Obsah (4)

§ 101§ 99§ 100§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Tallinna

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär tõuseb resolutsiooni p 2 määratud elatise määrast kõrgemaks, siis M-M L’ale makstav elatise määr on vastavalt kehtestatud

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise määrale ehk vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast.

1. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on M L on kohustatud temalt välja mõistetud igakuise jooksva elatise tasuma E Ri arveldusarvele nr x SEB Pank, selgitus: elatis.
2. Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta M-M L ja M L menetluskulud poolte endi kanda.
4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päe arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esine sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendused, vastus kostja vastuväidetele (t/l 3-18, 30-54, 55, 7072, 77-90, 96-98, 114-115, 126-135) Alates
5. aastast on hageja ja tema seadusliku esindaja (ema) elukoht x Peale elukoha muutumist
6. aastal on olnud kostjaga suusõnaline kokkulepe, maksab igakuiselt elatist pool Eestis kehtestatud kuupalga miinimummäärast. Lisatinigmuseks oli, et laps viibib nädalavahetustel oma isa juures. Detsembris
7. a. andis kostja teada heageja esindajale, et soovib vahetada oma senise elukoha ning asub elama välisriiki. Sellega seoses ei soovi kostja enam edaspidi hageja elus osaleda. Seega suurened oluliselt hagejale tehtavad kuludutsed ühe kalendrdikuu kohta, mis tuleb täielikult katta hageja esindajal. Hageja esindaja kinnitab, et kasutab elatist vaid hageja huvides. Hageja esindajal puudub vara. Kostja varaline seis on teadmata. Kostja kuludeks on: eluasemekulud: 194,26 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 82,16 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 15 eurot, kulud hügieenitarvelete 15 eurot, kulud lapse koolikohustuse täitmisele+ huviringid 91,80 eurot, kulud riietele, jalanõudele 80 eurot, muud vältimatud kulud 30 eurot, kokku 618,22 eurot. Hageja on välja toonud, et kodulaenu maksed on igakuiselt 476,93 eurot, hageja leibkonnas elab 4 liiget, mistõttu on põhjendatud elamiskulude arvestamine ¼ ulatuses hageja kanda. Vanemal on kohustus hoolitseda lapse eest, mis hõlmab muu hulgas ka lapsele eluruumi pakkumist, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seega hõlmab lapse elatis lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest, kas eluruumi üüritakse, liistakse või see on omandatud laenu eest. Seega on põhjendatud osaliselt eluasemele kuluva summa kandmine kostja poolt. Kuna hageja on üks elanikest hoones, on täiesti mõistlik, et ka hagejale ning tema seaduslikule esindajale kuuluv vara on kaitstud kindlustusega. Veelgi enam, vara kindlustuse olemasolu tähendab hagejale eelkõige turvalist keskkonda tagamaks täisväärtuslik areng. Hageja esindajal mistahes õnnetusjuhtumi korral, mis peaks hageja kodus juhtuma, võimalik koheselt hagejale 2 soetada kogu vara kui see peaks juhtumi tagajärjel hävinema. Hageja hinnangul on kodukindlustuse makse osalise hüvitamise nõue täiesti kooskõlas

§ 99lg 2 mõttega.

