) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku õigusi või et täitemenetlus oleks alustatud või viidaks läbi õigusvastaselt. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul on nii võlgnik kui ka YY kui hüpoteegiga koormatud ühisvarasse kuuluva kinnisasja omanikud kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks olenemata sellest, kas YY suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kas hüpoteegiga tagatud nõue oli võetud perekonna huvides ja isikute solidaarkohustus. Toimikust nähtuvalt on mõlemad abikaasad allkirjastanud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe ning võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ega muul viisil põhistanud, et tema tahe ei olnud lepingu allkirjastamisega suunatud sundmüügi võimaldamisele selliselt, et kogu kinnisasi müüakse YY kohustuse katteks. Võlausaldaja saab käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludel alustada kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel täitemenetlust, mida on õigustatud läbi viima kohtutäitur tavapärases korras. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kinnistusraamatu kande kohaselt ühisvarasse kuulunud kinnisasi, mis on küll kinnistatud YY nimele, ühisomandist kaasomandiks muutunud. See asjaolu nähtub kinnistusraamatu kandest. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Seega on asjakohatu ka väide seoses ühisvara jagamise nõudega ja kaasomandi osaga. Tsiviilasjas nr 2-13-14310 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016.a lahendis märkis kohus tõepoolest, et enne ühisvara jagamise vaidluse lahendi jõustumist ühisvaraks olevate kinnistute sundtäitmise korras võõrandamine ei ole seaduslik, kuid lähtus põhjendustest nähtuvalt nimetatud järelduse tegemisel eeldusest, et hageja ei ole võlgnik. Käesolevas asjas on aga tuvastatud, et ka hageja suhtes on samuti olemas täitedokument. Kohus ei ole aga hoolimata sellest käesolevas tsiviilasjas seotud teises tsiviilasja tehtud lahendi põhjendustega. Võlgniku sisulised vastuväited nõudele, sh seoses aegumisega ja viivisemääraga ja nõude rahuldatud osaga, on võlgnikul võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Käesoleval juhul kohus neid hinnata ei saa. Ringkonnakohus ei nõustu, et täitmisavalduses ja täitedokumendis summad lahknevad. Täitedokumendis ei olegi märgitud konkreetset 4
lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, v.a kohtutäituri menetluskulud, mis tuleb jätta kohtutäituri kanda (
11. Võlgnik on vaidlustanud ka maakohtu poolt rahaliselt kindlaksmääratud ja temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Sissenõudja poolt maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja esindajatel kulunud kokku 5 tundi kaebuse, puuduste kõrvaldamise, lisade ja kohtumäärustega tutvumiseks ning kohtule vastuse koostamiseks (tl 46). Ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Arvestades nii võlgniku poolt esitatud kaebuse (koos puuduste kõrvaldamise dokumendiga) sisu (vastuväidete paljusus) ja mahtu (kokku u 4 lk), ning sellel lisatud tõendeid (u 20 lk), võis sissenõudja esindajal kuluda nendega tutvumiseks umbes 3,5 tundi. Arvestades sissenõudja vastuse väikest mahtu, (tl 42), on põhjendatud nimetatud seisukoha esitamiseks 30 min. Kohtumäärustega (sh 07.08.2017.a puuduste kõrvaldamise määrus, 18.08.2017.a menetlusse võtmise määrus ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrus, 05.01.2018.a kiri tähtaja andmiseks) tutvumiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1 tund. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg kokku 5 tundi. Esindajale makstav tunnitasu on võrdväärne sarnase õigusabiteenuse keskmise turuhinnaga. Seega ei kuulu maakohtu poolt väljamõistetud hüvitis vähendamisele. 12. Sissenõudja esitas ka ringkonnakohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsiks 30 min ning kohtunõude täitmisele 15 min. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, võis esindajal kuluda sellega tutvumiseks ja analüüsiks 30 min. Sissenõudja esitas määruskaebuse osas ka enda seisukoha (tl 69 jj), mille koostamiseks ja kohtule esitamiseks võis kuluda umbkaudselt 15 min. Esindajale 5
13.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 09.01.2019 määrusega RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.