Obsah (7)

§ 187§ 407§ 444§ 162§ 174§ 177§ 178

2-18-10850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2018.a, Tallinn Tsiviila

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub x asuv kinnistu kuulub Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus.

1. aprillil 2014 sõlmisid Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja kostja äriruumi tähtajatu üürilepingu nr 12-1/108, mille alusel ühing kasutab x hoone osa II korruse äriruumist nr x pinnaga 28,4 m
2. Üürilepingu tingimustena kehtisid Tallinna Linnavalitsuse
3. augusti 2003 määrusega nr 73 kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“. Tingimuste punktide 2.1.9, 2.1.10 ja 10.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma igakuiselt üüri ning äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Tingimuste punkt 21.1.8 sätestab, et üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda kui üürnik on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri või kõrvalkulude maksmisega. Tingimuste punkti 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle 2 2-18-10850 üürileandja valdusse. Hageja saatis kostjale
4. augustil 2017 pöördumise, milles palus likvideerida üüri- ja kõrvalkulude võlgnevused hiljemalt
5. septembriks 2017 või vastasel korral on hageja sunnitud algatama lepingu erakorralise ülesütlemise menetluse.
6. septembril 2017 saatis hageja kostjale äriruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse nr 12-3/4458 (lisa nr 5), mille kohaselt lõppes leping
7. septembril 2017 ning ruum paluti vabastada
8. oktoobril
9. Hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole kostja hageja valdust vabastanud ega täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja on valduse vabastamise viivitamisega põhjustanud hagejale kahju.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks toimiku materjalide põhjal (

§ 174lg 1).

Hagi materjalidest nähtub, et hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 250 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3