Ühtlasi see, et laps sööb ka lasteaias, ei vähenda tegelikkuses tema toidule kuluva igakuise raha hulka märkimisväärselt. Lapse täisväärtuslikuks arenguks on eelkõige vajalik võimalikult tervislik toitumine, mistõttu tegelikkuses on kulutused veelgi suuremad, kuid hageja esialgu jääb oma nõude juurde, et toidule kulub 100 eurot. Kostja on iseenesest summa ka heaks kiitnud, kuid alusetult soovib selle vähendamist lasteaia toiduarvete võrra. Lisaks kodusele Viasat paketile, mis sisaldab kodust internetti on hageja kasutuses lisaks nutitelefon ja tahvelarvuti, milledes kasutatakse kõnekaardi lahendust. Hageja ja pere vanema lapse vahe on 3 aastat ja nende kasvamine on erinev. Need talve hooaja riided, mis olid kasutusel vanemal lapsel ei lähe üldjuhul kasvu erinevuse tõttu selga hagejale. Hageja esindaja teatab, et hageja peres kasutatakse sõiduautot Chrysler 300c, mootori kubatuur on 3,5 liitrit, sõiduk on bensiinimootoriga. Sõiduki tootja ametlike andmete järgi on kütusekulu linnas 15,9 l/100 km ja kütusekulu maanteel 8,2 l/100km. Saku, kus hageja elab, on väga tiheasustatud ja tipptundidel võib võrrelda liiklustihedust Tallinna ja teiste suuremate linnadega. Arvesse tuleb võtta veel ka seda, et sõita tuleb suhteliselt lühikesi otsasid ja külma mootoriga tarbib auto rohkem kütust kui sooja mootoriga. Autosse, tootja poolt paigaldatud kütusekulu näitaja näitab reaalseks keskmiseks kütusekuluks 13,5 L/100km kohta. Kuna mõlema lapse ja samuti ka täiskasvanu lasteaeda ja tööle minek on erinetel aegadel, siis tuleb iga sõit eraldi teha. Elu- ja töökorraldust arvestades ei ole võimalik panna ühtima aegasid. Hageja esindaja töötasu oli 2017.a. 850 eur kuus, kohtutäituri arestinõue 1868,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks, millise suurus ei ole väiksem kui 300 eurot kuus, alates 12.12.2017 kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui Vabariigi Valituse poolt kehtestatud miiminum määr tõuseb selliselt, et pool Vabariigi Valitsuse miinimummäärast on suurem kui 300 eurot, siis makstav elatis on vastavalt kehtestud määrale. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused (t/l t/l 60-63, 116-118) Kostja võtab hagi kohe õigeks elatise osas, mis ei ületa ½ Vabariigi Valtusse poolt kehtestatud töötasu alammäära. Kostja on tasunud elatist kuni 31.12.

1. Kostja seisukohal on kõik hagiavalduses ja selle lisades märgitud kulud ülepaisutatud ning on tõendamata. Lisaks sellele ei ole mõned kulud lapse vajadustega üldse seotud. Kostja hinnangul K. P kodulaenu maksed ei ole hageja vajadustega seotud. Tegemist on K. P isiklike kuludega, mis on suunatud kinnisvara omandamisega K. P omandisse, mitte hageja omandisse. x kinnistu oli K. Pr poolt omandatud ja selle soetamiseks kodulaen võetud
2. aastal, so ajal, mil hageja ei olnud veel sündunud. Seega ei ole nimetatud kodulaenu kulud hageja vajadustega seotud. Laenusaaja kannab need kulud sõltumata sellest, kas hageja x elamus elab või mitte. Samuti on kodukindlustusega kindlustatud x, mis on 3-isiku omandis. Seega ei ole kinnistu kindlustamine hageja huvides vaid kinnistu omaniku huvides. Kuna laps käib lasteaias, kui toimub toitlustamine (1,6 eurot päev), siis sellega seoses moodustavad lapse toitulustamise vajadused kodus vähem kui 100 eurot kuus. Kostja vaidleb hageja transpordikuludele vastu. Perekond elab Saku vallas ja suurem osa sõitudest toimub maanteel. Hageja kütuselkulud on 13l/100 km kohta, hageja aga ei ole põhistanud ega tõendanud, missugune auto võtab 13 liitrit kütust 100 km kohta maanteel. Ühtlasi tavaliselt laps ei sõida autos üksi, vaid koos teise lapsega ja täiskasvanuga ja seega tuleks transpordikulu jagada autos viibivate isikute vahel võrdselt. Hageja riiete ja jalanõude kulu summas 80 eurot kuus on ülepaisutatud, kuna laps saab kasutada vanema õe väikseks jäänud riideid. Kostja vaidleb hageja sidekuludele summas 10 eurot vastu, 3 kuna internetikulu on märgitud juba eluasemekuludes. Kostja palub arvesse võtta, et lastetoetus laekub ema arvele ning elatise suuruse määramisel tuleks arvestada sellega, et elatise summast lahutada pool riigipoolsest toetusest. Kostja palub rahuldada hagi õigeksvõtul põhine otsusega ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ulatuses alates 01.01.
3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) E Ril ja M Lal on üks ühine laps, hageja M-M L; b) M-M L elukoht on E Ri juures x. c) Kostja on siiani tasunud elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras.
6. Pooled vaidled selle üle, millises summas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis. Hageja palub elatise välja mõista alates 12.12.
8. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot ning alates 01.01.2018 on töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot.
9. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, Riigikohus on oma lahendis 24.10.2012 tsiv.asjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.012.013 tsiv.asja nr 3-2-1-37-11 lahendi p 12, 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenelt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Tulenelt TsMS § 230 lg 1 säestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil.

