväärtusega 39,98 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna Vladislav Kljujev peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani Vladislav Kljujev toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 199

lg 1 sätestab kuriteona varguse, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

  1. 23.02.
  2. a Tartus Ilmatsalu 11 asuvast Maxima kauplusest toime pandud varguse katse (süüdistuse p 1) Tunnistaja, OÜ Scarabeus turvatöötaja V. S. ütlustest (vt I, tl 77 pöördel kuni 78) selgub, et olles tööl Tartus Ilmatsalu 11 asuvas Maxima kaupluses, nägi ta selle aasta veebruaris kuskil kella 20.00 paiku kaamerast, kuidas süüdistatav võttis riiulist karbi Hennessy konjakit. Siis läks süüdistatav natuke eemale, nii umbes 10-15 meetrit, võttis riiuli vahel karbist pudeli ning pani selle põue. Tühja karbi pani süüdistatav tagasi riiulisse. Seejärel läks V. S. läks kassa juurde ning nägi seal, kuidas kõnealune isik möödus kassast, ilma et oleks kõnealuse konjaki eest maksnud. V. S. ütlusi täpsustab tema enda poolt seoses nimetatud õiguserikkumisega koostatud akt (I, tl 97). Nimelt on seal fikseeritud, et turvaettevõtte töötaja V. S. pidas 23.02.
  3. a kella 19.35 Ilmatsalu 11, Tartu asuvas Maximas kinni Vladislav Kljujevi, kes oli riiulist võtnud pudeli konjakit Hennessy VSOP maksumusega 33,19, selle põue pannud ning läbinud kassa selle eest maksmata. Tunnistaja V. S. ütlustest ilmneb seegi, et kui süüdistatav oli kassa läbinud, siis palus V. S. tal endaga koos turvaruumi tulla. Isik tuli temaga turvaruumi, võttis põuest pudeli ning pani selle laua peale. Nende ütlustega riimub ka 23.02.
  4. a akt (I, tl 97), kust nähtuvad asjaolud selle kohta, et nimetatud konjak tagastati kauplusele rikkumata kujul.
  5. 23.02.
  6. a, 02.03.
  7. a ja 08.03.
  8. a Tartus Ujula 2 asuvast Ujula Konsumi kauplusest toime pandud vargused (süüdistuse p-d 2, 4, 5) Tunnistaja I. K. i, Tartus Ujula 2 asuvas Konsumis töötava turvamehe ütlustest (I, tl 70 pöördel kuni 75 pöördel) selgub, et temani jõudis Konsumi töötajalt signaal, et alkoholi on puudu. Selle peale hakkas I. K. turvakaamerate salvestusi läbi vaatama. Ta nägi sealt, kuidas üks tumedasse riietunud prillidega isik varastas veebruaris kella kaheksa paiku õhtul kaks viskit Jack Daniels selliselt, et kõigepealt pani ta pudelid korvi ja pärast pani ta need sealt jope põue. Salvestuselt oli näha ka see, kuidas isik väljus, ilma et oleks kassas maksnud. Veel nägi ta videolt, kuidas 02.03.
  9. a võttis sama mees ülemiselt riiulilt ühe pudeli viina Russki Standart. Siis liikus mees teise riiuli juurde, kus asusid liköörid, ning võttis sealt ühe pudeli likööri Meukow Wanilla. Veel läks mees veinide juurde ning võttis riiulilt paar pudelit veini. Mees pani kõik pudelid esialgu korvi, kuid müügisaalis kõndides pani ta need sealt põue – hiljem leidsid nad tühja korvi müügisaalist. Kassas mees alkoholi eest ei tasunud. Kaamerasalvestistelt oli näha seegi, kuidas 08.03.
  10. a seisis sama isik kaupluses, vaatas ringi, justkui vaadates, et kus turvamehed on, võttis siis kolmel korral Maybelline ripsmetušše ja pani need jope põuetaskusse. Pärast seda liikus mees alkoholiletti, võttis sealt ülemiselt riiulilt kaks pudelit Jack Daniels´i viskit, kõndis nendega ringi, pani põue ning läbis kassa kaupade eest maksmata. Asitõendi, s.o Tartus Ujula 2 asuva Ujula Konsumi kaupluse turvakaamerate 23.02.
  11. a, 02.03.
  12. a ja 08.03.
  13. a videosalvestiste vaatlusprotokollid (I, tl 89-93) kinnitavad eelnevat. Nimelt nähtub sealt, kuidas 23.02.
  14. a kella 20.51 ajal võtab tumedate prilliraamidega tumedasse riietatud meesterahvas kaubasaalis ülemiselt riiulilt kaks pudelit alkoholi ning möödub minut hiljem kassast nende pudelite eest tasumata (vt I, tl 89 pöördel). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub seegi, kuidas kümmekond päeva hiljem, s.o 02.03.
  15. a kella 20.11 ajal võtab samasuguse välimusega meesterahvas erinevalt alkoholiriiulitelt kokku neli pudelit (alkoholi) ning paneb need pudelid endale ostukorvi (vt I, tl 90 fotod nr 4-7 ja tl 90 pöördel fotod nr 8-9), seejärel kõnnib sama mees kaubariiulite vahel, pannes selle aja jooksul ostukorvis olevad pudelid endale põue (vt I, tl 90 pöördel fotod nr 10-11 ja tl 91), lõpuks jätab mees tühja ostukorvi kaubasaali ning möödub kella 20.17 ajal kassast kauba eest tasumata (vt I, tl 91 pöördel foto nr 18). Lisaks nähtub kõnealusest asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas 08.03.
  16. a kella 15.22 ajal liigub seesama mees kaupluse kosmeetikaleti juurde, võtab sealt mitmel korral erinevaid tooteid ja paneb need kõik endale põue (I, tl 91 pöördel fotod nr 19-20 ja tl 92 fotod nr 21-25), läheb seejärel edasi alkoholiosakonda, võtab sealt kaks pudelit (alkoholi), paneb ka need endale põue (vt I, tl 92 pöördel) ning möödub kella 15.27 ajal kassast kauba eest tasumata (I, tl 93). Kannatanu Tartu Tarbijate Kooperatiivi 17.05.
  17. a täpsustatud avalduse (I, tl 80-81) kohaselt võttis 23.02.
  18. a, 02.03.
  19. a ja 08.03.
