← Eesti

2-18-14628/4

Obsah (10)§ 142§ 187§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 15.november 2018, Võru kohtumaja Hagi ese Pl

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Plus

Plus Capital AS esitas Tartu Maakohtusse hagi A. L. i vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt omas hageja kostja vastu järelmaksuga müügilepingust nr 796398, 09.12.2015,väikelaenulepingust nr 896418, 23.02.2016, väikelaenulepingust nr 979610, 19.05.2016, väikelaenulepingust nr 1063282, 09.08.2016, tulenevat nõuet, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3 238,80 eurot ja viivised summas 1057,40 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 58,8 eurot nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 4 237,40 eurot (3238,80+998,60). Kostja rikkus kompromisslepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid. Tulenevalt lepingu p 3.1 luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.01.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja taotleb välja mõista võlgnevus 4237, 40 eurot (põhivõlgnevus 3238, 80 eurot+ kokkuleppes sisalduv esialgse viivise jääk 998, 60 eurot), lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja viivised alates 16.01.2018 kuni 01.10.2018 summas 503, 31 eurot ning alates 02.10.2018 viivis põhinõudelt 3 238, 80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud

§-des 3111 lg 3 sätestatud korras 07.10.2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 2

(3)

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3;100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel;

§ 367alusel.

Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 425 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 420 eurot.

§ 138

lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 425 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades avalduse vormi, tõendit, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud summas 80 eurot, kokku seega 505 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 505 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3

(3)4
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.