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vasvatl TsMS § 369 sätestatule võib tulese nõude täitmise hagi esitada juhul kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Kuna nähtuvalt hagiavaldusest soovib kostja elama asuda välisriiki ja sellega väheneks kostja panus hageja ülalpidamisse (millele ei ole kostja vastu vaielnud) ja kostja ei soovi enam lapse elus osaleda. Seega võib eeldada, et kostja oma ülalpidamise kohustust hageja ees ei täida tulevikus õigeaegselt, millest tulnenelt oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. 4
2. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Ehkki niivõrd tähtsust ei oma asjaolu, kui palju laps on kummagi vanema juures, vaid asjaolu, mis kulutused kumbki vanem sealjuures laste ülalpidamiseks teeb. Kuna nähtuvalt hagiavaldusest on kostja teatanud soovist asuda elama välisriiki (kostja sellele vastu ei ole vaielnud), siis ei saa lahusolev vanem täita lapse vajadusi vahetult, kuna laps elab endiselt Eestis ja mitte lahusole vanema juures välisriigis.

1. Kuna seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus ning märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära (RK lahend 3-2-1-174-16, 3-2-1-165-13). Kuna hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, peab kohus analüüsima hageja kulutusi igas kuus.
2. Hageja on välja toonud oma eluasemekulud, kokku summas 194,26 eurot, millest 119,23 eurot moodustab laenumakse ning 6,19 eurot kuus kindlustusmakse (t/l 43). Kostja on laenumaksete osas leidnud, et K. P kodulaenu maksed ei ole hageja vajadustega seotud. Tegemist on K. P isiklike kuludega, mis on suunatud kinnisvara omandamisega K. P omandisse, mitte hageja omandisse. x kinnistu oli K. P poolt omandatud ja selle soetamiseks kodulaen võetud
3. aastal, so ajal, mil hageja ei olnud veel sündunud. Seega ei ole nimetatud kodulaenu kulud hageja vajadustega seotud. Laenusaaja kannab need kulud sõltumata sellest, kas hageja x elamus elab või mitte. Kohus siinkohal ei nõustu kostja vastuväitega, kuna vanemal on kohustus hoolitseda lapse eest, mis hõlmab muu hulgas ka lapsele eluruumi pakkumist, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seega hõlmab lapse elatis lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest, kas eluruumi üüritakse, liisitakse või see on omandatud laenu eest (RK 32-1-69-13).
4. Kasutuseelise vääruse (TsÜS § 62 lg 1, 65 mõttes) saab määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, so eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Samas piirkonnas võrreldava eluruumi keskmine üürihind kohtu hinnangul ei jää oluliselt alla või pigem ületab hageja elukohana ole kinnisasja laenumakse summat (476,93 eurot). Seega ei saa eeltoodu alusel pidada laenumakse summat ühe kuu kohta ebamõistlikult suureks ning hoolimata sellest, kellele kuulub eluase, on hagejal selle kasutuseelis ja –õigus, mistõttu on eeldatav vastavate kulude kandmine hagis märgitud summa ulatuses (119,23 eurot kuus).
5. Kohus on seisukohal, et kindlustusmaksete igakuiseid kulusid (igakuine kulu hageja kohta 6,19 eurot) ei tuleks arvestada kostjalt väljamõistetava igakuise elatise hulka, kuivõrd tegemist on hagejate seadusliku esindaja/tema abikaasa varalise õigusega. Maja kasutab küll ka hageja, kuid lapsega seotud kuluks on otseselt siiski vaid tema elamisega seotud kulu ehk nagu eelnelt käsitletud, laenumakse. Kulutusi kodukindlustusele ei pea kohus ka põhjendatuks arvestada lapse osas elatise hulka, kuivõrd selle kulutuse puhul on tegemist maja säilimisele ja kahjustamise eest kaitsmisele suunatud kuludega, mida peab kandma varaomanik või laenuvõtja ise. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab x, Metsanurme küla, Saku vald, kuid elamu kindlustusmakse ei sõltu sellest, kas majas elab vaid maja omanik 5 või ka hageja või maja seisab tühjalt. Eeltoodust tulenelt on nimetatud kulud kohtu hinnangul elatise väljamõistmisel põhjendamatud ning jäävad rahuldamata.