  20. a videosalvestistele jäänud mees Ujula Konsumi kauplusest ära ühe pudeli viina Russki Standart maksumusega 43,39 eurot; ühe pudeli likööri Meukow Vanilla maksumusega 23,49 eurot; neli pudelit viskit Jack Daniels maksumusega 23,79 eurot tükk, kogumaksumusega 118, 95 eurot; viis ripsmetušši Maybelline Colossal Go Extr maksumusega 12,99 eurot tükk, kogumaksumusega 64,95, ning ühe ripsmetuši Maybelline Lash Sensational maksumusega 12,29 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 239,28 eurot. 10.04.
  21. a avaldusest (I, tl 86) nähtub, et kõik eelnimetatud tooted on kauplusele tagastamata. Tunnistaja I. K. i ütlustest selgub seegi, et 12.03.
  22. a oli see mees, keda I. K. oli videosalvestistelt näinud asju varastamas, jälle Ujula Konsumis. I. K. pidas ta kinni ja kutsus politsei. Patrullilehe (I, tl 87-88) kohaselt tuvastas 12.03.
  23. a Ujula Konsumi kauplusesse kohale kutsutud politsei, et kõigil ülalmärgitud päevadel Tartus Ujula 2 asuva Ujula Konsumi videosalvestitele jäänud isik, kes riiulitelt kaupa võttis, endale põue pani ning kassadest ilma maksmata möödus, oli käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Vladislav Kljujev.
  24. 27.02.
  25. a Tartus Kalda tee 43 asuvast Anne Selveri kauplusest toime pandud vargus (süüdistuse p 3) Tunnistaja N. F. i, Anne Selveri turvateenistuse endise töötaja ütlustest (I, tl 76-77 pöördel) selgub, et käesoleva aastal tõi üks poeteenindaja turvaruumi kangelt alkoholilt pärit katkiseid turvaelemente, mis oli jäetud kaupluse kodukeemia osakonda. N. F. hakkas tagantjärgi vaatama turvakaamerate salvestusi, et välja selgitada, kust need katkised turvaelemendid tekkisid. Salvestusi vaadates nägi ta, et
  26. veebruaril umbkaudu kella 5 paiku tuli üks isik alkoholiosakonda ja võttis kaks pudelit konjakit. Ta eemaldas pudelitelt turvaelemendid ning asetas need kodukeemia osakonda. Tol päeval sai isik kahe pudeliga minema. Asitõendi, s.o Tartus Kalda tee 43 asuva Anne Selveri kaupluse turvakaamerate 27.02.
  27. a salvestise vaatlusprotokoll (I, tl 100-104) kinnitab eelnevat. Nimelt nähtub sealt, kuidas 27.02.
  28. a kella 13.55 ajal siseneb kaupluse müügisaali mustades pükstes ning mustas jopes prille kandev meesterahvas. Meesterahvas tuleb alkoholiosakonda, kust võtab kahelt erinevalt riiulilt kummaltki ühe pudeli, paneb need enda käes olevasse ostukorvi ning liigub nendega alkoholiosakonnast välja (vt I, tl 101, 102 fotod 7, 8). Seejärel on näha, kuidas sama meesterahvas liigub mööda poodi, peatudes teiste riiulite juures ning toimetades seal midagi (vt I, tl 102 fotod nr 9, 10 ja tl 103 fotod nr 11-14). Ühel hetkel on juba näha, kuidas mehe korv, milles enne oli kaks pudelit, on tühi (vt I, tl 103 fotod nr 15, 16). Mees liigub kassadest mööda ega peatu (I, tl 104). Kannatanu Selver AS-i avalduse (I, tl 98) kohaselt võttis asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud isik Anne Selveri kauplusest ära ühe pudeli konjakit Hennessy V.S.O.P maksumusega 51,90 eurot ja ühe pudeli konjakit Martell V.S.O.P maksumusega 31,90 eurot, s.o kaupa kogumaksumusega 83,80 eurot. Tunnistaja N. F. i ütlustest ilmneb seegi, et järgmise päeva, st
  29. veebruari pärastlõunal tuli turvakaamera salvestiselt nähtud isik uuesti kauplusesse. Kuna N. F. oli alles eelmisel päeval vaadanud turvasalvestisi üle, siis polnud tal kahtlusi, et tegu on sama isikuga. Tunnistaja kutsus isiku tuvastamiseks politsei. Politsei tuvastas isiku ID-kaardi alusel. Ühtlasi otsis politsei ka isiku läbi ning leidis tema juurest näpitsad. Tunnistaja ütlustega haakub patrullileht (I, tl 99 pöördel), kus sedastatakse, et tuvastatav isik oli Vladislav Kljujev, kelle pükste tagataskust leiti näpitsad.
  30. 09.03.
  31. a Tartus Kalda tee 32 asuvast kauplusest Maxima toime pandud vargus (süüdistuse p 6) Kannatanu Maxima Eesti OÜ avaldusest (I, tl 105) nähtuvalt varastati nende Tartus Kalda tee 32 asuvast Maxima poest kõnealusel ajal üks pudel Canadian Cold viskit maksumusega 15,99 eurot. Tunnistaja T. K. , Kalda tee Maxima kaupluses töötanud turvatöötaja ütlustest (I, tl 178 kuni tl 180 pöördel) selgub, et 09.03.
  32. a õhtul kuskil kella poole kümne ajal kuulis ta oma turvaruumis istudes poisse rääkimas vene keeles, et täna võtame Canadian Gold`i. Kuna alkoholiosakond oli kohe turvaruumi seina taga, siis hakkas ta neid poisse jälgima. Turvakaamerast nägi ta, kuidas üks poistest, s.o süüdistatav Vladislav Kljujev pani kas jope tasku või põue pudeli viskit Canadian Cold. Kontrollimaks seda, kas ta nägi ikka õigesti, hakkas T. K. turvasalvestise ajalugu vaatama. Pärast seda veendus ta, et oli õigesti näinud. Ta nägi ka seda, et kassas isik pudeli eest ei maksnud. Kui ta aga salvestise ajaloo vaatamise lõpetas, olid poisid juba lahkunud. Läks umbes 10 minutit mööda, kui süüdistatav tuli uuesti poodi. Ta tahtis osta ühte pudelit Coca-Cola, kuid teine pudel oli tal juba varukasse pandud. T. K. pidas selle isiku kinni ning kutsus politsei. Viskit tema juurest enam ei kätte ei saadud, kuid isik tunnistas, et oli viski varastanud. Õigusrikkumise akt (I, tl 108) kinnitab tunnistaja sõnu. Nimelt nähtub sealt, et 09.03.
  33. a kella 21.44 ajal pidas turvatöötaja K. Tartus Kalda tee 32 asuvas Maxima kaupluses kinni Kljujevi, kes võttis viskit Canadian Cold maksumusega 15,99 ning läks kassast mööda, ilma et oleks selle eest maksnud. Nimetatud aktist nähtub seegi, et ära võetud viskit ei ole kauplusele tagastatud. Tunnistaja sõnu toetab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I, tl 109-113), kus vaadeldakse Tartus Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse turvakaamerate 09.03.
  34. a videosalvestist. Nimelt nähtub sealt, kuidas 09.03.
  35. a kella 21.43 ajal siseneb nimetatud kaupluse alkoholiosakonda meesterahvas, käes tühi ostukorv, kohe tema järel siseneb teinegi mees (vt I, tl 109). Mehed seisavad alkoholiriiuli juures, kusjuures esimene mees võtab sellelt pudeli ja paneb selle siis tagasi (vt I, tl 110 fotod nr 4-5). Mehed lahkuvad alkoholiosakonnast, kuid tulevad siis sama riiuli juurde tagasi, lahkuvad taas ning tulevad jällegi tagasi (vt I, tl 110 fotod nr 6-8). Algselt esimesena alkoholiosakonda sisenenud mees kummardab riiuli poole ja võtab sealt kaks pudelit (vt I, tl 12-13). Ühe pudeli paneb mees riiulile tagasi, samas on ta vahetult enne toimetanud parema käega, mis on rinna kõrgusel (vt I, tl 112 fotod nr 18-21). Kohe seejärel lahkuvad mehed tühja korviga alkoholiosakonnast (vt I, tl 112 foto nr 22 ja tl 113 foto nr 23) ning mööduvad kassadest nende juures peatumata (vt I, tl 113 fotod nr 24-27).
  36. 15.03.
  37. a, 17.03.
  38. a, 27.03.
  39. a, 04.04.
  40. a ja 07.04.
  41. a Tartus Kalda tee 1c asuvast Eedeni Maksimarketi kauplusest varguste toime panemine (süüdistuse pd 7, 8, 9, 11, 12) Kannatanu Tartu Tarbijate Kooperatiivi avaldusest (I, tl 114-115) ilmneb, et perioodil 15.0307.04.
  42. a varastati Tartus Kalda tee 1c asuvast Eedeni Maksimarketi kauplusest neli pudelit likööri Beluga Hunting Berry maksumusega 47,69 eurot tükk, neli pudelit likööri Beluga Hunting Herbal maksumusega 47,99 eurot tükk ning üks pudel konjakit Meukow VSOP maksumusega 44,99 eurot, seega kaupa koguväärtuses 426,51 eurot. Asitõendi, s.o Tartus Kalda tee 1 asuva kaupluse Eedeni Maksimarket turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokollist (I, tl 117-129) nähtub, kuidas 15.03.
  43. a kella 20.46 ajal liigub tumedate prilliraamidega tumedas riietuses meesterahvas alkoholiriiuli juurde, võtab sellelt ühe pudeli ning proovib seda endale varukasse peita (vt I, tl 118 fotod nr 1-3). Kahekümne sekundi pärast on näha, kuidas sama meesterahvas kõnnib ning tema paremast varrukast paistab pudeli alumine osa (vt I, tl 118 foto nr 4). Kella 20.56 ajal on sama mees kassas, kus ta maksab A. LeCoq purgiõlle eest (vt I, tl 119 foto nr 7). Vaatlusprotokollist nähtub ka see, kuidas 17.03.
  44. a kella 14.41 ajal on sama kaupluse sama alkoholiriiuli juures meesterahvas, kes näeb välja samasugune kui 15.03.
  45. a juhtumiga seoses kirjeldatud isik (vt I, tl 119 foto nr 8). Mees võtab samast kohast kaks pudelit ning lahkub nendega riiuli juurest (vt I, tl 119 ja 120 fotod nr 9-11). Kohe seejärel on näha, kuidas mees kükitab ühe riiuli ette, asetab sinna enda käes olevad pudelid, tõuseb püsti ning lahkub sealt (vt I, tl 120 fotod nr 12-13). Kella 18.43 ajal on näha samasugust meesisikut sama riiuli juures kükitamas ning midagi tegemas alumisel riiulil olevate esemetega (vt I, tl 121 foto nr 14). Kaamera vaateväljas on lisaks mehele veel teisigi isikuid. Vahepeal mees tõuseb, vaatab ringi, läheb siis ajal, mil teisi isikuid riiulivahes ei ole, samasse kohta tagasi, võtab alumiselt riiulilt midagi ning lahkub riiuli juurest (vt I, tl 121 fotod nr 14-17). Paar minutit hiljem on näha, kuidas samasugune meesterahvas toimetab paari minuti jooksul pudelikujuliste esemetega riiulite juures, mil ilmselgelt ei ladustata pudeleid, ning paneb need endale seejärel põue (vt I, tl 121 ja 122 fotod nr 18-24). Umbes poolteist minutit hiljem tuleb samasugune meesterahvas kassasse ning maksab ühe purgisiidri eest (vt I, tl 123 foto nr 25). Vaatlusprotokollist on näha ka see, kuidas 27.03.
  46. a kella 15.54 ajal siseneb samasse poodi samasuguse välimusega meesterahvas, läheb sama alkoholiriiuli juurde, kuhu kahel eelnevalgi korral, võtab samast kohast kaks pudelit ning eemaldub nendega riiulist (I, tl 123-124 fotod nr 26-29). Veidi hiljem on näha, kuidas sama mees kõnnib riiulite ja kauba väljapaneku vahel, vasakus käes ja kaenla all pudelid (vt I, tl 124 fotod nr 30-31). Kella 16.02 ajal suundub mees sissepääsuväravate juurde ning väljub, käed turvaväravatest kõrgemal, neist ajal, mil siseneb teine klient ning väravad on avatud (vt I, tl 124-125 fotod nr 32-33). Veel on vaatlusprotokollist näha, kuidas 04.04.
  47. a kella 14.41 paiku liiguvad samas poes alkoholileti juures kaks meest, kellest üks on samasuguse välimusega meesterahvas, kui eelnevaltki sai kirjeldatud, kuidas juba tuttava välimusega meesterahvas võtab riiulilt ühe pudeli, peidab selle endale selja taha ning kuidas poest lahkudes maksab kassas üksnes metallpurgis oleva toote eest, mille teine mees eelnevalt alkoholiriiulist oli võtnud (vt I, tl 126-127 fotod nr 34-40). Näha on lõpuks veel see, kuidas 07.04.
