Obsah (9)

§ 174§ 177§ 194§ 197§ 423§ 426§ 168§ 178§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2018, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10331 Tsiviilasi Roninvest Grupp OÜ hagi SA Rakvere Te

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg 2 sätestatud korras, st mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud, järgnev menetlus

1. Hageja esitas 06.07.2018 Viru Maakohtusse hagi SA Rakvere Teatrimaja vastu võla ja viivise nõudes. Hagi kohaselt korraldas kostja (edaspidi ka: tellija) riigihanke nr 155972 „Rakvere Teatri Kino ja Proovisaali ehitustööde“ teostaja leidmiseks. Hankemenetluses osutus parima pakkumise teinuks OÜ E&G (edaspidi ka: töövõtja või ehitaja), kellega tellija sõlmis 19.02.2014 ehitustöövõtulepingu nr 1/2015 (edaspidi nimetatud: leping). 11.03.2015 loovutas töövõtja kõik lepingust temale tulenevad nõuded ehitustööde finantseerijale THLÜ. 05.06.2018 loovutas THLÜ nõuded hagejale Roninvest Grupp OÜ. 12.06.2018 esitas hageja kostjale avalduse võla tasumiseks ja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks hiljemalt 18.06.
2. 29.06.2018 teatas kostja, et ta hageja nõuet ei tunnista ning kompromissiga ei nõustu. Käesoleva ajani kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt Tartu Hoiu-laenuühistu garantiikirja alusel alusetult sissnõutud garantiikirja järgse summa 226 217,20 euro tagastamist. Lepingu täitmise eest maksis tellija töövõtjale kokku 79 668,95 eurot, seega 1 805 474,34 eurot kokkulepitust vähem (1 885 143,29 – 79 668,95). Pärast ärajäävate ehituskulude mahaarvestamist oleks nimetatud summas VÕS § 655 lg 1 järgi töövõtjale välja maksta tulnud 144 437,95 eurot (1 805 474,34 eurot * 8%), koos käibemaksuga 173 325,54 eurot. Tellija seda kohustust ei täitnud. Lepingu p 16.2 näeb ette, et kui tellija ei täida oma Lepingust tulenevat maksekohustust tähtaegselt, tuleb tal tasuda viivist 0,1% päevas. Käesolevas hagiavalduses nõuab hageja kostjalt punktis 3.1 märgitud summa tasumist ning sellelt summalt viivise maksmist määras 0,1% arvates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni võla tasumiseni.
3. Kohus võttis hagi 09.07.2018 määrusega (tlk 94) menetlusse.
4. 13.08.2018 esitas kostja taotluse (tlk 104) kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatis 4250 eurot ning jätta hagi läbi vaatamata kui hageja ei anna kohtu määratud tähtajaks tagatist.
5. Hageja on kostja taotlusele 06.09.2018 vastates (tlk 126) märkinud, et hagi läbivaatamata jätmise alused käesolevas asjas puuduvad ning et kostja seisukohad tema menetluskulude hüvitamiseks tagatise nõudmiseks on oletuslikud, otsitud, põhjendamatud ega põhine reaalsetel asjaoludel.
6. 06.09.2018 kirjaga on kohus hagejale selgitanud tagatise kohta antud seisukohas esinevaid puuduseid ja andnud hagejale tähtaja- 20.09.2018- nende kõrvaldamiseks. Hagejale on nõudekiri kättetoimetatud 07.09.
7. Tähtajaks mingeid selgitusi ei saabunud.
8. 28.09.2018 määrusega kohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude tasumiseks tagatise andmiseks ning määras tasutava tagatise suuruseks 2210 eurot, kohustades hagejat tasuma tagatise summa kohtu määratud tähtajaks kohtumääruses näidatud deposiitkontole personaalse viitenumbri ja makseselgitusega ning kohustades hagejat esitama maksekorraldus tagatise maksmise kohta või esitama makse tegemist kontrollida võimaldavad andmed koheselt kohtule. Määruse punkti 4 kohaselt tagatise tasumata jätmisel lahendab kohus kostja (13.08.2018) taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. 2
9. Määrus on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt edasikaebamata jõustunud 16.10.2018, mis tähendab, et tagatis tuli tasuda hiljemalt 30.10.
10. Kohus märgib, et kostja viide tasumise viimase päevana 29.10.2018 on TsÜS tähenduses ebaõige. Tagatise tasumiseks antud 14päevane tähtaeg hakkas kulgema jõustumisele järgneval päeval ehk 17.10.2018, 14-nes ehk viimane päev makse tegemiseks oli 30.10.
12. 24.10.2018 esitas hageja info tagatise andmise kohta (tlk 149). Hageja märgib, et edastab kohtule Tartu Hoiu-laenuühistu tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta esimese nõude garantiikirja nr 10-001-
13. Hageja leiab, et

§ 194

lg 1 tulenevalt aktsepteerib kohus tagatisena raha või väärtpaberite hoiustamist või krediidiasutuse garantiid. Hageja osundab, et kostja on varasemalt sama garandi garantiid aktsepteerinud vaidlusaluse töövõtulepingu täitmistagatisena ning on saanud selle garantiikirja alusel väljamakse summas 226 217,20 eurot.

