Obsah (11)

§ 306§ 329§ 56§ 2§ 442§ 637§ 405§ 33§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2018, Tallinn Tsiviilasja num

-i § 32 lg-t 1 ja § 33 lg-t 1, kuna ei ole kohustanud kostjat tõlkima vastust hagiavaldusele eesti keelde. Maakohus on rikkunud

§ 306

lg-t 1 ja § 394 lg-t 6, kuna hageja esindaja (RK) sai alles kohtuistungil teada, et kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Maakohus ei andnud hagejale aega kostja vastusega õigeaegselt tutvumiseks. Maakohus on rikkunud

§ 329

lg-d 1 ja 2, kuna kohus pidi kostja vastuse hagiavaldusele esitama nädal enne kohtuistungit. Kohus jättis kostja vastuse toimikusse lisamata (

§ 56lg 1 rikkumine).

20. Maakohus rikkus

§ 2

, mille alusel on kohus kohustatud menetleme asja mõistliku aja jooksul, kuna esimene eelistung asjas pidi toimuma 12.06.2018, kuid kuna kohus ei saatnud kellelegi istungi kutseid, ükski pool istungile ei ilmunud. 21. Maakohus on rikkunud

§ 442lg-t 8.

Maakohus on ebaõigesti tuginenud kostja vastusele, mis ei vasta menetlusnormidele ja milles puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et uue katusekelgu kulu on 800,80 eurot. Menetlustoimikus puudub kostja vastus, milles kostja kinnitab tõendiga, et uue katusekelgu kulu on 800,80 eurot. Kohus on jätnud põhjendamata, mille alusel kohus otsustas nõuet vähendada ja mõistis kostjalt välja 954,72 eurot asemel 150 eurot. Alus hageja nõude vähendamiseks puudub.

1. Kostja ei ole tõendanud järgmisi väiteid ning seega puudus ka maakohtul alus nendele tugineda „Haagis on nii roostetanud ja kulunud, et kui kostja tagasireisil Karjalast kinnitas plaatide pakke, siis tekkis tal kahtlus, kas konstruktsioon on suuteline kandma pakkide kinnitusrihmade survet, sest kõik oli niivõrd roostetanud“ ja „Kostja väidetel sõitis ta haagisega 500 km Karjalast Eestisse ilma piduriteta, teel oli 10 cm lund ja jää, sõiduki netokaal 24 tonni. Kostja saab aru, et rikkus reegleid, kuid oma kogemusele tuginedes leiab, et sooritas reisi edukalt, ei tekitanud teel hageja esindajale hr Karaninile probleeme ja võttis vastutuse endale. Kostja väidab, et on saatnud hr Karaninile mitmeid sms-e sõiduki tehniliste puuduste kohta, kuid nendele ei pööratud tähelepanu.“ning „Sellise töö maksumus on maksimaalselt 100 eurot. See 100 eurot katab kostja riski, mille ta võttis 500 km teekonna läbimisel ilma piduriteta haagisega, ja sellega seoses kogetud stressi.“ Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 954,72 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

24.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

25. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kahju hüvitise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud.

§ 33

lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Hageja esindaja on 30.08.2018 istungil kostja vastusega tutvunud ja esitanud samal istungil ka oma arvamuse vastuse osas. Hageja esindaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ta ei saa dokumendist aru, kuna see ei ole eesti keeles ning ei ole palunud kohtult ka täiendavat tähtaega vastusega tutvumiseks. Hageja palus ise asja lõplikult ära lahendada (tl 96-97). Seega ei ole kaebuse asjaolud, et kostja vastus oli venekeelne ning et see tehti hagejale kättesaadavaks alles istungil, antud juhul sellised menetlusnormi rikkumised, mis tingiksid asja tühistamise. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 26. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 168lg 1).

27. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots