KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6633 (16221000063) Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi s

§ 300

lg 3, § 210 lg 3, § 344 lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav SA VIRUMAA KOMPETENTSIKESKUS (pankrotis, pankrot kuulutatud välja Viru Maakohtu 21.04.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-2497), registrikood 90003752, asukoht Lai 20, Rakvere linn; varem karistamata; seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada SA Virumaa Kompetentsikeskus süüdi

§ 210

lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 000 (ükssada tuhat) eurot. Tunnistada SA Virumaa Kompetentsikeskus süüdi

§ 300

lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 000 (nelikümmend tuhat) eurot. Tunnistada SA Virumaa Kompetentsikeskus süüdi

§ 344

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 15 000 (viisteist tuhat) eurot. Tunnistada SA Virumaa Kompetentsikeskus süüdi

§ 345

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. 1

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 140 000 (ükssada nelikümmend tuhat) eurot. Mõistetud rahalist karistust ei pöörata

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel lugeda Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.11.2018. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Sihtasutuselt Virumaa Kompetentsikeskus menetluskuluna kaitsjatasu summas 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot v.adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Sihtasutuselt Virumaa Kompetentsikeskus menetluskuluna sundraha summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada Sihtasutusel Virumaa Kompetentsikeskus tasuda menetluskulud kokku 513 (viissada kolmteist) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 42,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99918700061730 ning selgitusega: „Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus, 1-18-6633, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Ajavahemikus 17.11.2011 kuni 14.12.2015 töötas Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus (registrikood 90003752; edaspidi: Sihtasutus) juhatuse liikme ametikohal K K, olles seega eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmeks

§ 14lg 1 mõistes.

Eelnimetatud ajaperioodil oli K. K Sihtasutuse juhatuse ainus liige. 01.01.2016 sõlmis Sihtasutuse uus juhatuse liige R L K Kiga töölepingu nr 24 (tähtajaga kuni 30.06.2016) Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse hooneautomaatika ning ehitusvaldkonna juhi ametikohale (koormusega 0,5 kohta). 2 Vastavalt põhikirjale on eelviidatud Sihtasutus kasumit mittetaotlev kohalikke omavalitsusi, kõrgkoole, kutseõppeasutusi- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone ning ettevõtjaid ühendav võrgustik, mis oli loodud Lääne-Virumaa spetsiifiliste arenguressursside paremaks kasutamiseks. Sihtasutuse asutajateks olid teiste hulgas Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx. Sihtasutuse eesmärgiks oli avaliku sektori, hariduse- ja teadusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide ning ettevõtjate parema koostöö kaudu Lääne-Virumaal konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamine. Sihtasutust kui juriidilist isikut süüdistatakse kuritegudes, mis seisnevad alljärgnevas: Soodustuskelmus Sihtasutust süüdistatakse soodustuskelmuse toimepanemises (pettuse teel avalikest vahenditest majandustegevuses osalevale isikule sellise osaliselt tasuta väljamakse saamine, mille eesmärgiks oli soodustada majandustegevust, aga samuti taolise soodustuse mitteeesmärgipärane kasutamine), mis leidis aset ajavahemikul 01.01.2014 kuni 28.10.2015. Sihtasutusele etteheidetav tegevus (kuritegu