1. Kostja leiab oma 01.11.2018 esitatud seisukohas (tlk 158), et hageja ei ole kohtu määrust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 9.
2. Kohus määras tagatise suuruseks 2210 eurot (kohtumääruse resolutsiooni p 2) ning tagatise viisiks raha hoiustamise kohtumääruses määratud Rahandusministeeriumi pangakontole (kohtumääruse resolutsiooni p 3). Hageja pidi tagatise tasuma hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Hageja ei vaidlustanud kohtumäärust ning kohtumäärus jõustus
3. oktoobril
4. Seega oleks hageja pidanud tagatise tasuma kohtu määratud kontole hiljemalt
5. oktoobril
6. 9.
7. Kohtumäärus ei näinud hagejale ette õigust esitada tagatisena garantii. Kohtumääruse kohaselt pidanuks hageja hoiustama raha kohtumääruses märgitud pangakontol. Puudub vaidlus, et hageja ei ole raha kohtu määratud pangakontol hoiustanud. Raha hoiustamata jätmisega ning selle asemel Garantiikirja esitamisega on hageja seega jätnud kohtumääruse täitmata. 9.
8. Siinjuures ei ole korrektne hageja väide, et „

§ 194

lg-st 1 tulenevalt aktsepteerib kohus menetluskulude tagatisena raha või väärtpaberite hoiustamist või krediidiasutuse garantiid“ (hageja 24. oktoobri 2018 menetlusdokumendi teine lõige).

§ 194

lg 1 kohaselt määrab tagatise andmise viisi kohus (ls 1) ning alles juhul, kui kohus ei ole tagatise viisi määranud ja puudub ka poolte kokkulepe, võib hageja tagatisena raha või väärtpaberid hoiustada või anda krediidiasutuse garantii (ls 2). Praegusel juhul määras kohus tagatise andmise viisi (raha hoiustamine Rahandusministeeriumi pangakontol) ning hagejal puudus tagatise andmise viisi osas valikuõigus. 9.

1. Hageja ei taotlenud tagatisena garantii andmist. Kui hageja soovis anda tagatist garantii kujul, pidanuks hageja, kas: --tooma enda
2. septembri 2018 seisukohas kostja tagatise taotlusele konkreetselt esile, et hageja soovib kostja taotluse rahuldamisel esitada tagatisena Tartu Hoiu-laenuühistu garantiikirja – sellisel juhul oleks maakohus saanud hinnata, kas tegemist on piisava tagatisega. Rõhutamist väärib, et maakohus andis hagejale täiendava võimaluse põhjendada, kas hageja soovib tagatisena anda garantiid (ja millist -kohtu
3. septembri 2018 kiri hagejale), kuid hageja kohtu sellekohasele kirjale ei vastanud; --vaidlustama kohtumääruse määruskaebuse korras ning taotlema tagatise andmise viisi muutmist. 9.
4. Hageja ei teinud kumbagi. Eelnevat arvesse võttes pidanuks hageja täitma kohtumäärust ning hoiustama raha kohtu määratud tähtajaks Rahandusministeeriumi pangakontol hiljemalt
5. oktoobril
6. 9.
7. Kuna hageja ei andnud kohtu määratud tähtajaks (
8. oktoober 2018) kohtu määratud tagatist, on täidetud eeldused

§ 197alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kostja on esitanud vastava taotluse enda

1. augusti 2018 menetlusdokumendis ning palub kohtul see rahuldada. 3 9.
2. Kuna kohtumäärus ei lubanud hagejal anda tagatisena garantiid, puudub vajadus analüüsida, kas Garantiikirja esitamisega on hageja andnud piisava tagatise või mitte. Sellest hoolimata leiab kostja, et Garantiikiri ei ole piisav tagatis, sest Tartu Hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutus. 9.8.

§ 194

lg 1 teisest lausest tulenevalt saab üldreeglina tagatisena kõne alla tulla ainult krediidiasutuse garantii (sellele viitab ka hageja oma

