1-17-5917/32

1-17-5917 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-5917 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Oliver Vipi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oliver Vipp (ik: 38404280227; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 10.12.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Oliver Vipp karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Oliver Vipp katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Oliver Vipi suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda isikutega S L (ik: xxx) ja A L (ik: xxx); 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
6. Oliver Vipile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Oliver Vipp vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Oliver Vipile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 06.11.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oliver Vipi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.07.
9. a kohtuotsusega tunnistati Oliver Vipp süüdi KarS § 424 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal oli Oliver Vipp kohustatud järgima KarS 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 19.06.
10. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Oliver Vipile Harju Maakohtu 20.07.
11. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.06.
12. a ja lõpp on 27.03.
13. a. Oliver Vipi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib esimest korda. Mõlemal korral on tegu olnud mootorsõiduki juhtimisega joobes olekus. Soodusteguriks on alkohol, impulsiivne käitumine ja ükskõikne suhtumine ühiskonna poolt kehtestatud normidesse. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, suhtlemismaneer viisakas ning norme järgiv. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahekorruselise eramuga, kus alumine korrus kuulub kinnipeetava ema õdedele ja teine korrus talle endale. Elamistingimused on head. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval sissekirjutus nimetatud aadressil juba alates 20.06.1994 ja ta on seal ka sellest ajast alates elanud. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust on kinnipeetav töötanud ametlikult abitöölisena ehitusel, samuti tegelenud ka autoremondi ja helitehnika paigaldamisega. Sellest saab järeldada, et isikul on teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Vangistuse ajal on isik hõivatud tööga. Seisuga 18.10.2018 on tal täitevõlgnevusi summas 404,55 eurot ning vabanemisfondis on xxx eurot. Oliver Vipp taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Oliver Vipi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Oliver Vipi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oliver Vipi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu psühhiaatri poole. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude üheks soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Oliver Vipi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Oliver Vipile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab ka asjaoluga, et tegemist on isiku esimese vanglakaristusega ning nüüd on isik teadlik, mis tagajärjed on tema õigusvastastel tegudel. Pärast vabanemist on Oliver Vipil olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Oliver Vipp, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/