Obsah (10)

§ 102§ 31§ 30§ 29§ 171§ 1§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10252 Tsiviilasi J A avaldus pan

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku J A kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. novembril 2018 kell 11.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku J A esitama hiljemalt 05 novembril 2018.a pankrotihaldurile J A täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
5. Menetluskulud jätta võlgniku J A kanda.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,4 eurot, kokku 62,40 eurot.
8. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku J A pankrotivarast.
9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada P M & P OÜ arveldusarvele nr xxx.
10. Määrus saata resolutsiooni punkti 13 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik J A esitas 05.07.2018.a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik töötab OÜ-s T B S sadamatöölise-talmanina (kauba vastuvõtja/ väljasaatja) keskmise brutotasuga 1 310 eurot kuus, sõltuvalt töötatud tundide arvust. Võlgnik oli abielus kuni 2010.a. Abieluvaralepingut nad abikaasaga ei sõlminud, ühisvara puuduvat. Võlgnikul on üks alaealine tütar (sündinud xxx.a) D A, kes elab võlgniku juures ning õpib L G . Võlgnik elab talle kuuluvas 2-toalises korteris xxx, mille ta omandas augustis 2002.a. 01.oktoobril 2012.a on võlgnik sõlminud eluruumi üürilepingu S P , milline kehtib kuni 31.12.2025.a. Lepingu kohaselt üürnik tasub eluruumi kasutamise eest igakuiselt 50% kommunaalmaksetest ja ülejäänud summa hiljemalt
12. jaanuariks 2025.a. Kui üürileandja lõpetab üürilepingu ennetähtaegselt, maksab ta üürnikule trahvi 4 500 euro ulatuses ning üürnik ei tasu ülejäänud osa kommunaalmaksetest. Võlgniku suhtes on hetkel kohtutäitur K S menetluses üks täiteasi, milline on alustatud sissenõudja M - ja T taotlusel 16.07.2015.a vastutusotsuse alusel summas 16 498 130,54 eurot ja millise ajutine haldur peatas. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega ka taotluse algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku kinnitusel tal mingit muud kinnis- või vallasvara peale 2-toalise korteriomandi xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) ei ole, samuti puuduvat sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu. Ka ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara lisaks korteriomandile võlgnikul leidnud. Võlgnikul on konto AS-s S , mille jääk 12.09.2018.a seisuga oli 10,24 eurot ja 2 võlgnevus konto hooldustasude näol samuti 10,24 eurot. Võlgnikul on veel kontod L B A –is, millede saldod 16.09.2018.a seisuga on 0,33 eurot ja 0 eurot ja millistel viimase 2 aasta jooksul raha liikumisi ei ole olnud. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik teisi kinnisasju peale xxx asuva korteriomandi. Liiklusregistri andmeil ei oma võlgnik sõidukeid ega väikelaevu ja jette. AS P andmeil võlgnik täiendava kogumispensioniga ei ole liitunud, ta omab vaid pensionikontot S P K3 (nn 2.sammas) osakute näol. 10.09.2018.a seisuga on konto saldo 5588,826 osakut. Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 16 498 130 euro, millele lisanduvad täitekulud, kuid vara on ainult ca 60 000 – 70 000 euro väärtuses ehk 16,5 miljonit eurot vähem. Isegi juhul, kui kogu summa jagada kõigi 7 süüdistatava vahel, oleks võlgniku vastu olev maksunõue üle 2,3 miljoni euro ja võlgniku varast ei piisaks võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Arvestades aga, et pikaajalise rendilepinguga koormatud korteriomandi reaalne turuväärtus võib veelgi väiksem ja selle müügiperiood tavapärasest oluliselt pikem olla, siis reaalse likviidse vara olemasolu, mille arvel oleks võimalik kanda esialgseid pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole teada. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Igakuisest laekumisest ei saa kehtiva alampalgamäära (praegu 500 eurot) ulatuses, millele lisandub ülalpeetava olemasolul veel 1/3 alampalga määrast, pankrotivarasse arvata. Seega ei saa pankrotivarasse antud juhul arvata 666,67 eurot võlgniku igakuisest töötasust.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis

§ 30

lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis

§ 29

lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada.

§ 171

lg 1 1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lg 2 sätestatud aluseid. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku poolt maksukuriteo (Kar

S § 389 1 lg 2,3) toimepanek, mille tulemusena tegi M - ja T tema suhtes vastutusotsuse ja nõuab sisse OÜ I T maksupettusega tekitatud maksuvõla ligi 16,5 miljonit eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku J A pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt maksukuriteo toimepanek, mille tulemusena nõuab M - ja T sisse maksuvõlga summas ligi 16,5 miljonit eurot. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on 3 esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 16 498 130 eurot, kuid vara 60 000 kuni 70 000 väärtuses.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,4 eurot, kokku 62,40 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,4 eurot, kokku 62,40 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4