§ 210

lg 3 mõttes), leidis aset järgmistel asjaoludel: Soodustuskelmuse pani faktiliselt toime Sihtasutuse juhatuse liige K K koos Sihtasutuse suunajuhtide T H ja R Riga. Nimetatud isikud tegutsesid Sihtasutuse huvides ja eesmärgiga saada läbiviidavatele projektidele piisav rahaline ja tehnoloogiline toetus. Aastatel 2011-2015 taotles Sihtasutus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) korduvalt rahalist toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada Rakveres Kompetentsikeskus (’Tark Maja’). Nimetatud ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks Sihtasutuse projekti: - EU41359 (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011 kuni 15.10.2015), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot. - EU48755 (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014 kuni 28.10.2015), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot. EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli Sihtasutuse poolne projektitegevuse läbiviimine ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85% tehtud kuludest. Seega finantseeris EAS projekti 85% ulatuses. Sihtasutusel omakorda oli kohustus tasuda oma-finantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Väljamaksete eelduseks oli vastavate aruannete koostamine ja toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide esitamine EAS-ile. Seoses asjaoluga, et Sihtasutusel puudusid piisavad rahalised vahendid ning katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid K. K, T. H ja R. R välja skeemid omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks, aga samuti EAS-ilt projektitoetuste väljapetmiseks soodustuskelmuse teel. Soodustuskelmus seoses ettevõttega Xxxx OÜ 2014 sügisel pidasid K. K, T. H ja R. R läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava N Tega, et Xxxx OÜ-l tagaks temaga projekti nr EU41359 raames lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Lepiti kokku, et Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R Sihtasutuse nimelt Xxxx OÜ-le 30.10.2014 tellimuskirja seoses ’infoedastuse lahendusega’, misjärel Xxxx OÜ saatis Sihtasutusele 31.10.2014 Tellimuskinnituse ja arve nr 110230-0001 kogusummas 5 979,60 (sh KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. Arvesse olid muu 3 riistvara hulgas märgitud televiisorid (LED, 55 tolli HDMI 2 tk), kogumaksumusega 1790 eurot (+ KM), mida tegelikkuses Sihtasutusele ei tarnitud. 19.02.2015 esitas Sihtasutus Xxxx OÜ-le omakorda arve nr 173, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses antud arves osutatud teenust pole Sihtasutus osutanud. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr 110230-0001 teostas Sihtasutus 31.10.2014 ja 12.12.2014 Xxxx OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 10.06.2015 Sihtasutuse arvelduskontole arve nr 173 alusel ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvest nr 11023-0001, sellega seonduvast viitest nr 011023321920 ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 747,45 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja vastav toetuseosa (85% kulutustest) kogusummas 4235,55 eurot. Samas ei vasta Xxxx OÜ arve nr 11023-0001 summas 5 979,60 (sh KM) tegelikkusele (seda oli televiisorite maksumuse osas tahtlikult suurendatud ja antud summa arvelt maksti hiljem osaühingu poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30%). Seega maksti toetuseosa (4235,55 eurot) EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid N. T kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. Soodustuskelmus seoses ettevõttega Xxxx OÜ 01.06.2015 sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx OÜ projekti EU48755 raames lepingu, mille sisuks oli koostöö teadus- ja arendustöö valdkonnas nutikangaga seotud robootika, automaatika ja informatsiooni- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule ja kuupäevaga 27.10.2015 dateeritud ’Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile’ pidi Xxxx OÜ valmistama kolm suuremõõdulist interjööritekstiili, mis pidi riputatama üles Targa Maja hoonesse. Lepingujärgseks töö eesmärgiks oli kavandada, arendada ja rakendada tööle nutikangal, tekstiilil vms materjalil põhinevad ja hoones kasutatavad sisekujundusega või hoone kasutamisega seotud tehnilised lahendused, mis töötaks koos hoone automaatikasüsteemidega või hoone erinevate tehnosüsteemide kasutamiseks või juhtimiseks mõeldud tarkvaraga. Lepingu allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. 27.10.2015 esitas Xxxx OÜ Sihtasutusele ka arve nr 106, summas 39 000 eurot (sh KM). Tegelikkuses ei olnud 27.10.

1. a Xxxx OÜ poolt arves nr 106 märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx OÜ vahel pidasid T. H, R. R ja K. K läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava juhatuse liikme Kärt Ojaveega ja leppisid kokku, et Xxxx OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arve alusel. Samuti lepiti hiljem kokku, et hoolimata lepingujärgsete tööde viibimisest esitab Xxxx OÜ enne projekti nr EU48755 lõppu (28.10.
2. a) Sihtasutusele arve, mida Xxxx OÜ arve nr 106 näol ka tegi. 31.12.2015 esitas omakorda Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr 235, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks aga veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. 4 Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja arvele nr 106 teostas Sihtasutus 30.
3. 2015, 08.12.2015 ja 31.12.2015 Xxxx OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 39 000 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 31.12.2015 ja 02.01.2016 Sihtasutuse arvelduskontole arve nr 235 alusel ülekanded kogusummas 11 700 eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvest nr 106 ja arve alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4875 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja nutikangaga seonduva robootika, automaatika ja informatsiooni- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisega seotud projekti toetuseosa (85% kulutustest) kogusummas 27 625 eurot. Tegelikult polnud selleks ajaks arves nr 106 märgitud töö tehtud/valmis. Seega ei vasta ei Xxxx OÜ arve nr 106 summas 39 000 eurot (sh KM) ning ka Sihtasutuse 31.12.2015 arve nr 235 summas 11 700 eurot (sh KM) tegelikkusele (kangas polnud valmis, testkeskkond polnud valmis). Toetuseosa (27 625 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid K. O kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. Soodustuskelmused seoses ettevõttega Xxxx OÜ 2014 jaanuaris-veebruaris sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx OÜ projekti EU41359 raames töövõtulepingu, mille sisuks oli Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone (Pikk 40, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnevalt nimetatud osapooled 2015 augustis-septembris veel teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli Rakveres asuvate hoonete tehnosüsteemide monitooringulahendus. Lepingud allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. Enne viidatud lepingute sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx OÜ vahel pidasid K. K, R. R ja T. H läbirääkimisi Xxxx OÜ huve esindava N. T ja leppisid kokku, et Xxxx OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas Xxxx OÜ Sihtasutusele ajavahemikul 2014 juulist kuni 2015 septembrini rea arveid tarnitud kauba (andurid, sensorid, USB jms) ja/või osutatud teenuste (elektritööd, installatsioonitööd, konfigureerimine jms.) kohta (arved nr 11220-0001; nr 112200002; nr 11231-0001 ja nr 11271-0001), mille abil näidati hoonete tehnosüsteemide monitooringu-lahenduse ning Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone (Pikk 40, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. 24.10.2014 esitas omakorda Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr 141, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas Sihtasutus 19.02.2015 Xxxx OÜ-le arve nr 172, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.2016 veel ka arve nr 241, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Lisaks sellele koostas K. K EAS-ile 19.12.2014 projekti EU41359, mille sisuks oli täiendava taotluse eelarve 411 596,76 eurole. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas 1558,70 eurot). 11.02.2015 ei pidanud EAS Kompetentsikeskuste arendamise meetme hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks, misjärel T H koos K. Ki ja R. Riga 5 mõtlesid välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada, misjärel T. H leppis skeemi realiseerimise üksikasjad kokku 2015 jaanuaris Xxxx OÜ juhatuse liikme N. T. Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis Xxxx OÜ 03.03.2015 krediidimüügiarvega Telia Eesti AS-ilt (endine Elion, AS Eesti Telekom) kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Seejärel koostas N. T Xxxx OÜ nimelt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.2015 dateeritud arve nr 11248-0001 (viite nr. 011248321925) summas 5988 eurot (sh KM), millesse peideti T. Ha palvel ka eelnimetatud kolm telefoni (teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014 arves nr 11220-0002 ja just nende väidetavalt 2015 jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust). Antud kolm telefoni läksid faktiliselt K. Ki, R. Ri ja T. Ha kasutusse: K. Ki kasutuses oli kuni 06.10.2016 mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (tumehall)) maksumusega 785 eurot, R. Ri kasutuses oli mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood xxxx; IMEI: xxxx (kuldne)), maksumusega 785 eurot ja T. Ha kasutuses oli kuni 22.04.2016 mobiiltelefon Apple iPhone 6 Plus (64 GB, kaubakood xxxx IMEI: xxxx (tumehall)), maksumusega 889 eurot. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sõlmitud lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus ajavahemikul 2014 juulist 2015 detsembrini Xxxx OÜ arvelduskontole makseid kogusummas 35 870,04 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 13.12.2014, 19.02.2015 ja 26.01.2016 Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr 141, nr 172 ja nr 241 alusel kokku 8964,60 eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus (K. Ki isikus) esitas projekti nr EU41359 raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvetest nr 11220-001, nr 11220-0002, nr 11231-0001, nr 11248-0001 ja nr 11271-0001 ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4485,10 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja Xxxx OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetusosa (85% kulutustest) kogusummas 25415,60 eurot. Samas ei vastanud Xxxx OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa (25415,60 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K, R. R ja T. H viisid N. Te kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupade-teenuste tegelikest hindadest). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust ka teatud osas mitteeesmärgipäraselt (soodustuse eest soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses). Soodustuskelmus seoses ettevõttega Xxxx AS 2015 oktoobris sõlmisid Sihtasutus ja Xxxx projekti EU41359 raames töövõtulepingu, mille sisuks oli Kompetentsikeskuse testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine vastavalt hankes nr 166901 esitatud pakkumisele. Vastavalt esialgsele lepingule oli lepinguhind maksimaalselt 77800 eurot (sh KM), hiljem lepingut korrigeeriti töövõtjale makstava tasu osas ja tellija kohustus tasuma töö eest tunnitasu alusel (72 eurot tund, sh KM) vastavalt tegelikult tehtud tööde mahule ning seadmete ja vahendite eest vastavalt nende maksumusele, kuid mitte rohkem kui 47 998,80 eurot (mis sisaldas kõiki makse ja tasu autoriõiguste eest). Lepingu allkirjastas Sihtasutuse nimelt K. K. Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja Xxxx AS-i vahel pidasid T. H, R. R ja K. K läbirääkimisi Xxxx AS-i huve esindava J R ja leppisid kokku, et AS Xxxx tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja 6 kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et AS Xxxx poolt Sihtasutusele esitatavad arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis Sihtasutus 31.10.2014 Xxxx AS-ile tellimiskirja, mille kohaselt sooviti tellida seadmeid ja vahendeid Targa Maja Kompetentsikeskuse testkeskkondade jaoks. Samas saatis T. H J. R e-kirja, milles palus esitada arve summale 4999 eurot (+ KM) ja märkida selgituseks / teenusekirjeldusse järgmine tekst: ’teisaldatavate hoone ja väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning kasutatavusele ja edasi-arendatavusele’. Vastuseks nimetatud palvele esitas Xxxx AS 31.10.2014 Sihtasutusele arve nr 41410066 summas 5998,80 eurot (sh KM), mille teenusekirjelduse tekst langeb kokku palutuga. Antud arve oli koostatud ja esitatud, ilma et teenusekirjelduses olevad tööd oleksid olnud selleks ajaks tehtud. Lisaks sellele esitas Xxxx AS09.09.2015 Sihtasutusele hinnapakkumise nr PK201502909-01SS ja 09.10.2015 arve nr 41510021 summas 11 841,01 eurot (sh KM). Esitatud pakkumise teenusekirjelduseks oli ’Extreme Networks Summit X440’. Samuti esitas Xxxx AS Sihtasutusele 15.10.2015 arve nr 41510033, summas 47 800 eurot (sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr 2015.10.01

§ 210lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7 Riigihangete teostamise nõuete rikkumine Riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 1 p 4 järgi (enne 01.09.2017 kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastab sellele § 5 lg 1 p 4) kuulub Sihtasutus käesoleval juhul RHS-is sätestatud korda järgima kohustatud hankijate loetellu. RHS § 1 (enne 01.09.2017 kehtinud redaktsioonis; kehtivas redaktsioonis vastab sellele § 2 lg 1) kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada hankija (antud juhul Sihtasutus) rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samas tuleb hankijal riigihanke korraldamisel järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §-s 3. Sihtasutust süüdistatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumises (mida pani faktiliselt toime juhatuse liige K. K), mille eesmärgiks oli vastavates hankemenetlustes osalejale – kas AS-ile Xxxx või Xxxx OÜ-le – eelise andmine. Ühtlasi tegutses K. K rikkumisi toimepannes Sihtasutuse huvides, eesmärgiga tagada Sihtasutuse poolt eelistatud ettevõtete kaasamine läbiviidavatesse projektidesse ning saada seeläbi projektidele piisav rahaline ja tehnoloogiline toetus. Sihtasutusele etteheidetav tegevus (kuritegu

§ 300

lg 3 mõttes) leidis aset järgmistel asjaoludel: Sihtasutuse hankekorra p 6.1 kohaselt vastutab Sihtasutuse juhatus:

1. a)lepingute menetlemise eest vastavalt hankeplaanile ja käesolevale korrale, jälgides ühtlasi, et samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad või teenused hangitakse kohase hankemenetluse raames ning et hangitavat lepingu objekti ei jaotataks osadeks käesolevas korras sisalduvate nõuete eiramiseks;
2. b)koos vastutava isikuga lepingu eseme kirjelduse (riigihanke tehnilise kirjelduse) õiguspärasuse ja sisulise eesmärgipärasuse eest ja riigihanke protseduuride õigusaktidele vastavuse eest ning riigihangete läbiviimise eest seaduses ja käesolevas korras ettenähtud korras. Sihtasutus taotles EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille lõppeesmärgiks oli käivitada Rakveres Kompetentsikeskus (’Tark Maja’). Rahalise toetuse saamisel viis Sihtasutus 2015. aasta teisel poolel läbi mitmeid erinevaid hankeid, mis olid antud projektide raames suunatud Kompetentsikeskuse hoones (Rakvere ’Targa Maja’) erinevate tehniliste süsteemide ja nutilahenduste väljaehitamisele. Nimetatud hangete eest vastutavaks isikuks ja hangete korraldajaks oli Sihtasutuse juhatuse liikmena K. K. Korraldades Sihtasutuse hangete läbiviimist osales K. K muuhulgas edukate pakkujate väljaselgitamisel ning kinnitas hiljem töövõtjate poolt esitatud aktid teostatud tööde kohta. Nimetatud tegevuses abistasid K. Kit (osalesid nõupidamistel, pidasid läbirääkimisi, valmistasid hangete läbiviimiseks ette vajalikke pabereid) Sihtasutuse suunajuhid T. H ja R. R. 2015 suvel toimunud kohtumistel ja aruteludel leppisid K. K, R. R ja T. H Sihtasutuse nõukogu liikmeks kaasatud J Rega kokku selles, et korraldatavate hangete tingimused annaksid eelisseisundi hangetes osalemiseks ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõtetele, milles J. R oli juhatuse liige (AS Xxxx ja Xxxx OÜ). Muuhulgas korraldati 26.06.2015 T. Hale kuuluva ettevõtte Xxxx OÜ kontoris (aadressil xxxx) Sihtasutuse ja AS Xxxx esindajate vaheline kohtumine (sellest võttis osa ka K. K), mille tulemusel koostati ’Targa Maja Kompetentsikeskuse ja Xxxx koostööleping’. Omavahelised tegevused otsustati jagada kaheks. Esimese etapina lepiti kokku luua ja käivitada Rakverre ehitatavas hoones AS Xxxx vajadustele vastav ja sobiv test- ja demokeskkond. Samuti lepiti kokku, et AS Xxxx ehitab Targa Maja tarbeks välja Wi-Fi võrgu. Kohtumisest osavõtjad lähtusid sellest, et edasiste (s.o tulevikus läbiviidavate) hangete käigus saavad tellimuse just J. Rega seotud ettevõtted. Hangete ettevalmistamise perioodil ajavahemikul 8 juuli 2015 kuni 06.10.2015 kooskõlastas K. K (kas isiklikult või ka läbi T. Ha ja R. R) J Re ja R S (Xxxx OÜ ekspert ja AS Xxxx nutimaja lahenduste juht) hangete läbiviimist ja hanketingimusi korduvalt selliselt, et AS-il Xxxx või Xxxx OÜ-l oleks võimalik hankes ainukesena osaleda või esitada parim pakkumine. Oma kirjeldatud tegevusega rikkus K. K hangete läbiviimisel RHS § 3 p-des 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Lihthange ’SA Virumaa Kompetentsikeskus testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’ (viitenumber 166901; ’Demokorter’) 30.09.2015 avaldas Sihtasutus Riigihangete Registris lihthanke ’SA Virumaa Kompetentsikeskus testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’, mida EAS rahastas projekti nr EU41359 raames. Seejuures oli pakkumuste esitamise tähtaeg 06.10.2015. Antud hanke eest vastutav isik oli K. K ja volitatud isik R. R (hanke läbiviijad/korraldajad). Kuigi hanketeade avaldati 2015 septembri lõpus, edastas Sihtasutus hanke ettevalmistamise perioodil (2015 suvel) AS Xxxx esindajale hankega seonduva tehnilise dokumentatsiooni ja andmed. Ühelegi teisele (hankes osalemisest huvitatud) ettevõttele/võimalikule pakkujale juurdepääsu sellisele teabele hanke läbiviijate poolt ei antud. Muuhulgas edastati R. S hankekavand juba 28.08.2015. Taolise tegevusega võimaldati AS-il Xxxx asuda koostama ’Demokorteri’ eelarvet ja hankes osalemiseks vajalikke materjale mitu kuud enne hanke väljakuulutamist. Samuti sai AS Xxxx juhatuse liige J. R Sihtasutuse nõukogu liikmena hanke korraldajatelt jooksvalt siseinfot, mis andis AS-ile Xxxx eelise hankes osalemiseks ja selle võitmiseks. 2015 juuli lõpus-augusti alguses osapoolte vahel toimunud kirjavahetuses demokorteri ja sellega seonduva arvutivõrgu hangete teemal oli muuhulgas teemaks vajadus panna ’täpselt paika’ lihthanke kvalifitseerimistingimused ja parima pakkumuse valikukriteeriumid, et ei toimuks ’libastumisi’ (et keegi teine võimalik osaleja ei saaks juhuslikult teha/esitada soodsamat pakkumist). Toimunud läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel sõnastati hanke kvalifitseerimistingimused selliselt, et hankes kvalifitseeruks vaid AS Xxxx (tingimustesse kirjutati nõue osalejatele, et viimastel oleks ette näidata spetsiaalsed/spetsiifilised erialased sertifikaadid, mida Eestis tol hetkel reaalselt tegutsevatest ettevõtetest omas faktiliselt vaid AS Xxxx). Lisaks sellele anti hanke läbiviijate poolt osalejatele pakkumiste esitamiseks aega vaid 5 tööpäeva. See jättis eelnevalt ette hoiatamata teistele võimalikele osaleda soovijatele liialt napi aja dokumentide ettevalmistamiseks. Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke nr 166901 korraldamisel RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013 kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009 määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat/hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Hange interneti võrguühenduse loomiseks Projekti nr EU41359 raames korraldas Sihtasutus 2015 augustis-septembris hanke interneti võrgu-ühenduse väljaehitamiseks (Rakvere Targa Maja tarbeks). Hanke eest vastutav isik (K. K), tegutsedes T. Ha ja R. Ri kaasabil, leppis Sihtasutuse nõukogu liikmest J. Rega kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks viimasega seonduv äriühing AS Xxxx. Selleks alustati 2015 juulis Sihtasutuse ja AS Xxxx esindajate vahel läbirääkimisi (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) interneti võrguühenduse ja demokorteri väljaehitamise teemadel. Läbirääkimiste käigus kokkulepitu tulemusel korraldas J. R huvitatud isikuna pakkumiste esitamise kolme erineva firma poolt. Samas suunas ja korrigeeris ta pakkumiste esitamise moel, et parimaks osutuks (ja 9 hanke võidaks) AS Xxxx. Nii esitas AS Xxxx 09.09.2015 Sihtasutusele pakkumise kohtvõrgu kommutaatorite osas kogusummas 9 867,51 (km-ta). Samas hankis J. R Sihtasutusele (kuid AS Xxxx nimelt) alternatiivsed pakkumised Xxxx OÜ-lt (kogusummas 10 153,06 (km-ta)) ja Xxxx OÜ-lt (kogusummas 9 965,89 (km-ta)). Kokkuvõtlikult lasti hanke eest vastutava isiku poolt pakkumiste võtmisega tegelema isik, kes oli samal ajal ise hankes osaleja (s.o huvitatud isik). Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke läbiviijate/korraldajate (K. K ja R. R) poolt antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013 kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009 määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat/hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Hange ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ Projekti nr EU41359 raames korraldas Sihtasutus hanke, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus (Rakvere Targa Maja tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud (sh K. K) leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega (J. R) seonduv äriühing Xxxx OÜ, kes oli tehtud tööde eest juba (enne hankedokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve 28.10.2015. Kõik hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga vormistati tagantjärgi kuupäevadega (lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.2015; faktiliselt vormistati leping aga alles oktoobris 2015). Vastavalt tegutsemine lepiti kokku ja kooskõlastati Sihtasutuse ja Xxxx OÜ esindajate vahel (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) enne K. Ki lahkumist Sihtasutuse juhatuse liikme ametikohalt. Peale Xxxx OÜ ei olnud ükski äriettevõtte hankest tegelikult teadlik ning hankes puudus tegelik konkurents. Selleks, et näidata EAS-ile, et Xxxx OÜ oli parim pakkuja, koostas hanke läbiviimist korraldav R. R (tegutsedes vastavalt K. Ki, T. Ha ja J. Rega eelnevalt kokkulepitud kuriteoplaanile) 10.12.2015 ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi ta mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.2015. Samal päeval pöördus R. R R S poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R R Sle e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R S nõustus 15.12.2015 R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - Xxxx OÜ juhatuse liige R Slt, kellele ta saatis 16.12.2015 edasi ka R. Ri kirja ja palus vormistada alternatiivse pakkumisena Xxxx OÜ nimelt. Samal päeval saatis R S antud kirja M. Rle (Xxxx OÜ müügiinsener) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R Sle saata. Samal päeval koostas M. R Xxxx OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinnapakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle elektrooniliselt samal päeval R Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud esitatud 2015 septembris vastuseks R. Ri 04.09.2015 päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke läbiviijate/korraldajate (K. K ja R. R) poolt antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013 kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009 määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 10 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat/hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). Seega pani Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus toime

§ 300lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine Vastavalt kehtivale kriminaalõiguse praktikale ei neeldu kelmuskuritegude toimepanemisel selleks võltsitud dokumendi kasutamine pettuses kui kelmuse koosseisutunnuses vaid moodustab (ideaal-) kogumi kelmuskuriteoga. Kasutatavate fiktiivsete dokumentide koostamine/allkirjastamine on vaadeldav omakorda eraldi kuriteona. Seoses sellega, et Sihtasutusel puudusid piisavad rahalised vahendid, et tagada EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks olevat omafinantseeringut, pani Sihtasutuse juhatuse liige K. K koos Sihtasutuse suunajuhtide T. Ha ja R. Riga toime soodustuskelmuse käesolev kokkuleppe p 3.1 kirjeldatud asjaoludel. Taolise tegevuse eesmärgiks oli tegutsemine Sihtasutuse huvides, et saada Sihtasutuse läbiviidavatele projektidele piisav rahaline toetus ja leida omafinantseeringuks vajalikud rahalised vahendid. Käesoleva kokkuleppes on muuhulgas kajastatud juhtumid, kus soodustuskelmuse toimepanemise käigus koostati ja allkirjastati K. K, R. R ja T. H osalusel hulgaliselt erinevaid fiktiivseid arveid ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, mis seejärel esitati Sihtasutuse poolt (K. Ki isikus) EAS-ile. Tegemist oli fiktiivsete aktide ja arvetega, mis kajastasid töid-teenuseid, mis dokumentide koostamise ja allkirjastamise (aga ka nende EAS-ile esitamise) ajal polnud tegelikult (neis kajastatud mahus) teostatud-tarnitud. Taolise tegevuse eesmärgiks oli viia EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (sh luua EAS-il ekslik arusaam projekti raames tehtud töödest, Sihtasutuse poolt tehtud kulutustest, kantud omafinantseeringust ning projekti raames ostetud kaupade-teenuste tegelikest hindadest) ja saavutada sel moel toetusosade väljamaksmine Sihtasutusele. Taolise tegevuse raames olid Sihtasutuse huvides koostatud ja seejärel projektidesse puutuva aruandluse lisadena esitatud (Sihtasutust esindava K. Ki poolt) EAS-ile järgmised fiktiivsed dokumendid: Fiktiivsed dokumendid seoses ettevõttega Xxxx OÜ 19.02.2015 esitas Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr 173, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses antud arves osutatud teenust pole Sihtasutus osutanud ja seega oli see arve fiktiivne. Arve oli koostatud K. K korraldusel ja vastavalt tema juhistele Sihtasutuse raamatupidaja poolt vastavalt K. Ki, R. Ri, T. Ha ning äriühingu esindaja omavahelisele varasemale kokkuleppele. Selle kohaselt Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Eelnevalt oli projekti nr EU41359 raames Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele 31.10.2014 esitatud Tellimuskinnitus ja arve nr 110230-0001 kogusummas 5 979,60 (sh KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. Arvesse olid muu riistvara hulgas märgitud televiisorid (LED, 55 tolli HDMI – 2 tk), kogumaksumusega 1790 eurot (+ KM), mida tegelikkuses Sihtasutusele ei tarnitud. Seega ei vastanud arve osaliselt tegelikkusele (seda oli televiisorite maksumuse osas tahtlikult suurendatud ja antud summa arvelt maksti hiljem osaühingu poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30%). 11 Sihtasutus teostas vastavalt arvele nr 110230-0001 31.10.2014 ja 12.12.2014 Xxxx OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 10.06.2015 Sihtasutuse arvelduskontole arve nr 173 alusel ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Hoolimata eelviidatud arvete fiktiivsusest esitas Sihtasutus (arvetes kajastatu fiktiivsusest teadliku K. Ki isikus) projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvest nr 11023-0001, sellega seonduvast viitest nr 011023321920 ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Fiktiivsed dokumendid seoses ettevõttega Xxxx OÜ Projekti EU48755 raames oli 27.10.2015 Sihtasutuse ja Xxxx OÜ esindajate (vastavalt K. K ja K. O) poolt koostatud ja allkirjastatud tööde üleandmise - vastuvõtmise akt, mille sisuks on 01.06.2015 sõlmitud lepingule vastavate tööde (3 suuremõõtmelise interjööritekstiili valmistamine ja Targa Maja hoonesse ülesriputamine) üleandmine. Samal kuupäeval, s.o 27.10.2015 esitas Xxxx OÜ Sihtasutusele eelviidatud aktis kajastatud tööde eest arve nr 106, summas 39 000 eurot (sh KM). Faktiliselt ei olnud 27.10.2015 arves nr 106 märgitud tööd selleks ajaks täies mahus tehtud ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud seega tegelikkusele. 31.12.2015 esitas omakorda Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr 235, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks aga veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. Seega oli see arve fiktiivne. Arve oli koostatud K. K korraldusel ja vastavalt tema juhistele Sihtasutuse raamatupidaja poolt vastavalt K. Ki, R. Ri, T. Ha ning äriühingu esindaja omavahelisele varasemale kokkuleppele. Selle kohaselt Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt ’teenust’ summas, mis moodustab 30% OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Hoolimata eelviidatud akti ja arvete fiktiivsusest esitas Sihtasutus (nimetatud dokumentides kajastatu fiktiivsusest teadliku K. Ki isikus) projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad 27.10.2015 allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja arvest nr

