← Eesti

1-18-9644/6

Obsah (8)§ 184§ 74§ 121§ 274§ 65§ 68§ 69§ 75

Kriminaalasi nr. 1-18-9644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 07. detsembril 2018.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juures

§ 184

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 74

lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasa ja 6 kuud, Kehtivad väärteokaristused puuduvad, tõkend – elukohast lahkumise keeld - süüdistuses

§ 121lg 1, § 274 lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Maksim Vohtat süüdistatakse selles, et tema 11.08.2018 kella 03.20 ajal Tallinnas Lasnamäe linnaosas xxx tänaval lõi E K ühe korra lahtise käelabaga parema põse piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi- xxx. Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Vohta toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitanud kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Maksim Vohtat selles, et tema 03.09.2018 kella 13.48 ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas korteris kasutas vägivalda seoses peretüli väljakutsega sündmuskohal ametikohustusi täitva Politse- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku A P’i suhtes, nimelt lõi teda rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel A P tundis füüsilist valu ning tal tekkis xxx. Oma tahtliku tegevusega pani Maksim Vohta toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Mari Vunk, süüdistatav Maksim Vohta ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 121

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Maksim Vohtale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o 4 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 24.08.2018 otsusega mõistetud raskeima karistusega, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust, mõistes Maksim Vohtale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o Harju Maakohtu 24.08.2018 otsuse järgi osaliselt ära kantud karistus 3 päeva vangistust, mõistes Maksim Vohtale lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 274

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör Maksim Vohta karistamist vangistusega 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Maksim Vohtale Harju Maakohtu 24.08.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 03.09.2018 kuni 04.09.2018, s.o 2 päeva ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 655 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 4 alusel on Maksim Vohta kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud ning allutada Maksim Vohta üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Maksim Vohta temale

§ 121

lg 1, § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Maksim Vohtalt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Maksim Vohtalt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele 2 asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 930 eurot tuleb Maksim Vohtal tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

§ 65

lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1, § 69 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Maksim Vohta

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus, s.o 4 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 24.08.2018 otsusega mõistetud raskeima karistusega, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust, mõistes Maksim Vohtale liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha eelmise, s.o Harju Maakohtu 24.08.2018 otsuse järgi osaliselt ära kantud karistus 3 päeva vangistust, mõistes Maksim Vohtale lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Süüdi tunnistada Maksim Vohta

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.08.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 2 kuud 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Maksim Vohta eelvangistuses viibitud aeg, s.o 03.09.2018 kuni 04.09.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva üldkasuliku tööga 655 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Maksim Vohta üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Maksim Vohta kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Maksim Vohta määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Ida–Harju kriminaalhooldusosakonna Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. 3 Menetluskulud Välja mõista Maksim Vohtalt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 180 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 930 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Maksim Vohtale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.