Käesoleval juhul tuvastas kohus Vene Föderatsiooni poolt esitatud dokumentide alusel, et kostja on surnud. Vastavalt on kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu ega saa olla menetlusosaliseks. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kostja õigusjärglaste kohta. Kohus on saatnud hageja taotlusel kaks õigusabipalvet Vene Föderatsiooni pädevatele asutustele, et tuvastada kostja õigusjärglased. Vene Föderatsioonist on mõlemal korral saadetud vastus, et pärimismenetlust ei ole algatatud, mistõttu ei ole teada, kes on kostja pärija ehk õigusjärglane. Kostja suri 2015. aastal. Kohus ei ole 2 aasta jooksul suutnud tuvastada kostja õigusjärglaseid. Samuti ei ole hageja suutnud kohtule ligi 3 aasta jooksul esitada tõendeid kostja õigusjärglaste kohta. Surnud isiku puhul on menetluse poole üldõigusjärglaseks tema pärija või pärijad. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostja isiku tuvastamist. Samuti ei ole kohtul õnnestunud mõistliku aja jooksul tuvastada kostja isikut. Vastavalt esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata, märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu (
Hagejal on võimalik pöörduda hagiga uuesti kohtusse, kui ta on välja selgitanud kostja õigusjärglased (pärija või pärijad). Asja menetlenud kohus esitab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (
Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (
Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.