  48. a kella 13.31 ajal läheb eelnevalt kirjeldatud välimusega meesterahvas sama alkoholiriiuli juurde, nagu kolmel esimeselgi korral, võtab samast kohast kaks pudelit ning eemaldub koheselt riiulist (vt I, tl 128 fotod nr 42-47). Hiljem lahkub seesama mees sissepääsuväravate kaudu ajal, mil sealt siseneb teine klient (vt I, tl 129 fotod nr 48-49). Tunnistaja T. H. i, Eedeni keskuse Maksimarketi turvatöötaja ütlused haakuvad eelnevaga (vt I, tl 180 pöördel kuni tl 185 pöördel). Lisaks selgitas T. H. istungil seda, et videosalvestistelt nähtud isiku käekiri oli valdavalt ühesugune – vaid ühel korral, s.o
  49. aprillil, kui ta oli koos sõbraga, võttis ta konjakit, muudel kordadel võttis ta alati kallist Beluga likööri, liikudes seejärel reeglina mujale riiulite vahele, kus eemaldas pudelite küljes olnud turvaelemendid. Tunnistaja T. H. märkis ka seda, et vahel oli Vladislav Kljujeviga kaasas tema sõber, kes ootas, kui Vladislav Kljujev jõudis sissepääsuväravate juurde, ning hakkas samal ajal sisse tulema, et Vladislav Kljujev saaks nende väravate kaudu väljuda (vt I, tl 181 pöördel, samuti tl 185)). Täiendavalt ilmneb tema ütlustest seegi, et
  50. märtsil pidas ta videosalvestistelt nähtud isiku kaupluses tema tuvastamise eesmärgil kinni. ID-kaardi põhjal tuvastas T. H. , et salvestiselt nähtud isiku näol oli tegu Vladislav Kljujeviga.
  51. aprillil pidas T. H. Vladislav Kljujevi isiku tuvastamiseks taas kinni ning kutsus ka politsei. Politsei tuvastas isiku ning lasi ta minema, kuna Maksimarket ei olnud selleks ajaks politseile varguste kohta veel avaldust teinud ning selle päeval Vladislav Kljujev ei olnud midagi varastanud. Seda kinnitab ka patrullileht (I, tl 116), millest selgub, et 10.04.
  52. a kutsuti Eedeni Maksimarketi kaupluse poolt kohale politsei, kes tuvastas, et isik, kes nähtus kõikidelt asitõendina vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestistelt, oli Vladislav Kljujev.
  53. 30.03.
  54. a Tartus Rebase 10 asuvast Tartu Hyper Rimi kauplusest toime pandud varguse katse (süüdistuse p 10) Kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avalduse (I, tl 132-133) kohaselt püüti 30.03.
  55. a kella 20.20 paiku nende Tartus Rebase 10 asuvast Tartu Hyper Rimi kauplusest varastada ühte purki Gin Grape väärtusega 1,59 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Tunnistaja, Rebase Rimi endise turvatöötaja K. K. ütluste (I, tl 175-176) kohaselt istus ta
  56. a
  57. märtsil kella kaheksa paiku õhtul kaupluse turvakaamerate taga. Ta nägi, kuidas tumedates riietes isik saabus poodi, liikus lahja alkoholi külmleti juurde ning võttis sealt Gin Long Drink`i. Pöörde pealt tagasi liikudes pani ta alkoholi oma tagumisse taskusse. Tõmbas veel jopegi peale, et see ei oleks märgatav. Alkoholi eest isik ei tasunud ja K. K. paarimees pidas isiku kinni ning viis ta turvakontrolli teostamiseks turvaruumi. Isiku tagataskust leidsid nad alkoholi. Välja kutsuti ka politsei. Tunnistaja ütlustega riimub õigusrikkuja kinnipidamise akt (I, tl 136), millest selgub, et turvatöötaja J. K. märkas 30.03.
  58. a kella 20.20 ajal Tartus Rebase 10 asuvas Rimi kaupluses töökohustusi täites, kuidas üks isik pani oma tagataskusse purgi džinni ning möödus kassaliinist selle eest tasumata. Turvatöötaja pidas õigusrikkuja, kelleks osutus Vladislav Kljujev, kinni ning andis üle kohale kutsutud patrullipolitseinikule. Eelnevaga haakub ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I, tl 143-144), millest nähtub Vladislav Kljujevi kinnipidamine 30.03.
  59. a kella 20.20 paiku Tartus Rebase 10 asuvas Rimi kaupluses põhjusel, et ta oli tabatud kuriteo toimepanemiselt ning kuriteo pealtnägija osutas temale kui kuriteo toimepanijale.
  60. 17.04.
  61. a Tartus Rebase 10 asuvast Tartu Hyper Rimi kauplusest toime pandud varguse katse (süüdistuse p 13) Kannatanu Rimi Eesti Food AS avaldusest (I, tl 138-139) nähtuvalt püüti 17.04.
  62. a kella 10.00 paiku nende Tartus Rebase 10 asuvast Tartu Hyper Rimi kauplusest varastada kahte lihanuga väärtusega 19,99 eurot tükk ning kolme fileerimisnuga väärtusega 19,99 eurot tükk, st kaupa koguväärtusega 99,95 eurot. Nimetatud esemed tagastati kauplusele rikkumata kujul. Tunnistaja S. R. , Rebase Rimi turvatöötaja ütlustest (I, tl 176 pöördel kuni tl 178) selgub, et 17.04.
  63. a kella kümne paiku nägi ta turvakaamerast, kuidas üks isik võttis peoga nugasid ja pani need endale põue. Turvakaamerast oli näha, kuidas see isik läks kassadest mööda, ilma et ta oleks millegi eest maksnud. Siis läks isik infoleti juurde, kus on läbikäiku takistavad tõkked, ja küsis, kas ta võib läbi minna. Tal lubati sealt läbi minna. Enne poest väljumist pidas S. R. isiku kinni ning palus turvakontrolliks kaasa tulla. Isik keeldus turvakontrollist ning soovis politseid. S. R. kutsus kohale politsei. Kohale tulnud politsei teostas ise turvakontrolli, mille käigus leiti isikult põuest viis suurt kööginuga. Tegu oli vist kahe lihalõikamis- ja kolme fileerimisnoaga. S. R. a ütlusi kinnitab õigusrikkuja kinnipidamise akt (I, tl 143). Sellestki ilmneb, et turvatöötaja S. R. märkas 17.04.
