← Eesti

1-18-8853/6

Obsah (4)§ 423§ 73§ 78§ 118

1-18-8853 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2018.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-8853 (18230200227) Ko

§ 423lg 1 järgi Kr

MS 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada Siim Pukk

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Siim Pukk’ile määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 07.11.2018.a. Siim Pukk’i suhtes pole tõkendit kohaldatud. Menetluskulud Siim Pukk’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 180,00 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot). 1 1-18-8853 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot (kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 84,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700058662 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-8853“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Siim Pukk’i süüdistatakse selles, et tema, 14.10.2017 kella 19:45 paiku Tallinnas Ehitajate tee 46 juures, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, ei peatunud Ehitajate tee 46 juures asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed sõiduteed ületavale jalakäijale K K, kes ületas sõiduteed sõiduki suhtes vasakult paremale. Siim Pukk sõitis reguleerimata ülekäigurajale peatumata välja ja otsa jalakäijale, tekitades talle raske tervisekahjustuse: peaaju põrutuse kolletega paremas oimusagaras ja vasakus oimu- ning otsmikusagaras koos kõvakelmepealse, -aluse ja ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga, koljuluude murrud paremal ulatumisega koljupõhimikule ja keskkõrvaruumi, vere oimuluu nibujätkerakkudes ja keskkõrvaruumis paremal ning põhiluu-urkes, õhu koljuõõnes, pehmete kudede turse (muhk) otsmikul, põrutushaava ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas, mõlema kopsu tagasihoidliku põrutuse koos vähese õhuga kaela ja keskseinandi pehmetes kudedes, parema sääreluu ülemise otsa (külgmise e välimise platoo e liigesepinna) murru, parema pindluu ülemise otsa (pea) murru, nahamarrastused vasakul küünarliigese piirkonnas ja paremal põlvel. Tekitatud tervisekahjustused on eluohtlikud ning kestvusega üle nelja kuu ja vastavad seega

§ 118lg 2 p 1,2 sätestatud tunnustele.

2 1-18-8853 Siim Pukk pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat; pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale ja vajadusel seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Siim Pukk jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna Siim Pukk rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 33 lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit; § 35 lg 4 Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega Siim Pukk pani toime

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 01.11.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas, süüdistatav Siim Pukk ja tema kaitsja Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb ringkonnaprokurör süüdistatavale Siim Pukk’ile

§ 423

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui Siim Pukk ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (750 eurot), kaitsjatasu (180 eurot) ja kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu (84 eurot) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. 07.11.2018.a toimunud kohtuistungil Siim Pukk kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Ringkonnaprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav Siim Pukk ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, Siim Pukk temale esitatud süüdistuses

§ 423

lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 1-18-8853 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.