6. Kostja on järgnelt esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele toidule, transpordile, riietele ja sidekuludele. Hageja on esitanud kuludokumendid, mis tõendavad hagiavalduses esitatud kulutusi toidule, riietele ja sidele ning põhjendanud kulutusi transpordile.
7. Kuna hageja on esitatud kuludokumentidega tõendanud hageja kulutusi toidule (jaanuar 2018 summas 114,79 eurot), riietele (veebruar 2018 summas 109,86 eurot) ja sidele (veebruar 2018 15 eurot; t/l 79-88) suuremas summas ühes kuus, kui seda on välja toodud hagiavalduses (t/l 35), siis kohus ei saa nõustuda kostja vastuväidetega, et eelnimetatud kulud on põhjendamatult ülepaisutatud või ebamõistlikud ning eluliselt usutav on, et hageja toidule keskmiselt kulub 100 eurot kuus, riietele keskmiselt 80 eurot kuus ning sidehenditele keskmiselt 10 eurot kuus.
8. Hageja on välja toonud, et hageja transpordikuludeks on 82,16 eurot kuus (t/l 46, 72) ning, et hageja peres kasutatakse sõiduautot Chrysler 300c, mootori kubatuur on 3,5 liitrit, sõiduk on bensiinimootoriga. Sõiduki tootja ametlike andmete järgi on kütusekulu linnas 15,9 l/100 km ja kütusekulu maanteel 8,2 l/100km. Saku, kus hageja elab, on väga tiheasustatud ja tipptundidel võib võrrelda liiklustihedust Tallinna ja teiste suuremate linnadega. Arvesse tuleb võtta veel ka seda, et sõita tuleb suhteliselt lühikesi otsasid ja külma mootoriga tarbib auto rohkem kütust kui sooja mootoriga. Autosse, tootja poolt paigaldatud kütusekulu näitaja näitab reaalseks keskmiseks kütusekuluks 13,5 L/100km kohta, mille reaalseks keskmiseks kütusekuluks on 13,5 L/100km ning linnas 15,9L/100km.
9. Kohtu hinnangul lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses oled varalised vahendid. Juhul kui laste vanemate käsutuses on sellised varalised vahendid, mis võimaldavad pakkuda lastele lisaks tavapärastele kuludele ka väljaminekuid, mida kostja ei pea põhjendatusks, siis ei anna see alust eeldada, et hagejale ei ole igakuiselt kandnud hagiavalduses märgitud summasid. Samas aga on kohus seisukohal, et ehkki hagejale on vastavad kulutused tehtud, ei tähenda, et need oleks märgitud ulatuses mõistlikud või et eelnimetatud kulud täies mahus oleksid põhjendatud arvestada kostjalt väljamõistetavate igakuiste elatissummade hulka. Kuna kostja on esitanud vastuväite hageja transpordikuludele ja nagu ka hageja on ise välja toonud, et Saku, kus hageja elab, on tiheasustusega ala ning tulenelt asjoalut, et Saku liiklustihedus on võrreldav teiste suurlinnadega ja et sõita tuleb suhteliselt lühikesi otsi, siis leiab kohus, et hagejal oleks võimalik liigelda ka väiksema kütusekuluga sõiduautoga. Eeeltoodu alusel ei pea kohus transpordile kulunud summat ühes kuus 82,16 eurot mõistlikuks kuluks täies ulatuses arvestada kostjalt väljamõistetavate igakuiste elatissummade hulka. Kuivõrd 1) hagejal tuleb sõita palju lühikesi otsi 2) hageja elab tiheasustusega ja suure liiklustihedusega alal 3) väiksema kütusekuluga sõiduauto kasutamine oleks mõistlik, leiab kohus, et lapse peale kuluvaks keskmiseks kütusekuluks kuus kokku mõistlik kulu on 55 eurot.
10. Kostja on seisukohal, et osa hageja vajadustest on kaetud riigi toetusega (lapseraha). 2017.aastal maksti lastetoetust 50 eurot kuus, millest kostja osa oleks 25 eurot. Kostja hinnangul tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta lastetoetus ning ½ riigipoolne toetus lahutada maha elatisest (t/l 60 pöördel). Hageja hinnangul ei ole kostja üldse 6 tõendanud, et hageja saaks üldse riiklikku teotust ning mismoodi selle võrra peaks tema kohustus ülalpidamsies osaleda vähenema ja on seetõttu perekonnaseadusega vastuolus.
11. Kohus on seisukohal, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kuna hageja taotleb elatist miinimummäärast suuremas summas, siis ei saa olla põhjendatud hageja väide, et kostja taotlus elatise vähendamiseks lastetoetuse võrra on vastuolus