  64. a kella 10.04 ajal Tartus Rebase 10 asuvas Rimi kaupluses töökohustusi täites, kuidas üks meesterahvas võttis hulga kööginugasid, pani need põue ja möödus kassadest ilma, et oleks nende eest maksnud. Turvatöötaja pidas õigusrikkuja, kelleks osutus Vladislav Kljujev, kinni. Isik keeldus turvatöötaja poolt teostatavast turvakontrollist. Kohale kutsutud patrullipolitseinik tuvastas, et Vladislav Kljujevi põuest viis Fiskarsi lauanuga koguväärtusega 99,
  65. Vladislav Kljujev anti üle kohale tulnud politseile. Eelnevaga riimub taas ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I, tl 145-146), millest nähtub Vladislav Kljujevi kinnipidamine 17.04.
  66. a kella 11.01 paiku Tartus Rebase 10 asuvas Rimi kaupluses põhjusel, et viimane oli tabatud kuriteo toimepanemiselt ning kuriteo pealtnägija osutas temale kui kuriteo toimepanijale. Kohus leiab, et kõik kohtule esitatud tõendid on usaldusväärsed. Kohus ei tuvastanud, et isikulisi tõendeid oleks kuidagi mõjutatud või et tõendiallikail oleks süüdistatavaga olnud isiklikku suhet või vihavaenu, mis oleks nende poolt avaldatut võinud mingilgi viisil mõjutada. Lisaks, nagu juba ülal sai mainitud, riimusid asjas kogutud asi- ja dokumentaalsed tõendid tunnistajate ütlustega väga olulises osas, täiendades ning täpsustades neid süüdistuses toodud episoodide lõikes. Kohus vaatas turvakaamerate salvestised ka ise üle ning veendus vaatlusprotokollis sedastatud asjaoludes vahetult. Samuti veendus kohus selles, et turvakaamerate salvestistelt nähtud mees sarnanes üks-ühele süüdistatava Vladislav Kljujeviga. Puuduvad igasugused viited, et kõnealuseid salvestusi oleks kuidagi manipuleeritud. Ka süüdistatav Vladislav Kljujev, kes esialgu eitas enamusi varguseepisoode, võttis süüdistuses loetletud teod kohtuliku uurimise lõpuks omaks. Ta märkis, et olles videosalvestised ära vaadanud, siis tuli tal meelde, et siiski on nendes poodides käinud ning sealt poele kuuluvaid asju ebaseaduslikult võtnud (vt I, tl 187 pöördel). Seetõttu loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et Vladislav Kljujev:
  67. püüdis 23.02.
  68. a kella 19.35 paiku Tartus Ilmatsalu 11 asuvast Maxima Eesti OÜ Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta konjakit Hennessy VSOP väärtusega 33,19 eurot. Tõendatud on seegi, et enne, kui Vladislav Kljujev sai kauplusest lahkuda, peeti ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni, konjakipudel võeti temalt aga rikkumata kujul ära ning tagastati kauplusele;
  69. võttis 23.02.
  70. a kella 20.50 paiku Tartus Ujula 2 asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Ujula Konsum võõra ära kaks pudelit viskit Jack Daniels koguväärtusega 47,58 eurot; 02.03.
  71. a kella 20.15 paiku võttis ta samast kauplusest ära ühe pudeli viina Russki Standart väärtusega 43,39 eurot ja likööri Meukow Vanilla väärtusega 23,49 eurot ning 08.03.
  72. a kella 15.30 paiku viis ripsmetušši koguväärtusega 64,95 eurot, ühe ripsmetuši väärtusega 12,29 eurot ja kaks pudelit viskit Jack Daniels koguväärtusega 47,58 eurot;
  73. võttis 27.02.
  74. a kella 14.00 paiku Tartus Kalda tee 43 asuvast Selver AS-i kauplusest Anne Selver ära konjaki Hennessy VSOP väärtusega 51,90 eurot ja konjaki Martell VSOP väärtusega 31,90 euro;
  75. võttis 09.03.
  76. a kella 21.44 paiku Tartus Kalda tee 32 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest Maxima ära ühe pudeli viskit Canadian Gold väärtusega 15,99 eurot;
  77. võttis 15.03.
  78. a kella 20.55 paiku Tartus Kalda tee 1C asuvast TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Eedeni Maksimarket ära likööri Beluga väärtusega 47,69 eurot; 17.03.
  79. a kella 18.45 paiku 2 likööri Beluga koguväärtusega 95,38 eurot; 27.03.
  80. a kella 16.00 paiku 2 likööri Beluga koguväärtusega 95,38 eurot; 04.04.
  81. a kella 14.45 paiku konjaki Cognac Meukow VSOP 40% väärtusega 44,99 eurot; 07.04.
  82. a kella 13.30 paiku 2 likööri Beluga koguväärtusega 95,38 eurot;
  83. püüdis 30.03.
  84. a kella 20.20 paiku Tartus Rebase 10 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Tartu Hyper Rimi ära võtta purki Gin Long Drink väärtusega 1,59 eurot. Tõendatud on seegi, et enne, kui Vladislav Kljujev sai kauplusest lahkuda, peeti ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni, alkohol temalt aga rikkumata kujul ära ning tagastati kauplusele;
  85. püüdis 17.04.
  86. a kella 10.00 paiku Tartus Rebase 10 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Tartu Hyper Rimi ära võtta 3 fileerimisnuga koguväärtusega 59,97 eurot ja 2 lihanuga koguväärtusega 39,98 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Vladislav Kljujev peeti enne kauplusest lahkumist turvatöötaja poolt kinni. Kõigil juhtudel oli Vladislav Kljujevi teo objektiks vallasasjad (alkohol ja kööginoad) (TsÜS § 50 lg-d 1, 2). Süüdistuses kirjeldatud asju võttes ning nendega kauplusest lahkudes jättis süüdistatav nende endised valdajad tegelikust võimust ilma, kehtestades asjadele enda valduse. Seega võttis Vladislav Kljujev asjad nende endistelt valdajatelt ära. Kuna süüdistav võttis ära esemed, mille omand asjaõigusseaduse § 68 lg 1 mõttes ei kuulunud temale endale, siis olid nimetatud asjad tema jaoks võõrad. Seega oli süüdistatava käitumises olemas

§ 199lg-s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis – võõra vallasasja äravõtmine.

See teadmine, et kõnealused asjad ei kuulu temale, oli Vladislav Kljujevil endal vaieldamatult olemas. Kohtus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et süüdistataval oli soov poepidajad nende asjadest kestvalt ilma jätta ning luua endale omanikuga sarnane seisund. Seega tegutses Vladislav Kljujev omastamise eesmärgiga ja järelikult oli tema käitumises olemas ka

§ 199lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne külg.

Et enamusel kordadel õnnestus Vladislav Kljujevil oma teoplaan realiseerida, st kauplusest võetud asjadega lahkuda, siis neil kordadel oli tegu lõpuleviidud süütegudega. Kolmel korral, s.o 23.02.

  1. a, 03.03.
  2. a ja 17.04.
  3. a enne, kui Vladislav Kljujev sai oma teoplaani lõplikult teostada, sekkusid tema tegevusse kaupluste turvatöötajad. Nimelt pidasid nad süüdistatava kinni, enne kui viimane jõudis kauplusest lahkuda, ning võtsid esemed temalt tagasi. Järelikult jäi Vladislav Kljujevi vargus neil kordadel lõpule viimata ning tema tegu tuleb nende episoodide osas kvalifitseerida katsena

§ 25lg-te 1, 2 järgi.

Süüdistuse kohaselt on Vladislav Kljujevi poolt toime pandud süüteoepisoodid lõplikult kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliste vargustena.

Süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme varguse-episoodi olemasolu, mis on omavahel seotud ning moodustavad kindla sisulise süsteemi. Käesoleval juhul jõudis kohus tõendeid uurides seisukohale, et Vladislav Kljujev pani toime kokku kolmteist varguse- või varguse katse episoodi. Need olid toime pandud väga lühikese aja jooksul mõnepäevaste vahedega, kusjuures kaks esimest episoodi leidsid aset lausa samal päeval. Ka olid need vargused oma laadilt väga sarnased – kõigi episoodide puhul oli tegu nö kauplusevargustega, kus objektiks oli reeglina alkohol. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et Vladislav Kljujev ei ole varguste toimepanemises süüdistatuna esmakordselt kohtu all. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõik need karistused on mõistetud muuhulgas ka varguste eest (vt I, tl 152-153, 157-163, 164-168). Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 21.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3037

§ 199

lg 2 p 7 järgi

§ 65lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistusega alates 17.01.2013.

a. Selle otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes Vladislav Kljujev 11.01.

  1. a. Käesolevas kriminaalasjas leidis tuvastamist, et hiljemalt 23.02.
  2. a pani Vladislav Kljujev toime juba uued vargused. Seejuures ei mõjutanud Vladislav Kljujevit varguste toimepanemist lõpetama ka see, kui kaupluse turvatöötajad, kes kahtlustasid teda varastamises, teda mitmel korral isiku tuvastamiseks kinni pidasid: ta jätkas varguste toimepanekut, mh ka samast kauplusest. Kõik eelnevalt kirjapandu viitab selle, et varguste toimepanemine on Vladislav Kljujevile saanud juba harjumuspäraseks ja iseenesestmõistetavaks käitumiseks ning seetõttu leiab kohus, et Vladislav Kljujevi teod on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliste vargustena. Kohus ei tuvastanud süüdistatava käitumises ühelgi juhul õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et Vladislav Kljujevi puhul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatava suhtes tehtud 04.09.
  3. a statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr XXX (I, tl 47-55) sedastab, et Vladislav Kljujevil on diagnoositud XXX, mille tõttu käitub ta juba teismeeast alates sotsiaalseid norme ja kohustusi eiravalt, ei tunne süüd ega ole õppinud korduvates karistustest. Tegu on küll püsiva iseloomuga häirega ja soodustab ühiskonnale varalist kahju põhjustavat tegevust, kuid samas ei piira Vladislav Kljujevi võimet aru saada oma tegude tähendusest ja tagajärgedest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Eksperdi hinnangul oli Vladislav Kljujev temale süükspandavate tegude toimepanemise ajal võimeline oma tegude iseloomust ja tähendusest aru andma ning neid juhtima. Seega tuleb Vladislav Kljujevit toimepandud varguste ning vargusekatsete eest karistada. Juba eespoolgi viidatud 04.09.
  4. a statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr XXX (I, tl 47-55) kohaselt Vladislav Kljujevil selleks tervisega seotud takistusi ei ole – eksperdiarvamuse kohaselt on Vladislav Kljujev võimeline süüdimõistmise korral karistust kandma. III Kohtu seisukoht karistuste osas

§ 199

lg 2 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui sellele lisanduvad lg-s 2 p-des 1-9 toodud kvalifitseerivad tunnused, karistatakse rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Seejuures tuleneb

§ 44

lg-st 1, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära ning

§ 45

lg-st 1, et tähtajalise vangistuse alammäär on 30 päeva vangistust.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vladislav Kljujevi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58, ei ole. Puuduvad ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Vladislav Kljujev väitis end küll kahetsust tundvat (vt I, tl 188 ja II, tl 5), kuid kohus leiab, et see ei ole siiras, vaid väljendatud üksnes karistuse kergendamise motiivil. Sellele viitab kasvõi asjaolu, et tunnistajate ütluste kohaselt oli Vladislav Kljujev kinnipidamisel enamasti verbaalselt agressiivne ning eitas varguste toimepanemist. Veel kohtuliku uurimise alguseski eitas ta enamuse süüteoepisoodide osas oma osalust. Alles uurimise lõpus, kui läbi olid vaadatud turvakaamerate salvestused, tunnistas ta toimepandut ning avaldas kahetsust, sedagi alles kaitsja vastava küsimuse peale. Lisaks täheldas kohus süüdistatava ütlustes püüdu vähendada oma süüd. Nimelt on kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Vladislav Kljujevi tegevus oli sihipärane ning eelnevalt planeeritud (nt olid tal kauplusesse kaasa võtnud abivahendeid, nt näpitsaid, millega turvaelemente eemaldada). Ometi väitis Vladislav Kljujev kohtus, et ta lihtsalt käis poodides ning et sellele mõttele, et võiks midagi põue pista, tuli ta alles kohapeal (vt I, tl 187 pöördel). Seega leiab kohus leiab, et Vladislav Kljujevi kahetsemine ei ole puhtsüdamlik