1. oktoobri 2018 menetlusdokumendi teises lõikes). Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kohus peaks garantii andjana eelistama krediidiasutust. Garantiikirja väljastanud Tartu Hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutus, vaid hoiu-laenuühistu seaduse § 3 lg 2 kohaselt hoopis tulundusühistu. Samuti ei ole Tartu Hoiulaenuühistut Finantsinspektsiooni kodulehe nimekirjas „Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused“. Eelnev tähendab sisuliselt seda, et hoiu-laenuühistute üle puudub kapitalijärelevalve. Kõike seda arvesse võttes ei peaks kohus kostja hinnangul aktsepteerima Garantiikirja piisava tagatisena. Eelnevat ei muuda asjaolu, et kostja aktsepteeris Tartu Hoiu-laenuühistut garantii andjana seoses kostja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud ehitustöövõtu lepinguga. Ehitustöövõtu lepinguga seotud garantii anti ainult ca kaheksaks kuuks. Käesolev kohtuvaidlus võib kesta mitmeid aastaid ning pole teada, kas ja mis kujul Tartu Hoiu-laenuühistu kohtulahendi jõustumise ajal tegutseb. Kostjal puudub seega kindlus, et kostja saab kohtuvaidluse lõppedes vajadusel Garantiikirja realiseerida. 9.
2. Kokkuvõtteks leiab kostja, et kuna hageja ei tasunud kohtu määratud summat 2210 eurot kohtu määratud tähtajaks
3. oktoober 2018 kohtu määratud Rahandusministeeriumi pangakontole, tuleb jätta hageja hagi läbi vaatamata

§ 197alusel.

Ka põhimõtteliselt ei ole Tartu Hoiu-laenuühistu Garantiikiri piisav tagatis, sest Tartu Hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutus

§ 194lg 1 mõttes.

Kohtu seisukoht ja õiguslik põhistus 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 197 kohaselt määrab kohus sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus leiab, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks. 11.

§ 423

lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 423

lg 1 sätestab absoluutsete aluste loetelu hagi läbi vaatamata jätmiseks, ehk tegemist on menetlemist välistatavate puudustega.

1. Kohus nõustub kostja käsitlusega tagatise andmise viiside osas, ehk et kui kohus on tagatise andmise viisi määranud, siis ei ole tagatise maksmiseks kohustatud isikul enam võimalik omal algatusel valida muud viisi, vaid ta peab tagatise kohtu määratud viisil andma.
2. Hagejal oli kohtu 06.09.2018 kirjast nähtuvalt võimalus konkretiseerida oma tahet, et kohus kaaluks tagatise andmise viisina ka garantiikirja andmist. Kuivõrd hageja kohtunõudele puuduste kõrvaldamiseks ei reageerinud, siis ei pidanud kohus vajalikuks seda tagatise viisi ka analüüsida. Kohus andis, enne diskretsioonotsustuse tegemist, oma 06.09.2018 nõudekirjaga (kus muuhulgas on selgitatud garantiiga seonduvat tagatise määramise aspektist) hagejale võimaluse olla tagatise viisi valiku osas ära kuulatud. Kohus on selle võimaluse andmist ja hageja poolt selle kasutamata jätmist kirjeldanud ka tagatise andmist kohustavas määruses. Ja seega ei saanud hagejale olla kohtu seisukoht teadmata, mistõttu tuleb nõustuda kostjaga, et kui hageja sellele vaatamata leidis, et tema õigusi tagatise andmise viisina üksnes raha deponeerimise määramine mingil moel kitsendab, siis saanuks ja pidanuks ta esitama määruskaebuse.
3. Kohus saaks ka praegu, vaatamata sellele, et diskretsioonõiguse alusel on tagatise andmise viis määratud, seda muuta, kuid see eeldaks kostja nõustumist hageja antud garantiiga. Kostja 4 oma 01.11.2018 seisukohas sellist selgesõnalist nõusolekut ei anna. Vastupidi, kostja selgitab, miks see garantii teda ei rahulda ja miks seda ei saa aktsepteerida.
4. Kohus leiab, et kostja mittenõustumine garantiiga on põhjendatud, garantii andja puhul ei ole tegemist krediidiasutusega ja asjaolu, et kostja on varasemalt seda garantiid tunnistanud, ei mõjuta menetluskulude tagatise lahendamist.
5. Seega tuleb leida, et hageja ei ole täitnud (nõuetekohaselt) kohtu määrust kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja see on alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
6. Käesolevas määruses kohus ei käsitle ega lahenda neid muid aluseid (hagi perspektiivitus, ebaõige hageja, nõudeõiguse puudumine, ebaselge nõue) hagi läbi vaatamata jätmiseks, millele kostja varasemalt (st 13.08.2018 menetlusdokumendis) on tuginenud.
7. Kohus selgitab, et

§ 426

kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 426

lg 2 kohaselt kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud. Menetluskulud 19.

§ 168lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

20.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg 2 sätestatud korras, st mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

1. Kohus leiab eeltoodud alusel, et hageja võimalikud kulud jäävad tema enda kanda ning kostja võimalike kulude kohta on kostjal soovi korral võimalik esitada taotlus nende rahaliselt kindlaksmääramiseks, mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohus ei pea menetluslikult otstarbekaks asja lõpetava määruse tegemisega viivitamist selleks, et küsida kostjalt tema poolt seni menetluses osalemisega seonduvate reaalsete kulude nimekirja ja seda dokumenti omakorda hagejale kätte toimetada.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

24.

§ 427

kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. novembri 2018 määrus muutmata.
3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Roinvest Grupp OÜ kanda.
4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

02.11.2018 kohtumäärus 2-18-10331 jõustus

1. jaanuaril
2. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6