põhimõttega. Kostja on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja seadusliku esindaja, lapse ema, saab lisaks töötasule ka peretoetust. Hageja nimetatud väidet kinnitanud ei ole ja seega ei ole antud juhul piisav alus väljamõistetava elatise vähendamiseks pereotetuste võrra. Kohus on aga seisukohal, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära vähendamine poole lapsetoetuse võrra on erandjuhtudel siiski lubatav, kui elatist maksva vanema olukord on varaliselt äärmiselt vilets.

1. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejate seadusliku esindaja (ema)
2. aasta keskmine netosissetulek 850 eurot kuus (t/l 128). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulekuteks on x OÜ töötasu 2017.a. kokku 15402,76 eurot, mis teeb kostja keskmiseks töötasuks 1283,56 eurot kuus (t/l 118).
3. Muude kulude osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus peab hageja kulusid põhjendatuks.
4. Eeltoodu alusel leiab kohus 1) kostja varaline seis ei ole äärmiselt vilets 2) kostja tulud on suuremad kui hageja seadusliku esindaja (ema) tulud 3) vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenelt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (RK lahend 3-2-1-118-12) 4) kostja on nõus maksma elatis kehtestatud miinimummääras 5) hageja igakuised kulutused on suuremad kui kehtestatud miinimummäär 6) hagiavalduses taotletud elatissummat (300 eurot) peab kohus põhjendatuks vähendada 30 euro võrra (kütusekulu vähendatud 27,16 eurot; kindlustusmakse jätta arvestama summas 6,19 eurot, kokku 33,35 eurot) 7) seega tuleb välja mõista elatis hageja kasuks 270 eurot kuus alates 12.12.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kuiVabariigi Valitsyse määrusega kehtestatud kuupalga alamäär suureneb üle 540 euro kuus, siis suureneb kostjalt väljamõistetava elatise suurus vastavalt

§ 101lg 1 (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast).

21. Eeltoodust ja

§ 96

, § 97 p 1, § 99 lg-d 1, 2, § 100 lg-d 1, 2, § 101 lg 1 tulenelt M-M La hagi tuleb rahuldada osaliselt. 22. Kostjalt M Lalt tuleb välja mõista hageja M-M La kasuks elatis alates 12.12.2017.a kuni M-M La täisealiseks saamiseni summas 270 eurot kuus ning kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alamäär suureneb üle 540 euro kuus, siis suureneb kostjalt väljamõistetava elatise suurus vastavalt

§ 101lg 1 ehk vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast.

23. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1,

§ 100

lg 4 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks ja korraks selle kandmise hageja seadusliku esindaja E Ri arveldusarvele nr x SEB Pank, selgitus: elatis. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 7

1. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenelt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 129 lg 2 ja RK lahendist 3-2-1-165-13 on käesoles tsiviilasjas hagihinnaks 2 115 eurot. Menetluskulude jaotamine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 tulenelt tuleb käesoles tsiviilasjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 8