1. Sihtasutus teostas 30.10.2015, 08.12.2015 ja 31.12.2015 Xxxx OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 39 000 eurot. Xxxx OÜ teostas omakorda 31.12.2015 ja 02.01.2016 Sihtasutuse arvelduskontole arve nr 235 alusel ülekanded kogusummas 11 700 eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt Xxxx OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Fiktiivsed dokumendid seoses ettevõttega Xxxx OÜ Xxxx OÜ esitas Sihtasutusele ajavahemikul 2014 juulist kuni 2015 septembrini rea arveid tarnitud kauba (andurid, sensorid, USB jms) ja/või osutatud teenuste (elektritööd, installatsioonitööd, konfigureerimine jms.) kohta (arved nr 11220-0001; nr 11220-0002; nr 11231-0001 ja nr 11271-0001), mille abil näidati hoonete tehnosüsteemide monitooringulahenduse ning Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone (Pikk 40, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. Seega ei vastanud Xxxx OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. 24.10.2014 esitas omakorda Sihtasutus Xxxx OÜ-le arve nr 141, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas 12 Sihtasutus 19.02.2015 Xxxx OÜ-le arve nr 172, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.2016 veel ka arve nr 241, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Tegelikkuses antud arvetes osutatud teenust pole Sihtasutus osutanud ja seega olid arved fiktiivsed. Arved oli koostatud K. K korraldusel ja vastavalt tema juhistele Sihtasutuse raamatupidaja poolt vastavalt K. Ki, R. Ri, T. Ha ning äriühingu esindaja omavahelisele varasemale kokkuleppele. Selle kohaselt Xxxx OÜ ostab Sihtasutuselt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Lisaks sellele oli Xxxx OÜ poolt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.2015 dateeritud arve nr 112480001 (viite nr. 011248321925) summas 5988 eurot (sh KM), millesse peideti faktiliselt K. Ki, R. Ri ja T. Ha kasutusse läinud kolm mobiiltelefoni (teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014 arves nr 11220-0002; just nende väidetavalt 2015 jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka EAS-i eest varjatult telefonide maksumust). Seega oli antud arve fiktiivne (sisaldas valeandmeid). Hoolimata eelviidatud arvete fiktiivsusest esitas Sihtasutus (arvete fiktiivsusest teadliku K. Ki isikus) projekti nr EU41359 raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvetest nr 11220-001, nr 11220-0002, nr 11231-0001, nr 11248-0001 ja nr 11271-0001 ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Fiktiivsed dokumendid seoses ettevõttega Xxxx AS Projekti EU41359 raames oli Xxxx AS poolt esitatud 31.10.2014 Sihtasutusele arve nr 41410066 summas 5998,80 eurot (sh KM), selgitusega ’teisaldatavate hoone ja väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning kasutatavusele ja edasiarendatavusele’. Antud arve oli esitatud Sihtasutuse esindaja palvel ja viimase poolt etteantud sõnastuses. Arve oli koostatud ja esitatud, ilma et teenusekirjelduses olevad tööd oleksid olnud selleks ajaks tehtud. Seega oli tegemist fiktiivse arvega. Sellest hoolimata teostas Sihtasutus vastava makse Xxxx AS arvelduskontole 31.10.
2. Samuti esitas Xxxx AS projekti EU41359 raames Sihtasutusele 15.10.2015 arve nr 41510033, summas 47 800 eurot (sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr 2015.10.01

