Obsah (7)

§ 168§ 430§ 428§ 150§ 661§ 432§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18703 Tsiviilasi Osaühing RESTEH hagi Haapsalu Linnavali

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

1 II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 550 (viissada viiskümmend) OÜ Laesson ja Partnerid arveldusarvele nr *. IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

1. Hagiavaldus 11.12.
2. a esitas hageja Osaühing RESTEH Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Haapsalu Linnavalitsuse vastu töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Haapsalu Linnavalitsus (kostja) kuulutas 10.05.
3. a välja riigihanke nr * „Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ruumide ümberehitustööd“. Kostja tunnistas edukaks hageja pakkumuse. 18.06.
4. a sõlmisid hageja ja kostja ehitustööde töövõtulepingu nr *. Lepingu punkti 1.1.3 kohaselt kuulus lepingu juurde ka hageja poolt hankes esitatud pakkumuse maksumuse esildis ehk hageja poolt hankemenetluse raames kostja poolt koostatud vormiblankett täidetud kujul. Pärast töövõtulepingu täitmist selgus, et hankedokumentide osaks olnud pakkumuse maksumuse tabel on kostja poolt koostatud veaga. Vea sisu seisneb asjaolus, et pakkumuste tabelis sisalduv objekti üldmaksumuse rida ei sisalda alalõigu „56 Põrandad ja põrandakatted“ rea maksumust ehk kui muuta lisas 1 esitatud vormil alalõiku „56 Põrandad ja põrandakatted“ ning ka selle alalõigu all olevate kuluridade maksumust, ei kajastu kuluread objekti üldmaksumuses (rida nr 143). Seega ei sisaldanud objekti üldmaksumuse hind objekti põrandate ja põrandakatetega seonduvat kulurida, milleks hageja poolt tehtud pakkumuse kohaselt oli 44 166,10€, millele lisandub käibemaks. Kostja on hagejale tasunud arveid lähtudes pakkumuse maksumuse tabelis olnud kogusummast. Kostja ei ole tasunud hagejale põranda ja põrandakatete maksumusega seotud tööde maksumust (44 166,10€+KM20%), kuivõrd ei sisaldunud nende maksumus kostja poolt koostatud tabelis tehtud vea tõttu objekti lõppmaksumuses. Hageja esitas 06.11.
5. a kostjale nõudekirja, milles palus kostjalt põranda ja põrandakatete maksumusega seotud tööde eest tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul alates nõudekirja esitamisest. Kostja ei ole hagejale nõudekirjaga nõutud summat tasunud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu järgne tasu summas 52 992,12 eurot. Alternatiivselt on hageja esitanud samas suuruses nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.12.
6. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele.
7. Kompromissleping 2 08.01.
8. a esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatud alljärgneva kompromisslepingu.
9. Asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-18703 (OÜ Resteh hagiavaldus Haapsalu Linnavalitsuse vastu töövõtulepingust tuleneva 52992,12 euro nõudes). OÜ Resteh (edaspidi hageja) ja Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi kostja) on valmis lõpetama tsiviilasja nr 2-1818703 kompromissi sõlmimisega.
10. Kompromissi tingimused 2.
11. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja tasub hageja (OÜ Resteh) arveldusarvele a/a * 35 000€, mis sisaldab käibemaksu hiljemalt seitsme päeva jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitamise kohtumääruse tegemisest. 2.
12. Hageja kinnitab, et pärast kompromissi kinnitamist puuduvad hagejal kostja vastu Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži töövõtulepinguga seoses nõuded. 2.
13. Hageja ja kostja kinnitavad, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebeõigusest. 2.
14. Menetluskulud jäävad

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

2.5. Eeltoodu alusel ja lähtudes

§ 430

lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumäärus kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses. 3. Menetluslikud avaldused

§ 150lg 2 p 1 alusel taotleb hageja poole asjas tasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja palub kohtul tagastada pool hagiavaldusega esitamisel tasutud riigilõivust ehk 550 eurot OÜ Laesson ja Partnerid arveldusarvele nr *.

1. Poolte taotlus Kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-18-18703 menetlus.
2. Kohtu seisukoht 3.
3. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel loobuda määruskaebuse esitamise õigusest.

3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle 3 üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste kantud menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1100 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot hageja poolt taotletud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4