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Seda seisukohta kinnistab asjaolu, et ka eksperdiarvamuse kohaselt ei tunne Vladislav Kljujev süüd juba temal esineva düssotsiaalse isiksusehäire tõttu. Vladislav Kljujevi süüd tõstvaks asjaoluks on kohtu hinnangul see, et tema tegevus oli eelnevalt läbi mõeldud ja planeeritud – ta varustas end varguse toimepanemist hõlbustavate abivahenditega ning teatud kordadel oli tal kaasas ka sõber, kes abistas teda sissepääsuväravate kaudu väljumisel (vt I, tl 181 pöördel, samuti tl 185). Ka tema tegevuse intensiivsus, s.o arvukate varguste toimepanek lühikese ajavahemiku jooksul on asjaolu, mida kohus Vladislav Kljujevi süü määratlemisel arvesse võtab. Samas tuleb Vladislav Kljujevi puhul aga arvestada sellega, et tal on diagnoositud düssotsiaalne isiksushäire. Kohus möönab, et ehkki Vladislav Kljujev sai aru, mida ta teeb, ning et ta oli võimeline ka oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa siiski eitada seda, et võrreldes nn normaalse sotsiaalse sättumusega isikuga on tema sisemised kontrollimehhanismid enam häirunud ning ta on sotsiaalselt väärkohanenud, mistõttu on tal ilmselgelt raskem teha sotsiaaladekvaatseid otsustusi ja valikuid. Lisaks tuleb möönda, et Vladislav Kljujevi tegevuses on vaid üks kvalifitseeriv tunnus – süstemaatilisus. Samuti tuleb arvestada sellega, et kõik tema poolt toime pandud süüteoepisoodid eraldivõetuna oleks olnud väärteod, kuna ta varastas üksnes väheväärtuslikke asju. Ka erinevatele kannatanutele vargustega tekitatud kogukahju ei olnud suur. Lõpuks ei saa jätta tähelepanuta, et kolm vargust kolmeteistkümnest jäid katse staadiumisse ning nende läbi kauplusepidajatele kahju ei tekkinudki. Eelnevaist asjaoludest tulenevalt võiks Vladislav Kljujevi süüd määratleda keskmisest väiksemana. Nagu eespool sai märgitud, on Vladislav Kljujevit varemgi varguste eest kriminaalkorras karistatud. Ükski varasem karistus, sh reaalsed vangistused ei ole mõjutanud teda edasistest süütegudest loobuma, vaid ta on jätkanud kõrge kuritegeliku aktiivsusega. Seda arvestades ei ole võimalik Vladislav Kljujevit karistada rahalise karistusega, vaid temale tuleb ka seekord mõista vangistus. Samas võib tema süüd arvestades mõista talle vangistuse, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, mis on 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Seetõttu leiab kohus, et Vladislav Kljujevit tuleb toimepandu eest karistada 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada Vladislav Kljujevi poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.-31.03.2017. a, s.o 2 päeva (vt I, tl 143-144) ning mõista Vladislav Kljujevile lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg-st 1 lähtuvalt tuleb hakata Vladislav Kljujevi karistusaja algust lugema alates tema teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.04.

  1. a (vt I, tl 145-151). Vladislav Kljujevile Tartu Maakohtu 18.04.
  2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-3828 (vt I, tl 148-151) kohaldatud tõkend vahistamine tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Käesolevas kriminaalasjas on kannatanud Selver AS, Maxima Eesti OÜ ja TÜ Tartu Tarbijate Kooperatiiv esitanud Vladislav Kljujevi kui neile kahju tekitanud isiku vastu tsiviilhagid vastavalt 83,80 euro, 15,99 euro ja 618,10 euro nõudes (vt I, tl 7-8, 11-13, 14-15). Kohtuistungil jäid kannatanute esindajad hagide juurde (I, tl 66). Süüdistatav Vladislav Kljujev on kõik nimetatud nõuded kohtuistungil õigeks võtnud (vt I, tl 189 kuni tl 189 pöördel). TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kannatanute hagid ning mõistab Vladislav Kljujevilt nende kasuks välja hagiavaldustes nimetatud summad. Seejuures TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. V Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohtuotsuse jõustumisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse järgmised kriminaalasja juures asuvad plaadid: - 3 CD plaati Tartus Ujula 2 asuva Ujula Konsumi kaupluse turvakaamerate 23.02.
  3. a, 02.03.
  4. a ja 08.03.
  5. a videosalvestistega; - 2 CD plaati Tartus Kalda tee 1 asuva Eedeni Maksimarketi kaupluse turvakaamerate 15.03.
  6. a, 17.03.
  7. a, 27.03.
  8. a, 04.04.
  9. a ja 07.04.
  10. a videosalvestistega; - CD plaat Tartus Kalda tee 43 asuva Anne Selveri kaupluse turvakaamerate 27.02.
  11. a videosalvestistega; - CD plaat Tartus Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse turvakaamerate 09.03.
  12. a videosalvestistega. Hallikas-musta värvi kootud sall, mis asub kriminaalasja juures, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu asi. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks:  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot;  riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 912 eurot ( vt I, tl 172 ja II, tl 23-27) (KrMS § 175 lg 1 p 4);  kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulu 255 eurot (vt I, tl 56-57) (KrMS § 175 lg 1 p 3), s.o kokku 1972 eurot. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Samas sätestab KrMS § 180 lg 3, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vladislav Kljujevi puhul tuleb arvestada seda, et ta viibib juba alates 17.04.
  13. a kinnipidamisasutuses, mistõttu puuduvad tal käesoleval ajal töised sisstulekud. Arvestades seda, et kohtuotsusega on talle mõistetud vabaduskaotusliku iseloomuga karistus ning üldteada asjaolu kohaselt on vanglas tehtav töö madalalt tasustatud, siis isegi juhul, kui teda kindlustatakse vanglas tööga, on tema sissetulekud ka edaspidi piiratud. Arvesse võttes süüdistatava suhteliselt noort iga ning minevikku – ta on korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes ega omanud enne kinnipidamist kindlat töökohta (vt I, tl 188),- on ilmne, et Vladislav Kljujevil puudub selline vara, mille arvelt ta saaks menetluskulusid raskusteta tasuda. Seetõttu jätab kohus ekspertiisi tegemise kulu 255 eurot ja pool riigi õigusabi teenuse osutamisega seotud kulust, s.o 456 eurot riigi kanda. Silmas pidades Vladislav Kljujevilt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude kogusuurust (1161 eurot), samuti seda, et temalt on käesoleva otsusega välja mõistetud ka tsiviilnõuded kannatanute kasuks, mis kuuluvad samuti hüvitamisele, on ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine KrMS § 417 lg-s 2 sätestatud tähtaja, st otsuse jõustumisest 1 kuu, seega võrdlemisi lühikese aja jooksul käiks talle majanduslikult ilmselgelt üle jõu ning sellise kohustuse panemine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada Vladislav Kljujevil tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.