§ 344lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sihtasutuse nimelt EAS-ile fiktiivsete arvete ja tööde üleandmise-vastuvõtu aktide esitamisega projektikohaseid kulutusi kinnitavate alusdokumentidena ning fiktiivsete arvete äriühingutele esitamisega pani Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus toime

§ 345lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava seadusliku esindaja, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Sihtasutusele Virumaa Kompetentsikeskus mõistetavaks karistuseks

§ 210

lg 3 järgi rahaline karistus 100 000 eurot,

§ 300

lg 3 järgi rahaline karistus 40 000 eurot,

§ 344

lg 2 järgi rahaline karistus 15 000 eurot ning

§ 345

lg 2 järgi rahaline karistus 20 000 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 140 000 eurot.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel, arvestades süüdlase isikut (pankrotis), jätta rahalise karistuse tasumine süüdlase suhtes tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskuse seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus tuleb süüdi tunnistada

§ 210

lg 3,

§ 300

lg 3,

§344

lg 2,

§ 345lg 2 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagid Kannatanu (EAS) on esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse K. Ki ja R. Ri suhtes seoses tekitatud kahjuga kogusummas 131674,54 eurot (+ km). Samas on EAS esitanud kirjaliku kinnituse, et nad ei esita kriminaalmenetluse raames avalik-õiguslikku nõudeavaldust Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus suhtes. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 276 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 14 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ning asjaolu, et Sihtasutuse suhtes on välja kuulutatud pankrot, mistõttu käiks menetluskulude täies mahus hüvitamine süüdimõistetule ilmselt üle jõu, kuulub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha süüdistatavalt väljamõistmisele 50% ulatuses, s.o summas 375 eurot ning määratud kaitsja tasust samuti 50 50% ulatuses, s.o summas 138 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 513 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 42,75 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 15