Kostja I kohtule kirjalikult ette nähtud tähtajaks, s.o 10.10.2018, ei vastanud. Kostja II seisukoht Kohus edastas 21.08.2018 ja 24.08.2018 kostjale II e-aadressil hagi tagamise määruse e-postiga ning kostja II kinnitas 27.08.2018 määruse kätte saamist. Kohus edastas kostjale II e-aadressile hagiavalduse koos lisadega, määruse hagi menetlusse võtmise kohta ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse 12.09.2018, kuid kostja II ei kinnitanud dokumentide kätte saamist. Kohus edastas kostjale II 30.10.2018 e-aadressil eelmises lauses nimetatud dokumendid koos teatega, et kohus loeb dokumendid kostjale II kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel
Kostja II kohtule kirjalikult ette nähtud tähtajaks, s.o 16.11.2018, ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS § 77 lg 2 järgi, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole hageja ees solidaarvõlgnikud, on õiglane jätta kostjate menetluskulud võrdselt kostjate kanda. Kohus leiab, et kuna hagi tuleb rahuldada, seega tuleb jätta hageja menetluskulud võrdselt kostjate kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 710 eurot: riigilõivud 350 eurot, lepingulise esinduse kulud summas 360 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Riigikohtu 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-115-14 on kohus leidnud, et professionaalse ja asjakohase õigusteenuse osutamise korral tuleb mõistlikuks pidada tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on õigusteenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kummaltki kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 355 eurot. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.