2-18-18060/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Tallinn, Lubja tn 4 Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad 2-18-18060 (ühiseks menetluseks liidetud kohtuasjad 2-18-18060 ja 2-18-18062)
2. H Mi avaldus loa saamiseks sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita (registreeritud algselt kohtuasjana 2-18-18060)
3. O Si avaldus loa saamiseks sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita (registreeritud algselt kohtuasjana 2-18-18062) Avaldajad: H M, sündinud xxx, Ukraina kodanik, Ukraina pass xxx, väljastatud xxx kehtivusajaga kuni xxx; e-post: xxx O Si, sündinud xxx, Ukraina kodanik, Ukraina pass xxx; Rumeenia pass xxx, väljastatud xxx kehtivusajaga kuni xxx; Eesti Vabariigi isikukood xxx, Eesti Vabariigi isikutunnistus xxx kehtivusajaga kuni xxx; e-post: xxx RESOLUTSIOON
4. Rahuldada avaldused.
5. Anda H Mile luba O Siga abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.
6. Anda O Sile luba H Mile O Siga abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.
7. Luba kehtib kuni kuus kuud.
8. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest avaldajatele.
9. Toimetada määrus kätte avaldajatele.
10. Menetluskulud jätta täies ulatuses avaldajate kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Tähtaeg määruskaebuse esitamiseks on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. NÕUE JA PÕHJENDUSED Ukraina kodanik H M esitas 29.11.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtult loa saamiseks O Siga abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt on avaldaja Ukraina kodanik ja on varem olnud ühe korra abielus O Siga, kuid abielu lahutati 25.02.
11. Avaldaja soovib abielluda Eestis elamisloaga elava Ukraina ja Rumeenia kodakondsusega isiku O Siga. Abielluda soovitakse Tallinnas. Eesti seadused ei aktsepteeri Ukraina Vabariigis välja antud abieluvõimetõendit. Avaldus registreeriti kohtuasjana 2-18-
12. Ukraina ja Rumeenia kodanik O Si esitas 29.11.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtult loa saamiseks H Miga abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse ja selle täienduse kohaselt on avaldaja Ukraina kodanik ja on varem olnud ühe korra abielus H Miga, kuid abielu lahutati 25.02.
13. Avaldaja soovib abielluda Ukraina kodaniku H Miga. Abielluda soovitakse Tallinnas. Eesti seadused ei aktsepteeri Ukraina Vabariigis välja antud abieluvõimetõendit. Avaldus on registreeritud kohtuasjana 2-18-
14. Avaldused on liidetud kohtumäärusega 04.12.2018 ühiseks menetlemiseks kohtuasjana nr 2-
15. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
16. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leidis, et need vastasid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esinenud avalduste menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võttis avaldused menetlusse läbivaatamiseks hagita menetluses.
17. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama paragrahvi 5.lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldajad on Ukraina kodanikud. O Si on samaaegselt ka Rumeenia kodanik ning tal on ka Eesti elamisluba ja isikukood ning talle on väljastatud Eesti Vabariigi ID-kaart. Avaldajad soovivad abielluda Eesti Vabariigis Tallinnas. Selleks soovivad avaldajad Eesti kohtult abiellumiseks luba, kuna avaldaja päritoluriik Ukraina ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteerib. Kohus on kohtuistungil 19.12.2018 avaldajad ära kuulanud. Nad kinnitasid kohtule oma tõsikindlat soovi ja kavatsust taas abielu sõlmida. Nad olid omavahel juba abielus, kuid tüli ajel lahutasid abielu Ukrainas 25.02.
18. tegelikult olid nad de facto koos ka pärast lahutust. Kohus selgitab, et Ukraina Vabariik väljastab oma kodanikele, kes soovivad välismaal abielluda, isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendi selle kohta, et isik ei ole selles piirkonnas elatud ajaperioodil abiellunud. Seega kinnitab nimetatud tõend seda, et isikul puudub tõendil märgitud ajavahemikul mingis kindlas piirkonnas abieluakt, st et tegemist on tõendiga registriandmete puudumise kohta. Samas, abieluakti puudumine tõendil märgitud piirkonnas ei välista aga seda, et isikul võib olla kehtiv abielu mõnes teises piirkonnas. Seega ei väljasta Ukraina abieluvõimetõendeid. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse rahuldada nii H Mi kui O Si avalduse. Avaldajad on kohtule kinnitanud siirast soovi omavahel abielluda ning see on usutav. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldajate õiguse abielluda Eesti või Ukraina Vabariigi õiguse kohaselt. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et nii H Mile kui O Sile tuleb anda luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõime-tõendita. 2 Käesoleva määrusega kummalegi avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3