Obsah (6)

§ 184§ 73§ 68§ 832§ 83§ 191

1-18-9729 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2018 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-9729 (18230101314) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Evgeny Smirnov – isikukood 38903240068, elukoht xxx, Vene Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, xxx, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Evgeny Smirnov

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta 3 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Evgeny Smirnov ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.09.2018.a kuni 07.09.2018.a, s.o 2 päeva. Evgeny Smirnovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Evgeny Smirnovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1250 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 240 eurot ja ekspertiisikulu 756 eurot riigituludesse. Kohustada Evgeny Smirnovi tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 187.17 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Evgeny Smirnov, kriminaalasi 1-18-9729, menetluskulud, sundraha ja ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Evgeny Smirnovilt sularaha summas 3415 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr xxx). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - topsid, plastiktopsid, fooliumpaberi tükid, kilekott koos kolmnurkse klaasist purgiga, digitaalkaal, ruuduline paberileht, valge paberitükk ja grinder (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus Evgeny Smirnovi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne kinnipidamist 06.09.2018.a, suures koguses (so koguses, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet marihuaanat. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Evgeny Smirnov enda valduses kuni 06.09.2018.a kella 11.13-ni, mil tema kinnipidamise käigus aadressil xxx asuva xxx keskuse tagumise sissepääsu juures, leiti ja võeti Evgeny Smirnovilt ära narkootiline aine kanepiõisikud (marihuaana) massiga kokku 7,88 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 21 %. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Evgeny Smirnov enda kasutuses olevas sõiduautos xxx, registreerimisnumbriga xxx, kuni 06.09.2018.a kella 13.08ni, mil tema sõiduauto läbiotsimise käigus leiti ja võeti sõiduautost ära narkootiline aine kanepiõisikud (marihuaana) massiga kokku 4,019 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 19 %. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Evgeny Smirnov enda elukohas kuni 06.09.2018.a kella 14.05-ni, mil tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus aadressil xxx, leiti ja võeti ära narkootiline aine kanepiõisikud (marihuaana) massiga kokku 2,97 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17 %, peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,5 % ning 0,26 grammi kanepist valmistatud hašišit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 4,2 %, Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana ning hašiš (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuuluvad NPALS § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi xx xx vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul keskmiselt 7,5 grammist, hašiši puhul 1 grammist. Sellise käitumisega pani Evgeny Smirnov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Evgeny Smirnovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.11.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Evgeny Smirnovi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.09.2018.a kuni 07.09.2018.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Evgeny Smirnov ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. NPALS § 7 lg 3 sätestab, et kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Juhindudes

§83lg 4, 191, Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 ja NPALS §7 lg 3 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - topsid, plastiktopsid, fooliumpaberi tükid, valge kilekott koos kolmnurkse klaasist purgiga, digitaalkaal, ruuduline paberileht, valge paberitükk ja grinder (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1250 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 240 eurot ja ekspertiisikulu summas 756 riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik