← Eesti

2-18-9434/7

Obsah (5)§ 29§ 1§ 11§ 10§ 15

2-18-9434 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2018. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-9434 Tsiviilasi V A G avaldus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud V A Ge avaldus De Saux OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt rahuldas Töövaidluskomisjon 13.03.

  1. a otsusega V A Ge avalduse osaliselt ja mõistis De Saux OÜ-lt võlausaldaja kasuks välja töötasu summas 3 096,77 eurot. Võlausaldaja esitas 16.05.
  2. a võlgnikule pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et kui võlgnik ei tasu võlgnevust hiljemalt
  3. maiks
  4. a, siis esitab võlausaldaja pankrotiavalduse. Pankrotihoiatuse esitamise järgselt võttis võlgniku esindaja ühendust võlausaldaja lepingulise esindajaga ning soovis kohtuvälise lahendi valguses teha omapoolse kompromissettepaneku hiljemalt
  5. maiks
  6. a. Vaatamata eeltoodule ei ole võlgnik pankrotiavalduse esitamise hetke seisuga teinud omapoolset ettepanekut ega tasunud võlgnevust mingis osas. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole võlgnikul registreeritud vallas- ega kinnisasju. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja palub seepärast nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik sai 26.06.
  7. a pankrotiavalduse ja 28.08.
  8. a kutse eelistungile. Vastuväiteid pankrotiavaldusele ja maksejõuetusele võlgnik kohtule ei esitanud (tl 24). 13.09.
  9. a toimunud eelistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 26.06.2018. a pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 13.03.

  1. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2515/17 mõisteti De Saux OÜ-lt V A Ge kasuks välja töötasu perioodi 18.930.9.
  2. a eest summas 583,14 eurot, perioodi 1.10-31.10.
  3. a eest summas 1 224,59 eurot, perioodi 1.11-30.11.
  4. a eest summas 1 224,59 eurot, perioodi 1.12-04.12.
  5. a eest summas 64,45 eurot (tl 6-8). Tööandja Töövaidluskomisjonile ei vastanud, avalduse läbivaatamisele ei ilmunud.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Töötaja on esitanud tööandjale pankrotihoiatuse (tl 9-10). Tööandja on pankrotihoiatuse kätte saanud 17.05.2018. a, kuid jätnud kohustuse töötaja ees siiski täitmata (tl 11). Avaldaja on esile toonud, et võlgniku puudub nii kinnis- kui vallasvara. Võlgnik sellele vastu ei vaidle. 2017. a majandusaasta aruande kohaselt ei ole ettevõte müügitulu saanud. 2

(4)Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige Marianna Andrejeva on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni 13.03.2018. a otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/2515/17. Võlgniku kohustus töötaja ees on 3 096,77 eurot, mis on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.